M-A P hagi V A vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 851,36 eurot Hageja: M-A P (isikukood xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, Robert Sarv Kostja: V A (isikukood xxx) Kostja lepinguline Vahur Kivistik
Asja läbivaatamine
esindaja:
vandeadvokaat
Istung 18.02.2022, selle järgselt kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja 01.04.2022 taotlus täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud M-A P kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule nõuded, mida kohus menetleb 05.11.2021 eelistungi järgse seisuga järgmiselt (vt istungi protokoll ja selle lisa – kd II, tlk 1-4).
1.1.kohustada kostjat hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist e-kirja teel edastama järgmistele e-postiaadressidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx järgmise sisuga e-kiri pealkirjaga (kirjutatud e-kirja teemareale) „V A AVALDAS M-A P
KOHTA VALEVÄITEID“
Mina, V A avaldasin e-kirjavahetuses alates 2018 novembrist xxx tüdrukute võistkonna T xxx lastevanematele treener M- A P kohta mitmeid valeväiteid. Nende valeväidete ümberlükkamiseks pean ma vajalikuks avaldada järgmist: „M-A P ei nõudnud lastelt teha kohustuslikus korras 15 kätekõverdust ning lisada iga päev üks, ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ning teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul“; „M-A P ei ole 12. märtsil K I kuuldes sõimanud (minu kasutatud sõnastuses totaalse verbaalse sopaga üle valanud)“; „Mul puuduvad tõendid selle kohta, et keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette ja et treener on seda olukorda kuidagi soosinud“; „Mul puuduvad tõendid selle kohta, et M-A P nõuaks lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, et M-A P oleks öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub, et M-A P mõjutaks lapsi mitte austama oma esimest treenerit“; „Mul puuduvad andmed selle kohta, et M-A P oleks lasteahistaja või pedofiil“; V A“ E-kiri peab olema koostatud ja edastatud ilma mistahes täiendusteta ning musta tekstina valgel tagapõhjal, kirjastiilis Times New Roman ja tähesuurusega 12;
1.2.mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
1.3.mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis seadusjärgses määras väljamõistetud kahju hüvitistelt hagi esitamisest kuni väljamõistetud põhinõude täitmiseni;
1.4.mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis summas 992 eurot.
Hagi kohaselt on hageja xxxtreener. Kostja on lapsevanem, kelle laps K T A osales hageja läbiviidavatel treeningutel.
2019 juulis osales hageja juhendatav xxx tüdrukute võistkond S M toimunud xxxturniiril. Võistkonnas mängis toona ka kostja tütar. Kostja oli samuti turniiril võistkonnaga kaasas. Pärast võistkonna poolfinaali mängu 11.07.2019 helistas kostja M Rle ning avaldas pahameelt selle kohta, et tema tütar sai kostja hinnangul liiga vähe mänguminuteid. See info jõudis läbi M R ka hagejani ning hageja läks kostja käest selle järgselt parklas küsima, milles seisnes kostja täpne mure. Vestluse käigus karjus ja sõimas kostja hagejat, nimetades teda teiste inimeste ees pedofiiliks ja laste ahistajaks ning väitis, et sellest tingituna lasti hageja xxx juures treeneri ametikohalt lahti.
Toimunu järgselt on kostja samasisuliste süüdistustega, nimetades hagejat pedofiiliks ja laste ahistajaks, pöördunud ka hageja tööandja ning selle juhtkonna poole, samuti
levitanud selliseid kuulujutte teiste treeningrühma lapsevanemate seas. Hageja oli kostja poolt avaldatud ebaõigetest andmetest sügavalt häiritud.
Hageja edastas kostjale 17.07.2019 kirja, milles palus, et kostja esitaks tõendid hageja kohta esitatud süüdistuste kohta. Kostja leidis oma 31.07.2019 vastuses lakooniliselt, et kostja ei ole kedagi pedofiiliks nimetanud ja õigustas enda käitumist täiesti meelevaldsete väidetega. Samuti avaldas kostja, et on käinud kliendi selja taga hageja kohta käivaid kuulujutte arutamas isegi A P ja N H.
Kostja vastasseis hageja isiku suhtes algas juba enne 2019 suve turniiri. Kostja hakkas õõnestama hageja mainet treenerina juba 2018 novembrist, mis ajast hakkas levitama eposti listis alguses kahemõttelisi kirju, mis muutusid järjest agressiivsemaks. Kostja on avaldanud e-kirjade teel hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid ja teinud seda meeskonna lastevanemate listi kaudu. Seejuures tegi kostja seda hageja selja taga, st hagejat ei olnud ringkirja listi lisatud.
Esiteks esitas kostja ebaõige faktiväite, et tüdrukutele anti ühel päeval kohustuslik ülesanne teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ja teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul. Kostja viitas, et ta oli sel teemal rääkinud erinevate spordiga tegelevate inimestega, kes olevat kostjale väitnud, et selliseid ülesandeid ei tohi tüdrukutele (vanus 10-13 aastat) anda, sest see lõhub nende keha ja selles vanuses tüdrukud tohivad teha maksimaalselt 20-25 kätekõverdust. Samuti tõi kostja välja NATO testi läbimise nõudeid.
