2-18-19162 X hagi Y vastu andmete ümberlükkamise, kahju tekitamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Y vastuhagi X vastu andmete ümber lükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Hageja: X (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Diana Minumets Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja lepingulised esindajad: advokaat Matvejev ja vandeadvokaat Anneli Aab
Asja läbivaatamine
Oleg
Istungid 19.01.2021, 30.11.2021, 09.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y 17.03.2022 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
Jätta X hagi rahuldamata.
Rahuldada Y vastuhagi osaliselt.
Kohustada X hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama mittetulundusühingule AB Video (registrikood 80227284, asukoht Liikuri tn 36-88, 13618 Tallinn, e-post xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles: X AVALDAS Y KOHTA VALEANDMEID. X avaldas 21.11.2018 eetris olnud videousutluses telekanalil TVN Maardu Linnavolikogu opositsioonisaadiku Y kohta ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan, et: C ei visanud Y Tallinna nimekirjast välja. Väär on väide, et X kolleegid ei ole teda, Y, kunagi ühtegi oma nimekirja võtnud (ei enne ega pärast 2017. a kohalike omavalitsuse valimisi). Y ei ole hüpiknukk, kes täidab Tallinna ja kohalike rahajõmmide tellimusi. X ОПУБЛИКОВАЛ О Y ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. X опубликовал в отношении
оппозиционного депутата Маардуского горсобрания неправильные фактические утверждения в видеоинтервью в эфире 21 ноября 2018 года на телеканале ТVN. В связи с этим сообщаю, что: C не выгонял Y из Таллиннского списка. Ложным является утверждение, что коллеги X никогда его, Y, ни в один список не брали (ни до, ни после выборов 2017 года в местное самоуправление). Y не является марионеткой, выполняющей заказы таллиннских и местных толстосумов.
Välja mõista X Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1 000 eurot.
Ülejäänud osas jätta Y vastuhagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
1.1.Kohustada Y saatma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uudisteportaali www.baltnews.ee toimetuse e-posti aadressile [email protected] järgmise sisuga venekeelse avalduse: „Я, Y, сообщаю Вам, что опубликовал на новостном портале www.baltnews.ee следующие ложные утверждения о X, которые появились в статье« Место мэра Маарду на скамье подсуд », опубликованной на новостном портале www. baltnews.ee от 07.11.2018 Депутат Маардуского горсобрания «: что X осуществляет политику «кумовства» и на «тёпленькие» места в городских структурах устраивает своих родственников и друзей, а работающих профессионалов массово увольняет. и что X совершил правонарушение, которое квалифицируется как превышение должностных полномочий и следовательно его место на скамье подсудимых. Заверяю, что предоставленные мною утверждения являются ложными, и я прошу оператора новостного портала www.baltnews.ee опровергнуть ложные утверждения, сделанные за мой счет на новостном портале www.baltnews.ee ». Juhul, kui kohus peaks lugema ühe, mõned või kõik punktis 1 sätestatud avalduses esitatud väited väärtushinnanguteks, siis alternatiivselt punktis 1 sätestatud nõude rahuldamisele palub hageja rahuldada vastava väärtushinnangu puhul üksnes punktis 3 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
1.2.Kohustada Y eemaldama Y nime kandvalt Facebook kontolt 26.11.2018 kell 15:54 avaldatud postitus ning Q nime kandvalt Facebook kontolt 23.11.2018 kell 23:38 avaldatud postitus.
1.3.Mõista Y X kasuks välja õiglane rahasumma taotluste punktides 1 ja 2 viidatud artiklis ja postitustes kajastatud valeväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt avaldas uudisteportaal www.baltnews.ee (edaspidi: Uudisteportaal) 07.11.2018 vene keeles artikli pealkirjaga „Место мэра Маарду на скамье подсудимых, а не в Рийгикогу – депутат Маардуского горсобрания“ (eesti keeles: „Maardu linnapea koht on kohtupingis, mitte Riigikogus – Maardu linnavolikogu liige“).
Artiklis on avaldatud muuhulgas järgmised tekstilõigud, mis kajastavad kostja poolt Uudisteportaalile hageja kohta esitatud väiteid: „Maardus õitseb jätkuvalt onupojapoliitika, kõik „soojad“ kohad jagatakse sugulaste ja lähikondlaste vahel, samal ajal oma ala professionaale lastakse massiliselt lahti.“ ja „Y kahtlustab X oma ametiseisundi kuritarvitamises ning arvab, et tema koht ei ole Riigikogus, vaid kohtupingis.“ Mõlemad väited on ebaõiged ja hagejat diskrediteerivad.
26.11.2018 avaldas kostja oma isiklikul sotsiaalmeedia Facebook lehel postituse, milles avaldas mitmeid solvavaid ja mõnitavaid väiteid ja väärtushinnanguid hageja kohta (alla joonitud osad on hageja rõhutused): „Kõik teavad, et olen järjekindlalt võidelnud ja jätkan võitlemist tasuta ühistranspordi kasutuselevõtmise eest Maardu linnas, toetan sotsiaalsete projektide arengut meie linnas, ei lase rahus magada riigivarastel ja petistel. X nõuab mult konkreetseid pakkumisi? Need on olemas: lõpetada Maardu elanike petmine, lõpetada onupojapoliitika ja kaos võimus, jätta järele linnapea lähikondlaste ja erakonnakaaslaste äriprojektide finantseerimine eelarve kulul, aidata kaasa ausa ja avaliku transporditeeninduse (kommertsliinid) konkursi läbiviimises, luua kord kommunaalvaldkonnas. Kõige olulisem – X peab tagasi astuma ning andma linnale võimaluse valida uus linnapea, administratiivset survet kasutamata ja hüsteerikat tegemata. Maardus on palju tarku, ausaid ja lahkeid inimesi, kes on uut valitsust ja head elu ära teeninud.“ /.../ „Ja ei ole vaja hirmutada mind kohtunikega. X rääkis palju, kuid ei suutnud välja tuua ühtegi tõestusmaterjali, et minul ja C Valimisliidul ei oleks õigus. Me elame õigusriigis ja mul on hea meel tõestada kohtuprotsessi käigus oma õigust. Mul on juba terve kohver kompromiteerivat materjali Maardus valitseva võimu ja isiklikult Xi vastu. Faktid on olemas ka politseis. X kardab, et tema maine saab kahjustada enne Riigikogu valimisi, kuhu ta kavatseb kandideerida. Õigesti kardab. Meie meeskond lubab, et tema valimiskampaania saab olla tema jaoks raske. Muuseas, meie nii öelda linnapea valmistub juba piinasid vastu võtma. Intervjuu lõpus näitas X äkki välja kalduvust masohhismile ja teatas, et tahab käed soolhappega puhtaks pesta. V.! See on ju valus! Kuigi, võid kasvõi üleni ennast valada üritades oma nime puhtaks pesta. Rahva seas aga räägitakse õigesti selliste kohta nagu sina: „Vanale koerale uusi trikke ei õpeta“.“ Väited on ebaõiged ja hagejat diskrediteerivad.
