osaühingu EUROPARK ESTONIA osaühing GECC Konsultatsioonid võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post [email protected]); kostja osaühing GECC Konsultatsioonid (registrikood 11242048, asukoht Tehnika tn 228, Tallinn); kostja seaduslik esindaja G. E..
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
hagi vastu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista kostjalt osaühingult GECC Konsultatsioonid (registrikood 11242048) hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja põhivõlgnevus summas 11.50 (üksteist ja viiskümmend) eurot, millest 10 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1.50 eurot on sissenõudekulud.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-21-131200
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue
1.OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 05.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus tegi 06.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik OÜ GECC Konsultatsioonid esitas 14.10.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 25.10.2021 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 27.10.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama põhjendatud hagiavalduse. 29.10.2021 esitas OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) hagi ja 22.11.2021 hagiavalduse täienduse OÜ GECC Konsultatsioonid (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 50 euro väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagi 26.11.2021 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxxx (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 22.10.2018, Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 1292210181527449, maksetähtaeg 05.11.2018, võlgnevuse summa 10 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Samuti ei olnud asetatud sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kohtueelselt saatis 26.04.2021 hageja e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile [email protected], mis oli avaldatud äriregistris. Kostja ei asunud kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas
eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri e-kirja teel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega
2-21-131200 sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 50 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 50 eurot ja jätta poolte menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskulud summas 287 eurot) täies ulatuses kostja kanda. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja leiab, et talle ei ole kätte toimetatud leppetrahvinumber 1292210181527449, maksetähtaeg 05.11.2018, võlgnevuse summa 10 eurot, mistõttu ei olnud võimalik leppetrahvi omal ajal ka vaidlustada. Kostjal puudub igasugune võimalus tõendada vastupidist, et 22.10.2018, Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 1292210181527449, maksetähtaeg 05.11.2018, võlgnevuse summa 10 eurot pole temani jõudnud. Seetõttu kostja hinnangul peaks kohus mõistma, et parkimistrahv ei ole kostjani jõudnud selle tegemise ajal. Hageja kohtueelne meeldetuletuskiri võlgnevuse kohta on saadetud 26.04.2021 (ligi 3 aastat) peale väidetava leppetrahvi tegemisest. Kostja on küsinud algset kirja trahvi kohta ja seda kirja ei ole kostjale esitatud. Kostja leiab, et leppetrahvi tegemise ajal 22.10.2018 kuni 26.04.2021 puudus hageja ja kostja vaheline igasugune suhtlus. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Hagis ei ole kuidagi ära tõendatud hageja kostja omavaheline kokkulepe. Puudub nii suuline kui ka kirjalik vms kokkulepe. Kokkuleppe sisuks ei saa olla mingi liiklusmärgi alt läbi sõitmine. Kostja hinnangul on see on sama absurdne, kui keegi kirjutaks uksele mingi teksti ja uksest sisenedes oleks see alus lepinguliseks suhteks. Kostjale on arusaamatu leppetrahvi nõue summas 10 eurot, kuna selle summa nõudmine on põhjendamata. Hageja väide, et ta kulutas 40 eurot sissenõudmiskuludesse on kohtu eksitamine. Kostja hinnangul hageja väide on selgelt kahekordselt sama asja eest raha võtmine kuna hagi lisa 4 tõendab selgelt, et sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud olid tegelikult 1.5 eurot. Seega ei saa kuidagi olla õiguspärane küsida mitte millegi eest veel sisuliselt 40 eurot. Kostja leiab, et sama taktika on põhinõudes, kus tegelikult ei ole hageja ära tõendanud lepingu olemasolu, summa kujunemist ega isegi seda, et sõiduk oli pargitud 22.10.2018 Europark opereeritavasse parklasse. Hagi lisas 1 on fotod autost 28.10.2018 ja leppetrahvi nõue, mida kostja näeb esimest korda. Seda dokumenti ei ole kostjale saadetud ei kirja või muul teel. Antud väljavõtet küsis kostja hagejalt kohtueelses kirjavahetuses ja seda lihtsalt kostjale ei saadetud. Kuna nõue hagi lisa 1 on genereeritud 28.10.2021 (PDF properties) tundub kostjale, et tegemist on fiktiivse dokumendiga mis on tagantjärgi oma nõuete tõendamiseks produtseeritud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja mitte rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA nõudeid OÜ GECC Konsultatsioonid vastu, mõista hagejalt kostja kasuks välja arve nr 29 tasu 270 eurot seoses kohtueelse suhtluse ja juriidilise konsultatsiooniga, mõista hagejalt kostja kasuks 3 tundi x 100 eurot = 300 eurot seoses kostja aja kulutamisega kohtule dokumentide koostamiseks, jätta poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2-21-131200 III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 22.10.2018, Maxima, Ehitajate tee 148; parklate sissesõidutee juurde on paigutatud infotahvel, teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks (parkimistingimused); sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 14.09.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni kostja. Kohus leiab, et juriidilise isiku teovõime realiseerub tema esindusorgani liikmete kaudu ja juriidilise isiku puhul tuleb eeldada, et sõidukit kasutas ja parkis kostja seaduslik esindaja. Kohus leiab, et parkimislepingu pooleks on kostja.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kellega on hagejal sõlmitud leping sõiduauto parkimiseks hageja hallataval territooriumil ja kes peaks vastutama parkimistingimuste rikkumise korral.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