Kostja märkis: „Hea küll, 20aastane treener võib ju niisuguse ülesande anda, aga miks klubi ei reageeri, ei saa enam keegi minu vestluskaaslastest aru. Üks treener ütles 100 kõverduse teema kohta alustuseks: „Kui see toimub Hiinas või Koreas, siis ma ei imesta. Kui see toimub Eestis, on see kurb.““ Samuti lisas kostja oma kirja nn jutuajamise hagejaga dialoogIrmis ning väitis, et kostja küsimusele 100-st kätekõverdusest kinnitas hageja, et ta tõesti on sellise ülesande lastele andnud ning, kui kostja esitas vastuväite, siis hageja olevat kostjale öelnud „Ma ei viitsi sinuga argumenteerida.“. Eelpool kirjeldatud kostja kiri seisneb viidetest kellegi kolmandate isikute seisukohtadele ja arvamustele ja kõik olevat öelnud, et hageja tegeleb laste organismi lõhkumisega. Kuna kostja edastas sellise kirja üksnes vanematele ja ei märkinud saajate hulka hagejat, siis üks lastevanematest leidis, et see ei ole õige käitumine ning edastas kirja ka hagejale.
Kostja kirjadest nähtub, et kostja ründab just nimelt hageja isikut. Näiteks on kostja kirjas märkinud järgmist: „kui A klubist lahkub, ei tähenda see, et probleemid kaovad, sest A ei tekita neid. Palun küsi I -M , kui palju oli minuga (ja ka teiste vana xxx vanematega) probleeme ajani, mil M-A asja üle võttis? Vastus on null. Palun mõtle natuke, miks sinnani see arv null oli. Paluksin edaspidi sõnumitooja peksmise asemel kirja sisule ja laste kaitsmisele keskenduda.“. Kostja püüab oma väidetega luua ettekujutuse, et hageja on probleemne ning just treener tekitab meeskonnas ja selle töös probleeme.
10.Teiseks on kostja süüdistanud hagejat vägivallas laste suhtes ja laste halvas kohtlemises: „100 kätekõverdust kvalifitseerub lastevastase vägivalla alla. Seda millegipärast ei taheta nagu üldse näha. V“. Samuti süüdistas kostja hagejat seaduste, eetikakoodeksite ja muude nõuete rikkumises, ning et hageja tegevuse tõttu lapsed nutavad pärast trenne, et treeneri, st hageja käitumine traumeerib lapsi, treeneril olevat lemmikud, keda ta hoiab jne. „See kõik on toimunud viimase poole aasta jooksul. Kui kaua veel lastakse treeneril tüdrukuid traumeerida? S P sõnul ütles P mitmes olukorras väga halvasti S , mille järel S väga kõvasti nuttis, hakkas xxx lausa vihkama ega taha seda enam ka mõnes teises klubis mängida. Väga kole oli see, mida tehti mitme tüdruku osalusel ja treeneri kaasabil A A , kes ema sõnul nuttis sügavate öötundideni. Paljud tüdrukud ja vanemad olid
sellest väga häiritud. Treener P tegevuse tulemusena on mitu tüdrukut kõvasti nutnud, lastekaitseseadus keelab täiskasvanul niisugused tegevused /.../“. Allajoonitud faktiväidete puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega, kuna sisaldavad hageja suhtes kontrollitavaid andmeid, mis ei vasta tõele. Kostjal lasub kohustus neid väiteid tõendada.
11.Kolmandaks on kostja avaldanud ka ebakohaseid, isegi alandavaid väärtushinnanguid hageja kohta: „Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud. Kas vanemana oled rahul, et su laps käib sellise õhkkonnaga grupis? Nagu Stalini aeg oleks tagasi.“; „Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda - Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel“.
12.Neljandaks on kostja avaldanud omapoolseid tõlgendusi, millega on esitanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnaguid: „Kahjuks kasu ei ole, treener M-A P suhtumises ei ole midagi muutunud. Esimesel neist kohtumistest, 12. märtsil valati K I kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle (kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega). Treener pole selle sõnavõtu pärast lapse ees isegi vabandanud, lisaks teadis ta hästi, et lapsel oli päev hiljem ees väga emotsionaalne hetk: esimene koondise laager ja esimesed mängud. K oli tõeliselt vapper ja suutis need kolm päeva korralikult kaasa teha. Treeneri igast otsusest ja liigutusest õhkub suhtumist: minge siit võistkonnast/klubist ära. K on kinnitanud emale-isale ja kinnitas I suurt soovi jätkata XXXs.“ Toodu sisaldab ebaõigeid faktiväiteid, kuna sisaldab konkreetseid andmeid selle kohta, mida hageja väidetavalt kellelegi ütles.