23.11.2018 avaldas kostja sotsiaalmeedia Facebook lehel Q kontolt ja Q nime alt hageja kohta postituse. Selles on lõik: „No mida ma saan öelda Palju õnne linnapea pojale uue ML350 ostmisel. Samal ajal kui meile ajatakse käojaani Maardu Saekaatrist (lähim tõlge; tõlkija märkus) linnapea sugulased saavad linnaeelarvest rikkaks. Tahaks küsida, millal innapea oma tegude eest vastutama hakkab?“ (hageja alla joonimine). Väited on ebaõiged ja hagejat diskrediteerivad.
Hageja esitab kõigi artiklis märgitud väidete osas nende ümber lükkamise nõude. Juhuks, kui kohtu arvates on ühe või mõne kostja poolt artikli koostajatele esitatud ning artiklis kajastatud lausete näol tegemist hoopis väärtushinnangutega, siis nimetatud väärtushinnangute osas palub hageja alternatiivselt rahuldada üksnes tema mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Facebooki postituste osas esitab hageja nõude nende eemaldamiseks.
Kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged väited on eriliselt halvustava ja negatiivse sisuga, kuivõrd hageja on nende väidete tõttu seostatud avalikult korruptiivsete tegude ja ebaseaduslike motiividega, olgugi, et mistahes aluseid selliste süüdistuse esitamiseks
hageja suhtes puudub. Kostja poolt avaldatud valeväited on loonud hagejast kuvandi kui omakasu eesmärgil tegutseva ebaausa ja korrumpeerunud poliitikuna, mistõttu on hageja mainet kahjustatud eriti tugevalt. Kahju tekitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada ka nende valeväidete avaldamise viisi ja ülejäänud konteksti, mis artiklist ja Facebooki postitustest nähtuvalt on hageja suhtes läbivalt ründava ja mõnitava sisuga. Nii esitab kostja artiklis hageja kohta erinevaid demagoogilisi ja mõnitavaid hinnanguid nagu näiteks arvamus, et „hageja juhtimisel on Maardu linn muutunud sotsiaalse katastroofi koldeks“. Samuti Facebooki postitustes kasutab kostja hageja kohta mitmeid juba oma väljenduslaadilt ebakohaseid ja solvavaid hinnanguid: nimetades hagejat näiteks „korruptsionäärist linnapeaks“, „latataraks“, „lobasuuks“, „riigivargaks“ „valetajaks“, „petiseks“ ning esitab hageja osas võrdluse „kui vanast koerast, kellele uusi trikke ei õpeta“ jne. Kostja rikkumise laadi ja ulatuse arvestamisel palub hageja arvestada ka seda, et kostja on rikkunud hageja õigusi tahtlikult ning omakasu eesmärgil. Kostja näol on tegemist Maardu linnavolikogus nö opositsiooni kuuluva poliitikuga, kelle poolt valeväidete avaldamise eesmärgiks oli tõsta ennast avalikkuses ja potentsiaalsete valijate ees esile läbi valitseva linnavõimu (ning eelkõige selle juhiks oleva hageja) valimatu ründamise. Poliitilise maine tõstmine ei tohiks toimuda teise isiku pihta suunatud (verbaalsete) rünnakute abil või veelgi enam (nagu käesoleval juhul), teise isiku valimatu laimamise ja kurjategijaks nimetamise kaudu.
Kostja poolt valeandmete avaldamine ning nende avalik kajastamine artiklis on põhjustanud hagejale negatiivseid üleelamisi nii isiklikus suhtluses kui ka enesetundes. Hageja on saanud artiklis ja Facebooki postitustes kajastatud kostja väidete tõttu halvustava suhtumise osaliseks (nt tavainimestelt Maardu linnas lausa tänaval) ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda tema ja oma sugulaste töökohtade, autode ja väidetavalt „linnaeelarvest finantseeritud lähikondsete äriprojektide“ osas selgitusi oma tuttavatele, sõpradele ja ka täiesti võhivõõrastele inimestele. Selliste ilmselgete valesüüdistuste avaldamine ja kostja solvavad rünnakud meedias on põhjustanud hagejale uneprobleeme ning häireid ja ebamugavustunnet igapäevases suhtluses.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Esiteks tuleb eristada hagejat kui eraisikut ja hagejat kui linnapead. Kõik väited on esitatud hageja kui linnapea osas. Linnapeana ja poliitikuna on hagejal tavainimesest kõrgem talumiskoormis kriitika osas.
11.Hageja omistab kostjale lauseid, mida kostja pole väitnud. Kostja ei ole vaidlustatud www.baltnews.ee artiklis märgitut kunagi avaldanud. Samuti ei ole kostja avaldanud Q Facebookikontol esitatut.
12.Vaidlusaluses Artiklis on kommenteeritud olukorda Maardus tervikuna, mis ta hendab, et etteheide valitseva «onupojapoliitika» ja muud etteheited on olnud suunatud Maardu linnas tervikuna valitsvale olukorrale – Maardu linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutused, kohalikule omavalistusele kuuluvad äriühingud. See ei ole olnud suunatud hagejale. Ühtlasi on tegu väärtushinnangutega, mis ei ole ümber lükatavad. Oma sisult on väärtushinnangud kohased.
13.Kostja Facebookikontol avaldatud väärtushinnangud on kohased ja poliitilises debatis lubatavad.
14.Kuivõrd kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, puudub alus ka mistahes kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks.
VASTUHAGI
15.Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega:
15.1.Kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama MTÜ-le Maardu Hääl – Golos Maardu (reg.kood 80582039, asukoht Langu tn 2a, 74111 Maardu linn, e-post XXX; XXX) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles: X LEVITAS Y KOHTA VALEANDMEID. 2017. a kohalike omavalitsuste valimiskampaania raames levitas X Maardu linnas Pärli Keskuses Nurga tn 3 ja Maardu linna elanike postkastides jagatud lendlehtes „Ärge laske ennast petta!“ Y kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatan, et: a) C ei ole Y Tallinnast välja kihutanud enne eelmisi kohalikke valimisi. b) Väär on väide, et mitte ükski keskerakondlaste osakond Tallinnas ei olnud nõus Y töötama. c)
Väär on väide, et Y on fiktiivne sissekirjutus endise naise vanemate juures.
d) Y ei levita häbitult valet seoses Maardu linnas toimunud kohtumisega C.