2-21-131200
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 p-s 14 seisukohal, et leping sõlmitakse teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Hageja pakkumise tingimustes on selgelt väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb OÜ EUROPARK ESTONIA pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimisega loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et sisenedes tähistatud ning teavitus- ja liiklusmärkidega varustatud parkimiseks ettenähtud territooriumile, allutab sõidukijuht end tingimustele, mis on territooriumile sisenedes teatavaks tehtud. Kui need tingimused sõiduki juhile ei sobi või ta ei soovi olla nendega seotud, siis tuleb tal parkimiseks valida teine koht ja territooriumile mitte siseneda. Sõiduki juhil puudub õigus eeldada, et ta võib oma äranägemisel tasuta parkida teisele isikule kuuluvale või teise isiku kasutuses olevale maaalale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja tegi kostjale territooriumile sissesõidul avalikult pakkumuse lepingu sõlmimiseks ja sõiduki numbrimärgiga xxxx juht võttis pakkumuse vastu ning sõlmis lepingu pakkumuses näidatud tingimustel, sõidukiga territooriumile sisenedes ja selle parkimisega territooriumile. Hageja on parkimisteenust osutav äriühing. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja hageja parklasse pargib. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 sedastanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
2-21-131200
10.Kohus leiab, et kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud sissenõudmiskulude suuruse osas. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 90 lg 1 järgi loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest tulenevalt võib eeldada, et sõidukit kasutab omanik/vastutav kasutaja. Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõuetest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Asjaolu, et sõidukit kasutas eelduslikult teine vastutav kasutaja, kes kostjat leppetrahvinõudest ei teavitanud, ei muuda hageja valitud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
11.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel on kehtiv parkimisleping, milles pooled on kokku leppinud, et parkimistingimuste rikkumisel on parkimise korraldajal õigus kuni parkimistasu, leppetrahvi või muude sarnaste tasude või sõiduki parklast eemaldamise kulude tasumiseni sõidukit sõidukijuhi vastutusel ja kulul kinni pidada. Vaidlust puudub selles, et kostja ei ole hageja poolt nõutavat leppetrahvi ära maksnud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot tasumist. Hageja sisustab nimetatud nõuet Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning meeldetuletuskirja saatmisega kostjale. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja, tegi päringu Transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte summas 1.50 eurot. Kohtu hinnangul on viidatud sissenõudmiskulude nõue, nagu on ka kostja välja toonud oma vastuväidetes osaliselt põhjendatud ja kuulub seega vaid osaliselt rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks summas 1.50 eurot, mitte 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 1.50 eurot.
12.Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja põhinõue kostja suhtes osaliselt rahuldamisele ja sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 11.50 eurot.
2-21-131200 IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 22.11.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 50 eurot ja jätta poolte menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskulud summas 287 eurot) täies ulatuses kostja kanda. Kostja leiab, et on märkimisväärselt oma kallist aega kulutanud trahvile mida nägi esimest korda 2.5 aastat peale väidetava trahvi saamist. Kuna kostja esindaja on GECC Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige ning riiklikult tunnustatud ekspert siis tema tunnihind on eksperdina olnud 100 eurot /tund. Kostja selgituste kohaselt käesoleva kohtumenetluse ajal ei ole GECC Konsultatsioonid OÜ esindajal võimalik tegeleda teiste tööülesannetega. GECC Konsultatsioonid OÜ on kasutanud juriidilist konsultatsiooni ja see on kirjeldatud arvel nr 29 04.05.2021 summas 270 eurot. Kostja leiab, et kui Eften Legal soovib oma menetluskulude hüvitamist kostja kulul on see täiesti normaalne tegevus aga kui kostja soovib kohtueelses menetluses oma kulusid kompenseerida ei ole see hageja esindaja väitel eluliselt usutav. Kostja on välja pakkunud kompromissi millele hageja vastas 02.12.2021. Kostja selgitas, et kahjuks ei ole hageja nõus kostja kompromissiga kuna arvab, et hagi põhinõudeks on ka sissenõudmise ja menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on heauskselt näidanud soovi lahendada vaidlus kohtuväliselt aluseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on ka asjaolu, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale täiendavalt nõudekirju tähitud kirjaga käsitletav vastuoluna menetlusõiguste heausksel kasutamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.