13.Viiendaks on kostja on iseloomustanud hagejat ja tema tegevust läbi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute: „Treener ei usalda lapsi (tükk aega oli selles osas tugev veendumus ja hiljuti tuli ka reaalne kinnitus, et vähemalt üks tüdruk kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette – kuidas saab niisugust võistkonnakaaslast väljakul usaldada???); nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad (vähemalt ühe grupist juba lahkunud lapse vanema sõnul on treener öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub); mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit (S P on öelnud, et tüdrukud ei julge enam temaga suhelda ja kohtudes pööravad pea kõrvale ning miski muu peale P mõjutuse ei saa selle taga olla); ei ole lojaalne oma mängija suhtes, kui ei anna talle normaalset võimalust mängimiseks ja arenemiseks (see ei ole ainult tänase mängu, vaid mitme kuu teema); aja jooksul on olnud piisavalt tüdrukuid, kelle suhtes ta ei ole positiivne. Tal on väga selged lemmikud, kes saavad pidevalt kiita, ja on neid, kes ei saa üldse. Eetikakoodeks nõuab kõigi hoolealuste võrdselt kohtlemist ja tunnustamist. Meie hinnangul ei käi ka teised eelmises lõigus toodud asjad kokku treenerieetikaga. Me ei soovi, et laps areneb niisuguses valede, vassimiste ja muude negatiivsete omaduste keskkonnas, mis on täielikult vastupidine tema kodusele kasvatusele. Paljud vanemad on öelnud, et lapsed on pärast P asumist treeneriks muutunud trenni ja xxx asjadest rääkides tublisti kinnisemaks või päris kinniseks. See pole normaalne ega jätkusuutlik. Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda - Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel.“. Toodu sisaldab kontrollitavaid andmeid (näiteks mõjutamise, ebaaususe ja lojaalsuse kohta), mistõttu on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
14.Kuuendaks on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid mitmetel koosolekutel I L ja M Rga. Kostja on pidanud I L kohtumisi alates 2018 novembrist. Kohtumiste toimumise asjaolu ise ei saa olla vaidlusalune, kuna nende toimumist
kinnitab ka kostja oma e-kirjas. Nendel kohtumistel on kostja avaldanud hageja kohta osaliselt samasisulisi ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, nagu juba eeltoodud e-kirjades. Samuti on osadel kohtumistel olnud kaasas ka M R (välja arvatud 2019 kevadel toimunud kohtumised, mil M R oli hõivatud meeste xxxkoondisega).
15.Keskmine kõrvalseisja tajub kostja avaldatud väiteid negatiivsena, mida tõendab ka lastevanemate avaldused kostja kirjadele listis ning lapsevanemate poolt peetud koosolek 02.04.2019.
16.Hageja üritas lahendada vaidlust ilma kohtusse pöördumata ja edastas kostjale 17.07.2019 kirja, milles palus kostjalt, et kostja esitaks tõendid kostja poolt esitatud süüdistuste kohta, kuid kostja ei esitanud tõendeid, vaid väitis, et ta ei soovinud hagejat solvata ja tema au teotada. Samas jätkas kostja hageja laimamist, süüdistades hagejat vassimises, ebaeetilises käitumises ning süüdistas hagejat, et tema tegevuse tõttu on meeskonnast lahkunud suur hulk lapsi.
17.Hageja märgib, et on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu kokku 992 eurot (sisaldab käibemaksu). Ta selgitab, et õigusabikulu on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja esitamisega ning hageja õigusliku nõustamisega eeltooduga seonduvalt.
KOSTJA VASTUS HAGILE
18.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
19.Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ei andnud tüdrukutele ülesandeks teha ühel päeval 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja 6.03.2019 jõuda 100 kätekõverduseni ja teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul. MSN-vestlusest selgub üheselt, kuidas hageja seadis tütarlastele eesmärgi ja millisena hageja ülesande sooritust ette näeb. Tõsi, hageja on viidanud üleskutse soovituslikkusele, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on treeneriga, kelle juhiseid õpilased järgivad, on selge, et tütarlapsed võtsid seda kui kohustuslikku igapäevast ülesannet, mida eirata ei saa. Viidatud MSN vestluses on teemaks ka juba järgmine püstitus, kõhulihaste harjutused sama põhimõtte alusel. Kostja ei saa nõustuda hageja püstitatud ülesandega juba seetõttu, et füüsiliselt ei pruugi olla sellises vanuses (ülesande saamise hetkel 10-13 aastased tüdrukud) näidustatud sellises mahus kätekõverduste tegemine.
20.Väide: hageja ei kohtle kõiki lapsi ühtemoodi võrdselt. 12.03.2019 toimunud kohtumisel alandas hageja kostja tütart (kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega) kritiseeris kostja tütre mänguoskust väga negatiivselt kolmandate isikute juuresolekul (I L). Isegi kui jaatada hageja soovi anda tagasiside kostja tütre mänguoskustele, siis professionaalse treenerina peab olema hageja teadlik, kuidas seda teha nii, et laps ei saaks psüühiliselt häiritud määral, mis näitas lapse tõsist traumeerimist ja viis lapse korduvate nutuhoogudeni. Kostja abikaasa K A edastas samal õhtul XXX klubi juht M Rle ka vahejuhtumi kohta e-kirja, milles avaldas muret juhtunu pärast. M R oli juba teadlik juhtunust, kuna I L oli teda sellest teavitanud. Kostja tütre mänguline tase vastab igati selles vanusegrupis mängivate laste tasemele. Kui hageja poolt kostja tütre suunas antud kriitika vastaks tõele, siis kostja tütar ei oleks saanud olla Eesti omavanuste koondise liige. Eeltoodu kinnitab üheselt, et vaatamata kolmandate isikute juuresolekule, ei pidanud hageja vajalikuks käituda professionaalselt vaid andis voli oma emotsioonidele, mõtlemata tagajärgedele.