X РАСПРОСТРАНИЛ О Y ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. X распространил о Y неправильные фактические утверждения в рамках избирательной кампании 2017 года в органы местного самоуправления в розданных листовках «Не дайте себя обмануть!» в городе Маарду в Pärli Keskus по адресу Нурга 3 и в почтовые ящики жителей города Маарду. В связи с этим сообщаю, что: a) C не выгонял Y из Таллинна перед прошлыми местными выборами. b) Ложным является утверждение, что ни одно отделение центристов в Таллинне не согласилось работать с Y. c)
Ложным является утверждение, что у Y фиктивная прописка у родителей бывшей жены.
d) Y не распространяет бесстыдно ложь в связи с прошедшей в городе Маарду встречей с C.
15.2.Kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama MTÜ-le Maardu Hääl – Golos Maardu (reg.kood 80582039, asukoht Langu tn 2a, 74111 Maardu linn, e-post XXX; XXX) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles: X LEVITAS Y KOHTA VALEANDMEID. 2017. a kohalike omavalitsuste valimiskampaania raames levitas X Maardu linnas Pärli Keskuses Nurga tn 3 ja Maardu linna elanike postkastides jagatud lendlehes „Kelle käes on marionett?" Y kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatan, et: a) Y ei ole nõudnud Maardu linnavalitsuse teenistujalt riigihangete seaduse rikkumist, et sõlmida leping oma organisatsiooni X MTÜ Finantseerimiseks.
b) Y ei ole 2013. aastal C poolt Keskerakonna kandidaatide nimekirjast Tallinnas välja kihutatud. c)
Y ei rikkunud Mustamäe asevanemana töötades töödistsipliini ega ole olnud sunnitud lahkuma Mustamäe asevanema kohalt töödistsipliini rikkumise tõttu.
d) Y ei vallandatud 2016 aasta lõpus AS X juhatuse liikme ametikohalt ametikohale mittevastavuse tõttu.
X РАСПРОСТРАНИЛ О Y ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. X распространил о Y неправильные фактические утверждения в рамках избирательной кампании 2017 года в органы местного самоуправления в розданных листовках «В чьих руках марионетка?» в городе Маарду в Pärli Keskus по адресу Нурга 3 и в почтовые ящики жителей города Маарду. В связи с этим сообщаю, что: a) Y не требовал у служащего Маардуской горуправы нарушения закона о госпоставках для заключения договора о финансировании своей организации MTÜ Noorsoopoliitika Instituut. b) Y не был выгнан C в 2013 году из списка кандидатов Центристской партии в Таллинне. c)
Y не нарушал трудовой дисциплины, работая заместителем старейшины Мустамяэ, и не был вынужден уйти с поста заместителя старейшины Мустамяэ из-за нарушения трудовой дисциплины.
d) Y не был уволен в конце 2016 года с должности члена правления AS X за несоответствие должности.
15.3.Kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama MTÜ-le Maardu Hääl – Golos Maardu (reg.kood 80582039, asukoht Langu tn 2a, 74111 Maardu linn, e-post XXX; XXX eesti kui ka vene keeles: X LEVITAS Y KOHTA VALEANDMEID. 2017. a kohalike omavalitsuste valimiskampaania raames levitas X Maardu linnas Pärli Keskuses Nurga tn 3 ja Maardu linna elanike postkastides jagatud lendlehes „Y õudne vale" Y kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatan, et: a) Y ei kaasanud oma valimiskampaanasse Tallinna rahajõmmidelt saadud kahtlase päritoluga vahendeid. b) Y ei ole Maardu juhtkonda valimise korral kohustatud saadud vahendeid «tasa teenima» ega viima läbi linnas poliitikat „investorite“ kasuks.
X РАСПРОСТРАНИЛ О Y ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. X распространил о Y неправильные фактические утверждения в рамках избирательной кампании 2017 года в органы местного самоуправления в розданных листовках «Чудовищная ложь Y» в городе Маарду в Pärli Keskus по адресу Нурга 3 и в почтовые ящики жителей города Маарду. В связи с этим сообщаю, что: a) Y не привлекал в свою избирательную кампанию средства сомнительного происхождения от таллиннских толстосумов. b) Y в случае избрания в маардуское руководство не будет обязан «отрабатывать» полученные средства и проводить в городе политику в пользу «инвесторов».
15.4.Alternatiivselt punktis 2-4 taotletud avalduse esitamisele MTÜ-le Maardu Hääl – Golos Maardu (reg.kood 80582039, asukoht Langu tn 2a, 74111 Maardu linn, e-post XXX; XXX), kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates
käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest avaldama resolutsiooni p-des 2-4 esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui vene keeles oma sotsiaalvõrgustiku Facebook kontol. Avaldus peab olema ilma X täiendavate hinnangute, muudatuste ja kommentaarideta.
15.5.Kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama mittetulundusühingule AB Video (registrikood 80227284, asukoht Liikuri tn 36-88, 13618 Tallinn, e-post XXX ja avaldama oma Facebooki sotsiaalvõrgustiku erakontol alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse nii eesti kui ka vene keeles:
X AVALDAS Y KOHTA VALEANDMEID.
X avaldas 21.11.2018 eetris olnud videousutluses telekanalil TVN Maardu Linnavolikogu opositsioonisaadiku Y kohta ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan, et: a)
Y ei
korraldanud
Maardus
2017. a
räpast valimiskampaaniat.
b) C ei visanud Y Tallinna nimekirjast välja. c) Väär on väide, et X kolleegid ei ole teda, Y, kunagi ühtegi oma nimekirja võtnud (ei
enne ega pärast 2017. a kohalike omavalitsuse valimisi). d)
Y ei ole hüpiknukk, kes täidab Tallinna ja kohalike rahajõmmide tellimusi.
e)
Y sõnavõtud Maardu Hääles ei ole ajendatud isiklikust vihkamisest ja vaenust X vastu. X ОПУБЛИКОВАЛ О C ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. X опубликовал в отношении оппозиционного депутата Маардуского горсобрания неправильные фактические утверждения в видеоинтервью в эфире 21 ноября 2018 года на телеканале ТVN. В связи с этим сообщаю, что:
a) Y не проводил грязную избирательную кампанию в Маарду в 2017 г. b) C не выгонял Y из Таллиннского списка. c)
Ложным является утверждение, что коллеги X никогда его, Y, ни в один список не брали (ни до, ни после выборов 2017 года в местное самоуправление).
d) Y не является марионеткой, выполняющей заказы таллиннских и местных толстосумов. e) Выступления Y на новостном канале «Голос Маарду» не вызваны личной ненавистью и неприязнью.