21.Väide: keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelist juttu hagejale ette ja hageja soosib sellist olukorda. Märtsis 2019 kohtusid omavahel hageja, kostja tütar ja klubi
juhtkonna esindaja I L (kohtumisel ei osalenud ei kostja ega kostja abikaasa, kuid kohtumine on salvestatud, hagejat sellest eelnevalt teavitades). Nimetatud vestluse üheks teemaks oli MSN vestluskeskkonnast väljavõtte edastamine ühe tüdruku poolt hagejale. Vestluse alguses hageja ise kinnitab, et on olemas väga selge tõendus selle kohta, et keegi tüdruk on ühe väikese pundi MSN-väljavõtte hagejale saatnud. Muuhulgas heidab hageja kostja tütrele ette, et viimane suhtleb teiste klubide mängijatega. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte salvestusest, kus hageja ütleb järgmist: „Meil on vestlustest pildid, kus on vastasvõistkonna klubidest mängijaid ja meie osad mängijad. Oled sina seal ja on ka xxx kui veel mõnedest võistkondadest mängijad, kus sina mingeid asju nii minu kohta kui oma võistkonna kohta edastad. Kas see on reaalsus? Ehk siis kas sa oled sellest punktist natukene mööda vaadanud või ei ole?“
22.Kostja järeldab eelmises punktis viidatud salvestusest, et hageja tsenseerib tüdrukute suhtlemist ja hagejale on ette kantud, edastatud „vestluste pildid“. Hageja nõudis tüdrukutelt kuue punkti nagu näiteks ausus, austus, usaldus, lojaalsus täitmist. Paraku ei täitnud hageja vähemalt osa laste ja vanemate suhtes ise neid punkte. Hageja sõnum lastele, et nad ei peaks kodus kõike seda rääkima, mida nad trennis räägivad ja teevad, on enam kui kummastav. Eeltoodu kinnitab üheselt, et kostja ei ole esitanud hageja kohta valeväiteid ja hageja ise on tunnistanud, et temale edastatakse tüdrukute omavahelisi vestluseid.
23.Väide: kostja on nimetanud hagejat pedofiiliks. Kostja rõhutab, et hageja on hagiavalduses moonutanud fakte ja pannud kostjale suhu sõnu. Kostja esitas eelkõige küsimuse, miks hagejaga töösuhe xxx lõpetati. Kostja tõstatas küsimuse, kas mitte laste seksuaalse ahistamise kahtluse (pedofiilia) tõttu. On väga suur vahe, kas kedagi süüdistatakse milleski või püstitatakse küsimus kahtluse esinemise korral.
24.11.07.2019 Itaalias toimunud mängu järgselt helistas kostja klubi juhile M Rle, avaldades soovi turniiri edasiseks käiguks klubi poolt tagada oma lapsele õiglane mänguaeg. Kostja oli koos abikaasa K A ja poeg R A läinud staadioni parklasse oma autosse, kui tulid hageja, M L , I P ja nende väike tütar. Abikaasa seisis kostja kõrval, poeg istus avatud uksega autos ja kuulis järgnevat vestlust vahetult. Xxxväljaku poolt tulid parkla poole veel kaks lapsevanemat, kes olid samuti Itaaliasse saabunud autoga. M H tuli parklasse oma auto juurde ja nägi, et kostja auto juures toimub vestlus. Vestluse algataja oli hageja, kes juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kui kostja tahab rääkida kostja tütre K mänguajast, siis tuleb rääkida hagejaga mitte M R . Kuna aga hageja oli mõned kuud tagasi selgelt kostjale öelnud, et kostjal tuleb hagejast eemale hoida, vältis kostja ka hagejaga tütre mänguaja teemadel rääkimast. Sel hetkel astus M L , kes oli kostja tütre mänguaja teemas kõrvaline isik, kostja ja kostja abikaasa ette ning hakkas ilma põhjuseta nendega ebaviisakalt rääkima. Kostja ei ole erinevalt hageja väidetust hagejat füüsiliselt rünnanud ega rebinud hageja kätt. M L ründav hoiak ja ebaviisakas jutt panid kostja kaitseseisundisse ja sel hetkel tõstatas kostja küsimuse M L : „Keda te kaitsete? Miks ta xxx lahkuma pidi? Pedofiiliakahtluse pärast. N H rääkis. A P teab seda.“ Kostja ei eita, et tema poolt väljaöeldu ehmatas neid ja korraks tekkis paus. Kuid pärast ehmatusest ülesaamist jätkas M L ründavalt, süüdistades kostjat valetamises. Pärast kostja ja tema pereliikmete autosse istumist ründas M L nende autot ja karjus ähvardavalt kostja suunas.
25.Seda, et kostja poolt tõstatatud küsimus sisaldas delikaatset teavet hageja kohta ei olnud teada ainult kostjale. Nimelt juba samal õhtul, st 11.07.2019, edastas klubi juht M R lastevanematele e-kirja, milles M R kinnitas asjaolu, miks xxx hagejaga töösuhte lõpetas. M R kinnitas, et olevat toimunud ühe tüdruku seksuaalse ahistamise kahtlustus. M R andis teada, et A P oli teda teavitanud põhjustest, miks hageja ja xxx töösuhe lõppes. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei ole hageja kohta esitanud valesid faktiväiteid. On lihtsalt
kahetsusväärne, et kui hagejal selline probleem xxx tekkis, ei pidanud xxx vajalikuks tekkinud probleemi lahendada vaid läks kergema vastupanu teed ja lõpetas hagejaga lihtsalt töösuhte. Kostja on seisukohal, et XXX klubi juht M R oleks pidanud koheselt pärast hageja kohta delikaatse info teadasaamisest, teavitama kõiki lapsevanemaid ja astuma koheselt ennetavaid samme, et ära hoida võimalikke tekkivaid probleeme seoses hageja kohta avalikuks tulnud teabega. Kostja arvates on XXX klubi põhjendamatult ennast taandanud probleemi lahendamisest ja võtnud kõrvaltvaataja rolli.