15.6.Punktis 6 viidatud avaldus, mille X peab avaldama oma Facebooki sotsiaalvõrgustiku erakontol, peab olema ilma X täiendavate hinnangute, muudatuste ja kommentaarideta.
15.7.Alternatiivselt p-s 6 toodud kohustusele esitada ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus mittetulundusühingule AB Video (registrikood 80227284, asukoht Liikuri tn 3688, 13618 Tallinn, e-post XXX), kohustada X-t (isikukood XXX) hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama hagi resolutsiooni p-s 6 toodud ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene keeles MTÜ-le Maardu Hääl – Golos Maardu (reg.kood 80582039, asukoht Langu tn 2a, 74111 Maardu linn, e-post XXX;XXX).
15.8.Mõista välja X-lt Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel.
16.2017.a augustis ja oktoobris kohalike omavalitsuste volikogu valimiste kampaania käigus jagasid X eestvedamisel ja ülesandel Keskerakonna Maardu osakonna liikmed ja X mõttekaaslased Maardus Pärli Kaubanduskeskuses, aga ka Maardu linna elanikele nii
tänavatel kui ka nende postkastidesse erinevaid voldikuid ja lendlehti, mis sisaldasid Y kohta ebaõigeid faktiväiteid ja au teotavaid väärtushinnanguid.
17.Lendleht „Ärge laske ennast petta“, mis sisaldas mh järgmisi ebaõigeid faktiväiteid Y kohta: a.
C kihutas ta välja Tallinnast ülemäärase eneseimetlemise pärast enne eelmisi kohalikke valimisi. Mitte ühtegi keskerakondlaste osakonda Tallinnas ei olnud nõus töötada temaga;
b.
Y ei ela Maardus – fiktiivne sissekirjutus endise naise vanemate juures ei tee temast oma, maardulast;
c.
Y häbitult levitab valet – linna võimud ei püüdnud nurjata linnas kohtumist C-ga, nendele polnud sellest mitte midagi teada.
18.Lendlehes „Kelle käes on marionett?“ esitati kostja kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: a.
Y nõudis Maardu linnavalitsuse teenistujalt Riigihangete seaduse rikkumist, et sõlmida leping oma organisatsiooni X MTÜ Finantseerimiseks;
b.
2013 aastal kihutati välja C poolt Keskerakonna kandidaatide nimekirjast Tallinnas;
c.
Oli sunnitud lahkuma Mustamäe asevanema kohalt seoses töödistsipliini rikkumisega;
d.
2016 aasta lõpus vallandati AS X juhatuse liikme ametikohalt seoses mittevastavusega ametikohale.
19.Lendlehes „ Y õudne vale“ esitati Y kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: a.
Y viib läbi laiaulatusliku valimiskampaaniat, kaasates Tallinna rahajõmmidelt saadud kahtlase päritoluga vahendeid, mis annavad kompetentsetele organitele aluse tegeleda antud finantseerimise allikate väljaselgitamisega ning nende kasutamise osas maksude ja korruptsiooni seisukohast;
b.
Maardu juhtkonda valimise korral on Y kohustatud „tasa teenima“ saadud vahendid ja viima läbi linnas poliitikat „investorite“ kasuks, kelledest mitte ükski ei ole Maardu elanik. Sellisel moel, tekib otsene oht meie linna allutamiseks välistele jõududele, kelle huvid võivad põhimõtteliselt lahku minna linnaelanike huvidest.
20.21.11.2018 andis hageja intervjuu telekanalile TVN), kus mh väitis järgmist: a)
2017. a valimisi, kus Keskerakond saavutas Maardus ülekaaluka võidu, tumestas räpane valimiskampaania, mida korraldas C valijate liidu esindaja Y,
b) Isegi C on teda omal ajal Tallinna nimekirjast välja visanud, minu kolleegid ei ole teda kunagi ühtegi nimekirja võtnud, enne neid valimisi, seda enam enne Riigikogu valimisi, c)
Seepärast pole tal kuhugi minna ning ta lihtsalt täidab puhast tellimust /.../ See, et Y on hüpiknukk, oli selge juba nendel valimistel, kus ta täitis nii Tallinna kui kohalike rahajõmmide tellimusi,
d) Sellest, mis siin kirjas on, sellest paistab läbi isiklik vihkamine ja vaen, mis ei tee au ühelegi poliitikule.
21.Nii viidatud lendlehed kui ka X poolt TVN telekanalile antud intervjuu sisaldavad kostja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjal on tekkinud sellest mittevaraline kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Ühtlasi nõuab ta ebaõigete andmete ümber lükkamist.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
22.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
23.Hageja märkis esiteks, et tema ei ole lendlehti koostanud ega jaganud, mistõttu teda ei saa pidada nende osas avaldajaks. Ta esitas ka sisulised vastuväited lendlehtedes avaldatu osas.
24.Telekanalile TVN antud intervjuu osas leidis hageja, et esiteks ei ole tegu ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega ning teiseks, et tegu on avaldustega, mis on poliitilise debati raames lubatud.
PROTKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSE LAHENDAMINE
25.TsMS § 53 lg-s 2 on sätestatud, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi.
26.Kostja esitas kohtule 17.03.2022 taotluse protokolli parandamiseks tema vande all antud ütluste osas, paludes neid täiendada. Hageja teatas 28.03.2022, et ta ei vaidle taotlusele vastu.
27.Kohus leiab, et protokoll kajastab istungil öeldut adekvaatselt ja piisaval määral. Istungi protokoll (sh osa, milles on protokollitud tunnistaja ütlused) ei ole stenogramm. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
HAGI LAHENDAMINE
28.Hageja nõuete rahuldamise esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid ja nende avaldajaks oleks kostja. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule.
29.Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 17). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 32-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
30.Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu.
07.11.2018 artikkel „Место мэра Маарду на скамье подсудимых, а не в Рийгикогу – депутат Маардуского горсобрания“ (eesti keeles: „Maardu linnapea koht on kohtupingis, mitte Riigikogus – Maardu linnavolikogu liige“
31.Hageja tugineb artiklis kahele väitele: esiteks – et hageja on võtnud Maardu linna ametiasutustesse tööle enda sugulasi ja lähikondseid olemasolevate töötajate lahtilaskmise teel ja teiseks, et hageja on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamisena kvalifitseeritava süüteo, mistõttu tuleks ta kohtulikule vastutusele võtta.