26.Kostjale on teada lisaks M R e-kirjas viidatud tüdruku seksuaalse ahistamise kahtlusele veel asjaolusid, mis annavad kostjale alust põhjendatud kahtluseks pedofiiliale kalduva käitumise kohta hageja poolt. Kostjale on teada lisaks M R e-kirjas viidatud tüdruku seksuaalse ahistamise kahtlusele veel asjaolusid, mis annavad kostjale alust põhjendatud kahtluseks pedofiiliale kalduva käitumise kohta hageja poolt. Kostjale teadaolevalt (vanemate vestlustest 2019. aasta kevadest) kutsus hageja oma treenitavaid enda juurde massaaži tegema. Sellist tegevust ei ole võimalik tolereerida, ükskõik millise „treeningmeetodi“ alla see kuuluks. Ilmselgelt on tegemist laste kallutamisega hageja poolt enda huvides. Selline käitumine ei ole ka kõige parema tahtmise korral kooskõlas treeneri eetikakoodekiga. Kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal toona ka massööri pabereid. Massaaži tegemise fakti tõendab kostja käesolevale menetlusdokumendile lisatud PPA vastuskirjaga, millest nähtub, et hageja on PPA-le tunnistanud, et on teinud lastele massaaži. Eeltoodu kinnitab kostja arvates üheselt, et hageja ületas oma treeneri kutse volituste piire, eriti olukorras kus klubis on palgal professionaalne massöör.
27.Kostja, kelle varateismeline laps on sattunud tunnustatud xxxkoolis treeneri rühma, kes äsja oli sunnitud lahkuma delikaatsetel asjaoludel, etteheite tõttu, mis on seotud võimaliku laste ahistamise juhtumitega, eelmisest klubist, on väga keerulises olukorras. Võtta üles teema lapsevanema poolt on väga keeruline nii inimlikult, kui nagu näha ka õiguslikult, sest lisaks teema äärmisele ebamugavusele, lapsevanem võib sattuda rünnaku alla, sealhulgas juriidilise rünnaku alla. Teemat mitte käsitleda on samuti väga halb, võibolla isegi lapsele riskantne lahendus, nimelt lapsevanemal on õigus ja kohustus teada, kes on need täiskasvanud, kellele ta oma lapse õppimiseks ja treenimiseks usaldab. Kostja, kui lapsevanema kohustus on teha kõik enesest sõltuv, et tagada oma lapse turvalisus. Lapsevanema poolt oleks kokkuvõttes lubamatu jätta talle teatavakssaanud väga oluline informatsioon treeneri kohta, mis võib ohustada treeninggrupi lapsi, pelgalt enda teada. Kostja peres kasvas pinge igapäevaga, kui kostjale olid teatavaks saanud delikaatsed andmed hageja kohta.
28.Kostja ei ole soovinud hagejat isiklikult riivata, veel vähem rünnata, kuid arvestades ilmsiks tulnud asjaolusid, st hageja xxx klubist lahkumise põhjuseks oli tütarlaste seksuaalse ahistamise kahtlus, ei ole kostja esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ega tema au teotanud.
29.Asjaolu, et kostja poolt esimesena tõstatatud küsimuseks oli põhjus, tõendab üheselt 11.07.2019 lapsevanematele M R poolt edastatud e-kiri, milles M R avaldas hageja xxx lahkumise asjaolude tagamaad ja muuhulgas kinnitas, et informatsiooni eeltoodu kohta sai ta xxx presidendilt A Plt ja xxx spordidirektorilt N H . Viimased on seda kinnitanud ka kliendile kasutades kindlat kõneviisi. N H rõhutas kostjale: nad ei olnud enam kindlad, et suudavad tagada laste turvalisuse ja seetõttu lõpetasid hagejaga lepingu. Hageja oli nende kahtluste tõttu eemaldatud ka xxx seotud ametikohalt noortekoondise juures A P sõnade kohaselt.
30.Kostja peab 11.07.2019 toimunud vahejuhtumit kahetsusväärseks kuid eeltoodu ei lükka ümber lapsevanema õigust ja kohustust teada, kui nende laste treener on eelmisest töökohast pidanud lahkuma kirjeldatud delikaatsetel asjaoludel. Õpetaja ja treeneri suhtes on lisaks seaduses sätestatule ühiskonnas välja kujunenud kõrged nõuded. Nii nagu riik ja
õigusemõistmine mitte ainult ei pea olema aus, vaid peab ka nii välja paistma, peab ka treener ja õpetaja mitte ainult olema tubli ja eetiline, vaid ka nii välja paistma lastele ja nende vanematele. Valides kahe halva vahel, rääkimine või vaikimine, tuleb lähtuda laste huvidest ja ka rasketest teemadest rääkida, eriti juhul, kui rääkimata jätmine võib lapsi ohustada. Kostja asus kaitsma nii enda kui teiste laste õigusi ja huve, kuid on sattunud nüüd kahetsusväärselt ise löögi alla.