32.Väide: X on võtnud Maardu linna ametiasutustesse tööle enda sugulasi ja lähikondseid olemasolevate töötajate lahtilaskmise teel. Kohus tuvastas tõendina esitatud 07.11.2018 artikli teksti alusel (kd I, tlk 6), et artiklis on avaldatud: „Maardus õitseb jätkuvalt onupojapoliitika, kõik „soojad“ kohad jagatakse sugulaste ja lähikondlaste vahel, samal ajal oma ala professionaale lastakse massiliselt lahti.“ Tekst on avaldatud tsitaadina ja teksti avaldajana on märgitud kostja.
33.Kohus leiab, et väide on esitatud Maardu linna kui kohaliku omavalitsuse, mitte hageja kohta. See väide kajastab kostja hinnangut kohalikus omavalitsuses aset leidvate ilmingute kohta ja ei ole ei ainuüksi selle lause põhjal ega artikli üldist sisu arvestades suunatud hageja tegevuse kohta. Maardu linn kui avalikõiguslik juriidiline isik ei ole käesolevas asjas hageja. Hageja saab aga au teotamise korral kaitsta ainult enda, mitte ühegi teise isiku õigusi. Kohus jätab hagi selle väite osas kõigis nõuetes rahuldamata.
34.Väide: X on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamisena kvalifitseeritava süüteo, mistõttu tuleks ta kohtulikule vastutusele võtta. Kohus tuvastas tõendina esitatud 07.11.2018 artikli teksti alusel (kd I, tlk 6), et artiklis on avaldatud: „Y kahtlustab X-t oma ametiseisundi kuritarvitamises ning arvab, et tema koht ei ole Riigikogus, vaid kohtupingis.“.
35.Hageja leiab, et kostja on väitnud nagu hageja on toime pannud ametiseisundi kuritarvitamisena kvalifitseeritava süüteo, mistõttu tuleks ta kohtulikule vastutusele võtta. Kostja märgib, et tema ei ole kunagi sellist väidet avaldanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks sellise väite avaldanud. Artikli tekstist nähtuvalt ei ole tegu kostja sõnade tsiteerimisega, vaid ajakirjaniku enda interpretatsiooniga kostja avaldatust. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid (peale artikli), millest nähtuks, et ajakirjakirjanik oleks selle väite osas tuginenud otseselt kostja sõnadele. Kohus ei tuvastanud ka, et see väide oleks sellisel kujul kostja tsitaadina avaldatust kaudse väitena tuletatav. Kuivõrd kohus leiab, et kostjat ei saa selle väite osas pidada avaldajaks, tuleb hagi jätta selle väitega seonduvalt kõigis nõuetes rahuldamata. 26.11.2018 kostja Facebooki lehel avaldatud postitus
36.Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel (kd I, tlk 7, 8), et kostja on avaldanud 26.11.2018 enda Facebooki kontol postituse, milles on muuhulgas avaldanud järgmise tekstilõigu (allajoonitud osad on hageja rõhutused): „Kõik teavad, et olen järjekindlalt võidelnud ja jätkan võitlemist tasuta ühistranspordi kasutuselevõtmise eest Maardu linnas, toetan sotsiaalsete projektide arengut meie linnas, ei lase rahus magada riigivarastel ja petistel. X nõuab mult konkreetseid pakkumisi? Need on olemas: lõpetada Maardu elanike petmine, lõpetada onupojapoliitika ja kaos võimus, jätta järele linnapea lähikondlaste ja erakonnakaaslaste äriprojektide finantseerimine eelarve kulul, aidata kaasa ausa ja avaliku transporditeeninduse (kommertsliinid) konkursi läbiviimises, luua kord kommunaalvaldkonnas. Kõige olulisem – X peab tagasi astuma ning andma linnale võimaluse valida uus linnapea, administratiivset survet kasutamata
ja hüsteerikat tegemata. Maardus on palju tarku, ausaid ja lahkeid inimesi, kes on uut valitsust ja head elu ära teeninud.“ /.../ „Ja ei ole vaja hirmutada mind kohtunikega. X rääkis palju, kuid ei suutnud välja tuua ühtegi tõestusmaterjali, et minul ja C Valimisliidul ei oleks õigus. Me elame õigusriigis ja mul on hea meel tõestada kohtuprotsessi käigus oma õigust. Mul on juba terve kohver kompromiteerivat materjali Maardus valitseva võimu ja isiklikult X vastu. Faktid on olemas ka politseis. X kardab, et tema maine saab kahjustada enne Riigikogu valimisi, kuhu ta kavatseb kandideerida. Õigesti kardab. Meie meeskond lubab, et tema valimiskampaania saab olla tema jaoks raske. Muuseas, meie nii öelda linnapea valmistub juba piinasid vastu võtma. Intervjuu lõpus näitas X äkki välja kalduvust masohhismile ja teatas, et tahab käed soolhappega puhtaks pesta. V.! See on ju valus! Kuigi, võid kasvõi üleni ennast valada üritades oma nime puhtaks pesta. Rahva seas aga räägitakse õigesti selliste kohta nagu sina: „Vanale koerale uusi trikke ei õpeta“.“
37.Kohus mõistab hageja nõuet selliselt, et ta tugineb postituse eemaldamise nõudes alla joonitud teksti osadele ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kogu artiklile ja selles kasutatud väljendite ning konteksti iseloomule. Hageja leiab, et ülal viidatud tekstilõikudes ja eelkõige alla joonitud lausetes on kostja avaldanud hageja kohta sisuliselt väite, et kostjal on tõestusmaterjal ja faktid selle kohta, et hageja on tegutsenud korruptiivselt (nt finantseerinud linna eelarvest lähikondsete ja erakonnakaaslaste äriprojekte) ja et hageja on sisuliselt toime pannud ametiseisundi kuritarvitamisena kvalifitseeritava süüteo ning tuleks kohtulikule vastutusele võtta.
38.Kohus leiab, et avaldatu: „(ma) ei lase rahus magada riigivarastel ja petistel“ ei puuduta ei lause sõnastusest otseselt tulenevalt ega kaudselt ülejäänud avaldatu kontekstist tulenevalt hagejat – mõistlik kolmas isik ei seosta sellega otseselt hagejat. Kohus jätab hagi selle väite osas kõigis nõuetes rahuldamata.
39.Avaldatu: „X nõuab mult konkreetseid pakkumisi? Need on olemas: lõpetada Maardu elanike petmine, lõpetada onupojapoliitika ja kaos võimus, jätta järele linnapea lähikondlaste ja erakonnakaaslaste äriprojektide finantseerimine eelarve kulul“ osas leiab kohus, et see ei puuduta ei lause sõnastusest otseselt tulenevalt ega kaudselt ülejäänud avaldatu kontekstist tulenevalt hagejat. Kostja on avaldanud, milliseid samme ta hagejalt kui linnapealt ootab, aga ei ole omistanud Maardu elanike petmist, onupojapoliitikat, kaose põhjustamist jne otseselt hagejale. Kohus jätab hagi selle väite osas kõigis nõuetes rahuldamata.
40.Kohus leiab, et avaldatu: „Mul on juba terve kohver kompromiteerivat materjali Maardus valitseva võimu ja isiklikult X vastu. Faktid on olemas ka politseis.“ Puudutab hagejat ja on suunatud väitena tema kohta. Siin tuleb eristada kahte väidet: (i) „mul on juba terve kohver kompromiteerivat materjali /.../ isiklikult X vastu ning (ii) „Faktid on olemas ka politseis“. Väited kohvritäie kompromiteeriva materjali osas - siinkohal on küsitav, kui palju on „kohvritäis“. Kohus leiab, et see tähendab teavet rohkem kui ühe kahtlusi tekitava juhtumi kohta. Samuti on küsimus, kuidas sisustada mõistet „kompromiteeriv materjal“. Kohtu hinnangul ei eelda see kuritegude toimepanemist tõsikindlalt tõendavate tõendite olemasolu, vaid teavet ja tõendeid, mis tekitavad vähemalt kahtlusi või küsimusi hageja tegevuse osas. Sellised (linnapea tegevuse korrektsust küsimärgi alla seadvad) tõendid on kostja esitanud ka kohtule (kd I, tlk 81100, 147, kd II, tlk 25, 36, 143-145, 171), mistõttu kohus tuvastab, et väide on tõene. Kohtule tõendina esitatud kuriteokaebusest ja PPA teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (kd I, tlk 147, 148) nähtuvalt on kostja esitanud PPA-le kuriteokaebus, mis on PPA-s registreeritud. Seega on väide, et faktid on olemas ka politseis, tõene.
23.11.2018 Facebooki lehel Q kontolt ja Q nime alt avaldatud postitus
41.Kohus tuvastas esitatud Facebooki väljavõtte kui tõendi alusel (kd I, tlk 9, 10), et Q kontolt on avaldatud: „No mida ma saan öelda Palju õnne linnapea pojale uue ML350 ostmisel. Samal ajal kui meile ajatakse käojaani Maardu Saekaatrist (lähim tõlge; tõlkija märkus) linnapea sugulased saavad linnaeelarvest rikkaks. Tahaks küsida, millal innapea oma tegude eest vastutama hakkab?“ (hageja allajoonimine). Kohus tuvastab Q kinnituse alusel, et tema kontot kasutas vaidlusalusel perioodil kostja ja seega saab lugeda kostjat avaldajaks (kd I, tlk 11, 12). Järgnevalt analüüsib kohus postituse sisu. Hageja on seisukohal, et vastav etteheide viitab hageja poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikule ärakasutamisele. Kohus leiab, et väide „“linnapea sugulased saavad linnaeelarvest rikkaks“ ei puuduta mitte hagejat, vaid tema poega. Seega tuleb hagi kõigis antud väitega seotud nõuetes jätta rahuldamata. Väide „Tahaks küsida, millal innapea oma tegude eest vastutama hakkab?“ on aga sedavõrd umbmäärane, et sellest ei saa lugeda välja ühtki selget faktiväidet ega väärtushinnangut. Hagi tuleb ka selle väite osas jätta kõigis nõuetes rahuldamata. Andmete ümberlükkamise nõude kokkuvõte
42.Kokkuvõttes leiab kohus, et puudub alus hagi rahuldamiseks ebaõigete andmete ümber lükkamise nõudes. Kohus tuvastas, et vaidlustatud väiteid (olenevalt konkreetsest väitest) ei avaldanud kostja, nende adressaadiks ei olnud hageja või väited olid tõesed. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude ebaõigete andmete ümber lükkamiseks rahuldamata. Facebooki postituste eemaldamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue
43.Kohus ei tuvastanud, et Facebooki postitustes oleks esitatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Postitused sisaldavad ka väärtushinnanguid. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole ka nende väärtushinnangute avaldamine õigusvastane.
44.Sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
45.EIÕK artikkel 10 lg-st 2 tulenevalt on väljendusvabadus poliitilise debati korral tavapärasest ulatuslikum (vt ka EIKo nr 71343/01, p 41). Poliitilises diskussioonis tuleb opositsiooni esindajatele tagada võimalus oma vaadete ja seisukohtade avalikuks teatavakstegemiseks. Poliitikute töö- ja eraelu kaitsesfäär on kitsam võrreldes eraisikuga, sest poliitik on ennast teadlikult asetanud avalikkuse ta helepanu alla. Kostja suunas oma kriitika linnapea ametitegevuse vastu ja avalike vahendite ja hüvede kasutamise kitsaskohtade kasutamisele, mitte niivõrd hageja vastu. Opositsioonisaadikutel peab olema tagatud reaalne võimalus osaleda poliitilises debatis võrdsete partneritena (EIKo 25689/10, p 39 ja 40). Poliitilise debati pidamise vabadus on üks Euroopa Inimõiguste konventsiooni läbiva demokraatliku ühiskonna mõiste nurgakive ( EIKo 9815/82, p 41). Nii märkis EIK kaasuses Ukrainian Media Group vs Ukraina, et kaebajate trükised sisaldasid kahe poliitiku kriitikat tugevas, poleemilises ja sarkastilises keeles, mis kahtlemata riivas ja šokeeris neid, kuid olles valinud oma elukutse, asetasid nad end ise tugeva kriitika ja huvi objektiks ning see on koormis,
mida poliitikud peavad taluma demokraatlikus ühiskonnas (EIKo 72713/01, p 67). Kohtu hinnangul jääb ka vaidlustatud postitustes esitatu nendesse piiridesse. Kohus jätab nõude postituste eemaldamiseks rahuldamata. Samadel kaalutlustel jätab kohus rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
VASTUHAGI LAHENDAMINE
Lendlehed „Ärge laske ennast petta“, „Kelle käes on marionett?“, „ Y õudne vale“
46.Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel (kd I, tlk 133-146), et on koostatud ja Maardu Pärli keskuses jagatud lendlehti „Ärge laske end petta“, „Kelle käes on marionett?“, „ Y õudne vale“. Kõik lendlehtedel esitatud väited on suunatud eranditult kostja isikuga seonduva käsitlemisele, st väited käivad kostja kohta.