31.Kuna hageja ei ole esitanud 25.06.2020 võistlusega seoses ühtegi täiendavat nõudmist, ei saa kostja aru, kuidas viidatud episood haakub käesoleva kohtuvaidlusega.
TÕENDITE
ASJA
LAHENDAMINE
MATERJALIDE
JUURDE
VÕTMISE
TAOTLUSE
32.Hageja esitas 01.04.2022 taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Nimelt märgib ta, et kostja 11.02.2022 dok p 10 kohaselt oli väidetavalt 08.07.2019 seisuga uksele kirjutatud massaažituba. Hageja esitab sama treeninggrupi ja samuti Itaalias viibinud M L digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja, mille kohaselt ei olnud 07.07.2019 õhtul kl 21 hageja toa uksel mingit „massaažitoa“ kleepsu või kirjet.
33.Kohus leiab, et taotlus on esitatud hilinenult ja puudub mõjuv põhjus hilinenult esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmiseks (TsMS § 331 lg 1). Kohus jätab taotluse rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid avaldatu ümberlükkamiseks (I), seejärel nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks (II), siis varalise kahju hüvitamise nõuet ja viiviste nõuet (III).
I
35.Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel.
36.Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
37.Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane.
38.Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu.
Väide: M-A P andis enda treenitavatele tüdrukutele kohustusliku ülesande teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ja teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.
39.Kohus tuvastas kostja e-kirja alusel (tlk 17-19), et kostja avaldas hageja xxx treeninggrupi lapsevanematele edastatud e-kirjas järgmist: „treener M-A püstitas hiljuti tüdrukutele ülesande teha märtsikuus 100 kätekõverdust järjest /.../ ehk siis kui nad oleks seda tegema hakanud, pidanuks tüdrukud 6. märtsi hommikul enne kooli tegema 100 kätekõverdust + 100 kõhulihaseid! /.../ Tüdrukutele anti ühel päeval ülesanne teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni. JÄRJEST! Seejuures teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes ülesannet kajastades sõna „kohustusliku“. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja ei maininud seda kui kohustuslikku ülesannet, vaid lihtsalt ülesannet. Hageja ei saa nõuda selle sõna („kohustuslik“) osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus saab seega kontrollida ainult seda, kas väide kätekõverduse ülesande andmise kohta on tõene. Kohus leiab, et ülesande andmise osas on tegu faktiväitega, kuivõrd see on kontrollitav.
40.Kohus tuvastas tõendina esitatud MSN-vestluse alusel (kd I, tlk 95, 101, 102), et hageja andis enda treenitavatele tüdrukutele 10.-11.12.2018 ülesande teha esimesel päeval 15 kätekõverdust, lisada iga päev 1 ja jõuda 06. märtsiks 100 kätekõrverduseni. 11.12.2018 kell 16.40 edastatud sõnumist nähtuvalt oli tegu väljakutsega (vt kd I, tlk 102) millest võib järeldada, et tegu oli vabatahtliku ülesandega. Samas leiab kohus, et , kui vaadata kogu vestlust, siis treener esitab selle ülesande sellisel moel, et ta selgelt ootab selle täitmist – ütleb, et kõik peaksid seda tegema ja tuletab ülesande täitmise vajadust igapäevaselt kaks korda päevas meelde (kd I, tlk 95-106). Seega on kohus seisukohal, et treener eeldas selle järgimist. Seega on väide õige.
Väide: M-A P sõimas 12. märtsil Kt I kuuldes (valas totaalse verbaalse sopaga üle)
41.Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 17-19), et kostja avaldas hageja xxx treeninggrupi lapsevanemate listis järgmist: „12. märtsil valati K I kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle (kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes sõnad „M-A P sõimas /.../ Kt I kuuldes“. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks need sõnad avaldanud. Hageja ei saa nõuda selle väljendi (“sõimamine“) osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja avaldas hageja nõudest järgneva osa: „12. märtsil valati K I kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – kuigi kostja on end väljendanud väga kujundlikult, on väljendatu taandatav faktiväidetele, mis on kontrollitavad.