47.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejat saab pidada lendlehtedes sisalduvate väidete avaldajana. Hageja andis vande all ütlusi, mille kohaselt ta ei ole lendlehti koostanud, korraldanud nende printimist, trükkimist, neid jagamiseks Pärli keskusesse viinudega noorliikmetele jaganud. Ühtlasi andis ta ütlusi selle kohta, et nende koostamise ja jagamisega tegeles terve meeskond, mida juhtis K (kd III, tlk 97). Tunnistaja H andis ütlusi, mille kohaselt hageja ei tegelenud lendlehtede sisu, koostamise ega kujundamisega – sellega tegeles staap, Maardu osakond ja valimiskampaania juht K (kd III, tlk 106). Kohus kuulas tunnistajana üle ka R, kes kinnitas oma ütlustes, et hageja vaidlusaluste lendlehtedega seotud korraldusi ei andnud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hageja ei olnud lendlehtede koostajaks, jagajaks ega seega ka avaldajaks VÕS mõttes. Tunnistaja K andis ütlusi, mille kohaselt hageja andis noorliikmetele Pärli keskuses juhiseid ja korraldusi lendlehtede, jagamiseks. Ta nägi lendlehti X kätes, kuid põhiliselt jaotasid neid materjale noorliikmed (kd III, tlk 103). See ei tõenda aga, et hageja oleks lendlehti jaganud – ta ainult nägi lehti tema käes.
48.Kuivõrd kohus leiab, et kostjat ei saa lendlehtede osas pidada avaldajaks, tuleb hagi jätta lendlehtede ja nendes sisalduvate väidetega seonduvalt kõigis nõuetes rahuldamata. 21.11.2018 telekanalile TVN antud intervjuu
49.Kohus tuvastas hageja omaksvõtu alusel, et hageja andis 21.11.2018 intervjuu telekanalile TVN (stenogramm – kd II, tlk 127-133) ja selles on avaldatud järgmised väited: (i) „2017. a valimisi, kus Keskerakond saavutas Maardus ülekaaluka võidu, tumestas räpane valimiskampaania, mida korraldas C valijate liidu esindaja Y“, (ii) Isegi C on teda omal ajal Tallinna nimekirjast välja visanud, minu kolleegid ei ole teda kunagi ühtegi nimekirja võtnud, enne neid valimisi, seda enam enne Riigikogu valimisi“, (iii); Seepärast pole tal kuhugi minna ning ta lihtsalt täidab puhast tellimust /.../ See, et Y on hüpiknukk, oli selge juba nendel valimistel, kus ta täitis nii Tallinna kui kohalike rahajõmmide tellimusi“, (iv) „Sellest, mis siin kirjas on, sellest paistab läbi isiklik vihkamine ja vaen, mis ei tee au ühelegi poliitikule“.
50.Väide: „2017. a valimisi, kus Keskerakond saavutas Maardus ülekaaluka võidu, tumestas räpane valimiskampaania, mida korraldas C valijate liidu esindaja Y“. Kohus leiab, et tegu on väärtushinnangu, mitte faktiväitega. See, kas hageja poolt korraldatud valimiskampaania oli „räpane“ või „aus“ ja nö „puhas“ on hinnangu ja mitte fakti küsimus. Nimetatud hinnangut (valimikampaania „räpasust“) on üksnes võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõesust või väärust (tõendada „räpasust“). Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda ja seega tuleb ebaõigete
andmete ümber lükkamise nõue jätta selle väite osas rahuldamata. Kohus saab võtta avaldatut arvesse mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel.
51.Riigikohtu praktika kohaselt võib au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneda eelkõige selle ebakohasusest. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Hageja on väärtushinnangu põhjendatuse tõendamiseks esitanud lendlehed, mis hagejat kritiseerivad ja mustavad. Kuivõrd kostja aga vaidles vastu, et nende lehtede avaldamise taga oleks tema, on väide tõendamata. Samas leiab kohus, et mistahes kriitika konkurendi suhtes (mida hageja ja kostja kahtlemata on – mõlemad on ambitsioonikad ja tunnustatud poliitikud) võib olla nimetatav „räpaseks“ kampaaniaks. Kostja ei ole eitanud, et ta on hageja ja tema tegevuse osas kriitiline. Seega on väide kohtu hinnangul põhjendatud. Ühtlasi on see väljendatud viisakal moel, mis on poliitilist võitlust ja debatti arvestades lubatav. Kohus leiab, et avaldatud väärtushinnang ei olnud õigusvastane ega ebakohane.
52.Väide: Isegi C on teda omal ajal Tallinna nimekirjast välja visanud, minu kolleegid ei ole teda kunagi ühtegi nimekirja võtnud, enne neid valimisi, seda enam enne Riigikogu valimisi. Kohtu hinnangul on tegu faktiväitega, kuivõrd see on kontrollitav. Hageja selgituste kohaselt pidas ta silmas 2013.a. kohalike omavalitsuste valimistele eelnevalt tekkinud olukorda, kus C Eesti Keskerakonna juhina ei soovinud Mustamäe linnaosas tegutsenud Keskerakonna liikmest kostjat enda Tallinna valimisnimekirja võtta (nii pöördus Keskerakonna tollane peasekretär P. T. enne valimisi kostja poole ning palus, et hageja võtaks hageja valimistel enda Maardu Keskerakonna nimekirja). Hageja on esitanud enda väidete tõendamiseks P. T. kinnituse (kd III, tlk 13). See aga ei tõenda kohtu hinnangul kostja välja viskamist Tallinna nimekirjast C poolt ega seda, et kolleegid ei ole teda kunagi ühtegi nimekirja võtnud. Väide on seega väär ja tuleb ümber lükata.
53.Väide: Seepärast pole tal kuhugi minna ning ta lihtsalt täidab puhast tellimust /.../ See, et / Y on hüpiknukk, oli selge juba nendel valimistel, kus ta täitis nii Tallinna kui kohalike rahajõmmide tellimusi. Kostja leiab, et tegu on faktiväidetega, hageja leiab, et tegu on väärtushinnangutega. Kohus märgib, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegu on faktiväidetega. Nendest nähtub selgelt nagu keegi annaks kostale juhiseid (ta täidab kellegi tellimust) ja ei langeta enda otsuseid ise. Samuti, et ta ei lähtu enda tegevuses mitte enda vaadetest, vaid on kinni makstud. Need väited on kontrollitavad. Hageja ei ole selliste väidete tõele vastavust tõendanud, mistõttu väited on ebaõiged ja hagi tuleb selles osas rahuldada.