42.Kohtu hinnangul on hageja sisustanud kostja öeldut („valas totaalse verbaalse sopaga üle“) ebaõigesti sõimamisena. Kostja ei väitnud, et hageja oleks K.T. A sõimanud. Vastupidi – ta selgitas öeldu järel sulgudes, mida ta silmas pidas: „(kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab
hooajal väga vähe mänguaega).“ Seega saab mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas verbaalse sopaga üle valamise all silmas suurel hulgal suuliste etteheidete ja kriitika tegemist K.T. A aadressil. Kostja on väidete tõele vastavust tõendanud tunnistaja K.T. A ütlustega. Ta andis 12.03 toimunu osas asjas toimunud istungil järgmisi ütlusi: „läksin küsima, mis on minu roll uues kooseisus ja ta ütles, et põhikoosseisus mulle kohta ei ole. Ka esimeste vahetuste hulgas ei ole ja mänguaeg jääb väikseks. Ta ütles, et lasen palli läbi, ei oska kaitsta, kõik väravad, mis meie võistkonnale on löödud on minu süü. Ma häirin tiimi enda juuresolekuga ja ta ei näe mulle kohta selles klubis. Mul kulus terve õhtu, et rahuneda ja olin terve õhtu löödud sellest olukorrast. /.../ Treener ütles, et teistel on halb minuga koos mängida ja ma olen nõrk mängija. /.../ Treener ütles, et minu suhtumine ei ole sobilik“ (kd II, tlk 17). Eeltoodud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et avaldatu on tõene väide. Kohus leiab, et kirjutades “valati K /.../ totaalse verbaalse sopaga üle“ ei ole oma väljenduslaadilt sedavõrd solvav, et tingiks sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Väide: keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette ja treener on seda olukorda soosinud
43.Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 35 pöördel, 36), et kostja avaldas M Lle edastatud eraviisilises kirjavahetuses e-kirjas järgmist: „Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud.“ Hageja on ise lisanud kostja poolt avaldatule enda nõudes sõnad: „ja treener on seda olukorda soosinud“. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks need sõnad või sellise mõtte avaldanud. Hageja ei saa nõuda selle väljendi osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Kohus tuvastas ülal viidatud e-kirja alusel, et kostja avaldas hageja nõudest osa (küll mitte tsitaadina, vaid mõtte edasi andmisena): „keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav. Samas, nähtub kirjavahetusest, et kiri on adresseeritud ainult ühele isikule – treeninggrupi lapsevanemale M Lle. Tegu ei ole avaldamisega VÕS mõttes (avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule). Käesoleval juhul on aga tegu hageja eraviisilise kirjavahetusega ühe teise lapsevanemaga.
44.Täiendavalt märgib kohus väidete sisu osas, et kostja on esitanud kohtule tõendina (kostja vastuse lisa 3) helisalvestise märtsis 2019 toimunud kohtumiselt (kohtusid omavahel hageja, kostja tütar ja klubi juhtkonna esindaja I L). Nimetatud vestluse üheks teemaks oli MSN vestluskeskkonnast väljavõtte edastamine ühe tüdruku poolt hagejale. Vestluse alguses hageja ise kinnitab, et on olemas väga selge tõendus selle kohta, et keegi tüdruk on ühe väikese grupi MSN-vestluse väljavõtte hagejale saatnud. Muuhulgas heidab hageja kostja tütrele ette, et viimane suhtleb teiste klubide mängijatega. Väljavõte salvestusest, kus hageja ütleb järgmist: „Meil on vestlustest pildid, kus on vastasvõistkonna klubidest mängijaid ja meie osad mängijad. Oled sina seal ja on ka xxx kui veel mõnedest võistkondadest mängijad, kus sina mingeid asju nii minu kohta kui oma võistkonna kohta edastad. Kas see on reaalsus? Ehk siis kas sa oled sellest punktist natukene mööda vaadanud või ei ole?“ Seega on ilmne, et võistkonna liikmete (tüdrukute) vestluste pildid (ilmselt screenshotid) on hagejale edasi saadetud. Kohus loeb väite tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ette kandmise osas sellega tõendatuks. Väide: hageja nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, hageja nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, et hageja on öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige,
mis me trennis teeme/trennis toimub, et hageja mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit
33.Kohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (tlk 31-33), et kostja avaldas xxxklubi juhtkonnale - M Rle ja I Lale erakirjavahetuses e-kirja teel järgmist: „Treener ei usalda lapsi (tükk aega oli selles osas tugev veendumus ja hiljuti tuli ka reaalne kinnitus, et vähemalt üks tüdruk kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette – kuidas saab niisugust võistkonnakaaslast väljakul usaldada???); nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad (vähemalt ühe grupist juba lahkunud lapse vanema sõnul on treener öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub); mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit“. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale omistatud väited küll avaldati, kuid seda erakirjavahetuses. Tegu ei ole avaldamisega VÕS mõttes (avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule). Käesoleval juhul on tegu erakirjavahetusega lapsevanem pöördunud oma lapse huvide kaitseks xxxklubi juhtkonna poole, et probleemi lahendada, avades ka probleemi sisu. Tegu on konstruktiivse probleemi lahendamise ja lapse huide kaitsmisega mõistlikul moel. See on võrreldav olukorraga, kus lapsevanem pöördub õpetajaga tekkinud eriarvamuse/konflikti lahendamiseks õppeala juhataja ja kooli direktori poole. Probleemidest ei ole võimalik rääkida neid avamata ja treeneri käitumist ja toimunut kirjeldamata. Selline andmete avaldamine jääb sõnavabaduse piiridesse, on suunatud diskussiooni arendamisele treeneri sobivuse üle (et kaitsta laste huve ja õigusi) ja on kaitstud erakirjavahetuse saladusega. Kohus leiab, et seda ei saa lugeda avaldamiseks VÕS au teotamise mõttes ja jätab hagi selle väite ümber lükkamise osas rahuldamata. Väide: hageja on lasteahistaja või pedofiil
34.Kostja vaidleb vastu, et oleks sellise väljendi avaldanud. Ta möönab, et esitas eelkõige küsimuse, miks hagejaga töösuhe xxx lõpetati ja kas mitte laste seksuaalse ahistamise kahtluse (pedofiilia) tõttu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagejat otsesõnu pedofiiliks nimetanud. Seda ei tõenda ka tunnistaja I P ütlused (kd II, tlk 16), kes selgitas, et viibis xxx võistlusreisil hageja ja kostja sõnavahetuse juures. Ta andis ütlusi: „Kuulsin teda (Vt) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja.“ Samas ei kinnitanud tunnistaja, et kostja oleks hagejat pedofiiliks nimetanud. Tegu võis olla küsimuse püstitusega (millise väite kostja on omaks võtnud). Kohus ei saa kohustada kostjat ümber lükkama kindlas kõneviisis väidet, mille kostja on esitanud küsimuse tõstatusena. Sellist väidet ei ole avaldatud ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
35.Täiendavalt märgib kohus, et hageja võimalikku pedofiilset käitumist on kajastatud ajakirjanduses Eesti Päevalehes xxx avaldatud artiklis (küll nime mainimata) (vt kd I, tlk 131-134) ja xxx on kohtule esitanud tõendina vastuse teabenõudele, mööndes, et artikkel puudutas hagejat (vt kd II, tlk 34). Asjaolu, et hageja suhtes oli tekkinud varasemalt pedofiiliakahtlus, mille tõttu lõpetati temaga leping xxx on kinnitanud ka M. R oma kirjas lapsevanematele (kd I, tlk 108). II
45.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
46.Nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 või VÕS § 1045 lg 1 p-ga 8. Selle eeldused on järgmised: 1) õigushüve riive ja kahju (tagajärg); 2) kostja on avaldanud faktiväited või väärtushinnangud (tegu); 3) teo
ja õigushüve riive vahel on põhjuslik seos (sh VÕS § 127 lg 4); 4) kahju tekitamise õigusvastasus; 5) süü olemasolu.