54.Väide: Sellest, mis siin kirjas on, sellest paistab läbi isiklik vihkamine ja vaen, mis ei tee au ühelegi poliitikule. Kohus leiab, et tegu on väärtushinnanguga – ei ole kontrollitav, kas kostja tegevusest võib jääda mulje isikliku vihkamise ja vaenu olemasolu osas. Kostja ei ole eitanud, et ta on hageja ja tema tegevuse osas kriitiline. Seega on väide kohtu hinnangul põhjendatud. Ühtlasi on see väljendatud viisakal moel, mis on poliitilist võitlust ja debatti arvestades lubatav. Kohus leiab, et avaldatud väärtushinnang ei olnud õigusvastane ega ebakohane Andmete ümber lükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine
55.Kohus tuvastas eelnevalt, et TNS intervjuus hageja poolt avaldatud väited „Isegi C on teda omal ajal Tallinna nimekirjast välja visanud, minu kolleegid ei ole teda kunagi ühtegi nimekirja võtnud, enne neid valimisi, seda enam enne Riigikogu valimisi.“ ja „Seepärast pole tal kuhugi minna ning ta lihtsalt täidab puhast tellimust /.../ See, et / Y on hüpiknukk, oli selge juba nendel valimistel, kus ta täitis nii Tallinna kui kohalike rahajõmmide tellimusi“ on ebaõiged. Mõlemad väited on halvustava alatooniga ja kostjat diskrediteerivad, st negatiivsed faktiväited. Alljärgnevalt käsitleb kohus hagi rahuldamist neile väidetele tuginedes.
56.Õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtul tuleb hinnata, kas hageja avaldatu oli nii intensiivne kostja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluste ebaõigete au teotavate faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine kostja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Hageja väljendatu solvas ja diskrediteeris kostjat avalikkuse silmis. Seetõttu leiab kohus, et kostja õigused au kaitsele kaaluvad üles hageja õiguse sõnavabadusele väidete avaldamisel.
57.VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse, et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õigsuse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi.
58.Hageja väljendatud faktiväited ja kujundatud väärtushinnang ei tugine ühelgi faktilisel asjaolul ega tõendil. Sellest ilmneb ühtlasi, et hageja ei ole kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Seega saab lugeda, et hageja on ebaõigete andmete avaldamisega kostja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi täidetud.
59.Teo õigusvastasus on seda suurem, et hagejale oli teada kostja kui poliitiku renomee olulisus ja soov näida sõltumatuna. Hageja jättis aga temast mulje kui kinni makstud ja kellegi rahast sõltuvast isikust, kellega teised poliitikud/kolleegid koostööd teha ei soovi.
60.Süü. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Hageja kui teovõimelise isiku deliktivõime osas ei saa vaidlust olla. Ebaõige, sh au teotava, faktiväite avaldamise korral on tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Kui kahju tekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3. See tähendab hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja
tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.
61.Ebakohase väärtushinnangu avaldamise puhul on eelduslikult samuti tegemist tahtliku teoga. Kui kahjutekitaja seda ümber ei lükka, on käitumine süüline VÕS § 1050 lg 1, VÕS § 104 lg 5 järgi ning õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist st et tuleb hinnata, kuidas oleks käitunud mõistlik isik samas olukorras.
62.Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13).
63.Käesoleval juhul ei kontrollinud hageja enne intervjuu andmist andmeid piisava põhjalikkuse ja hoolsusega, mille tulemusel avaldati kostja suhtes ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et süü selles asjas on tuvastatud – süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud.
64.Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et kostjal tekkinud kahju on hageja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui hageja ei oleks avaldanud kostja au teotavaid faktiväiteid ja hinnanguid, ei oleks kostjal kahju tekkinud.
65.Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6)
66.VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes
varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-15914, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.
67.Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et kostja on avaliku elu tegelane. Sellele vaatamata on hageja avaldatud au teotavad ebaõiged faktiväited ja hinnang sedavõrd au teotavad, et ka avaliku elu tegelane ei pea selliseid väiteid ega hinnanguid taluma.
68.Kohus leiab, et hageja põhjustas kostjale läbi ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangu avaldamise moraalse kahju. Kohtu hinnangul on ilmne, et kostja kui poliitiku (kes on end esitlenud sõltumatuna) avalik negatiivne kuvand (kui kinni makstud poliitik) tähendab kostja jaoks olulist mainekahju ning võimalik, et ka valijate kaotust. Keskmisele mõistlikule vaatajale jäi hageja avaldatu tõttu kostjast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt ja ebaeetiliselt käituvast inimesest, kellega ei soovita koostööd teha. Kohtu hinnangul on kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel oluline ka see, et hageja suhtumine enda teosse on olnud ükskõikne, ta ei ole enda rikkumist mõistnud. Ta ei ole kohtule teadaolevalt kostja ees vabandanud. See aga suurendab nii tema teo õigusvastasust kui süüd.
69.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel
asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohus lähtub hüvitise lähtepunktina sarnastes asjades väljamõistetud hüvitiste suurusest (vt Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ 1). Hüvitiste suurused sarnaste rikkumiste korral on jäänud keskmiselt 600 - 1 500 euro vahele. Kohus leiab, et ülaltoodud asjaolusid arvestades ning lähtuvalt asjaolust, et hageja kui linnapea palk on Eesti keskmisest sissetulekust ilmselt mõnevõrra kõrgem, on mõistliku hüvitise suuruseks, arvestades teo raskust, õigusvastasuse ulatust ja süü suurust (sh hageja hilisemat käitumist ja teosse suhtumist) 1 000 eurot.
70.Andmete ümberlükkamise viis. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata samas kohas ja samal viisil nagu need avaldati. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohustada hagejat hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul alates käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumisest esitama mittetulundusühingule AB Video (registrikood 80227284, asukoht Liikuri tn 3688, 13618 Tallinn, e-post xxx) ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse ebaõigete väidete ümber lükkamiseks hageja Facebooki sotsiaalvõrgustiku erakontol ja taotluse vastava avalduse edastamiseks ajalehele Golos Maardu – andmeid ei avaldatud nendes väljaannetes.
MENETLUSKULUD
71.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
72.Hageja esitas kokku 4 nõuet, millest 1 osas (artikkel) 4 erinevat väidete ümber lükkamise nõuet, st kokku 5 nõuet. Kõik nõuded jäid rahuldamata. Kostja esitas vastuhagis 5 nõuet, milles sisaldus omakorda 14 erinevat väidete ümber lükkamise nõuet (sellele lisandus mittevaralise kahju hüvitamise nõue). Kohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas ühest kostja nõudest osa (andmete ümber lükkamise nõue kahe väite osas) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kuivõrd kostjal oli rohkem nõudeid ja kohus rahuldas neist vaid väikese osa, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 poolte endi kanda.
73.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
74.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. Veebis avalikult kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsivii l.pdf
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.