47.Hageja tugineb järgnevatele avaldatud väidetele (vt hagi, kd I, tlk 1-9 ja kirjalik kohtukõne, tlk 47). −
Hea küll, 20aastane treener võib ju niisuguse ülesande anda, aga miks klubi ei reageeri, ei saa enam keegi minu vestluskaaslastest aru. Üks treener ütles 100 kõverduse teema kohta alustuseks: „Kui see toimub Hiinas või Koreas, siis ma ei imesta. Kui see toimub Eestis, on see kurb.““
−
„100 kätekõverdust kvalifitseerub lastevastase vägivalla alla.
−
„Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud. Kas vanemana oled rahul, et su laps käib sellise õhkkonnaga grupis? Nagu Stalini aeg oleks tagasi.“; „Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda - Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel“
−
Treeneri igast otsusest ja liigutusest õhkub suhtumist: minge siit võistkonnast/klubist ära.
−
Treener ei usalda lapsi.
−
ei ole lojaalne oma mängija suhtes, kui ei anna talle normaalset võimalust mängimiseks ja arenemiseks (see ei ole ainult tänase mängu, vaid mitme kuu teema).
−
aja jooksul on olnud piisavalt tüdrukuid, kelle suhtes ta ei ole positiivne. Tal on väga selged lemmikud, kes saavad pidevalt kiita, ja on neid, kes ei saa üldse. Eetikakoodeks nõuab kõigi hoolealuste võrdselt kohtlemist ja tunnustamist. Meie hinnangul ei käi ka teised eelmises lõigus toodud asjad kokku treenerieetikaga. Me ei soovi, et laps areneb niisuguses valede, vassimiste ja muude negatiivsete omaduste keskkonnas, mis on täielikult vastupidine tema kodusele kasvatusele. Paljud vanemad on öelnud, et lapsed on pärast P asumist treeneriks muutunud trenni ja xxx asjadest rääkides tublisti kinnisemaks või päris kinniseks. See pole normaalne ega jätkusuutlik. Üldine õhkkond on grupis selline, et mitte ainult lapsed, vaid ka vanemad ei julge enam midagi öelda Eestis valitses niisugune õhkkond NSV Liidu halvematel aegadel.
48.Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-163-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).
49.Täiendavalt märgib kohus, et sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab
kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
50.Esiteks leiab kohus, et tegu ei ole niivõrd hinnanguga treenerile, vaid tema treeningmeetoditele. Treeningmeetodite kriitika ei ole aga keelatud ja seda ei saa lugeda hageja isiklike õiguste rikkumiseks. Täiendavalt on kohus seisukohal, et avaldatu jääb sõnavabaduse piiridesse ja ei ole väljendatud sellisel viisil, et see võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise. Kohus leiab kostja avaldatud väljendeid arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja avaldatud hinnangud ei olnud ebakohased. Mõningane kriitika treeneri käitumise või treeningmeetodite osas on treeneri töö osa, mis selle ametiga paratamatult kaasneb. Seda eriti laste treeneri puhul. Lapsevanematel on õigus avaldada arvamust ja omavahel arutada (sh meililistis teiste vanemate ja kooli juhtkonnaga) erinevaid teemasid. Seda ka juhul, kui neil puuduvad kõigi oma hinnangute osas tõendid. Avaldatu ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane ka ebasündsa väljendusviisi tõttu (vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav). Kohus jätab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise välja mõistmiseks rahuldamata. III
51.Hageja on esitanud lisaks eelnevalt analüüsitutele ka varalise kahju hüvitamise nõude
52.Hageja märgib, et on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu kokku 992 eurot (sisaldab käibemaksu). Ta selgitab, et õigusabikulu on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja esitamisega ning hageja õigusliku nõustamisega eeltooduga seonduvalt.
53.Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 2 ja 3). Kahju hüvitamise eelduseks on rikkumine. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta selles nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
55.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
56.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
58.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.