X. X kaebus Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Vastustaja – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, seaduslik esindaja Indrek Alekõrs
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.07.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 otsusest nr 3-22-1158 nähtub järgmine ajaline kronoloogia: - Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 113-Õ „Õpilaste vastuvõtt ja õppegrupi avamine töökohapõhisele õppele“ võeti teiste seas ka X. X (kaebaja) vastu Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli sisetööde elektriku erialale. - Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirjaga nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ arvati kaebaja välja Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli õpilaste nimekirjast. - Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ „Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast“ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1158). Tallinna Halduskohus tühistas oma 28.12.2022 otsusega mõlemad nimetatud käskkirjad. Otsus on jõustunud.
2.Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor andis 01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ, millega arvas kooli õpilaste nimekirjast välja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p. 5.10.3 alusel õppeperioodil asetleidnud vääritu käitumise tõttu SE21 õpilase X. X. Käskkirja kohaselt on vääritu käitumise alused järgmised: - 2.1 Praktikant X. X (X. X) silmapaistev alkoholi tarvitamine praktika esimesel nädalal 24.03.22 31.03.22. Sellele juhtisid korduvalt direktori tähelepanu temaga koos praktikaperioodiks Berliinis üüritud korteris elavad teised praktikandid (3) ja saksapoolne juhendaja. Alkoholi kuritarvitamine segas kaaspraktikantidel normaalset elu-olu ja põhjustas pingeid ka saksapoolsel juhendajal, kes 1(6)
-
-
-
-
vastutas praktika korralduse eest. Praktikandid kasutasid direktorile saadetud pöördumises väljendit – asotsiaal. 2.2 Kirjalikult ja suuliselt nõutud selgituste mitteesitamine joomise asjaolude kohta kool ei saanud, kuigi direktor saatis kaks nõuet meilitsi 01.04.22. X. X vastused olid mitteadekvaatsed (kaks vastust 01.04.22 ja üks vastus 02.04.22, lisatud meilivahetus). Seega oli meili teel saadud päringud teatavaks tehtud, kuid mitte sisuliselt vastatud. Neid nõudeid ja joomisega seotud asjaolusid ei ole tänase päevani (01.02.23) täidetud ega vaidlustatud. 2.3 X. X ei järginud kooli direktori-projektijuhi õiguspärast nõuet peale praktikalt eemaldamist tulla tagasi Eestisse kindlaksmääratud päeval (02.04.22) talle selleks otstarbeks ostetud pileti alusel. 2.4 X. X ei ole hüvitanud 31.03.22 saadetud täiendava tagasisõidupileti (lisatud meilivahetus) maksumust summas 75 eurot, kuigi selline nõue talle esitati04.04.22. Esimene tagasisõidu pilet oli ostetud enne praktika algust sõiduks 19.06.22 lennuga Berliin-Tallinn eeldusel, et praktikant sooritab praktika ilma probleemideta. 2.5 X. X kahjustas kooli mainet nii kooli õpilaste, õpetajate, saksa partnerorganisatsiooni ja haridus- ja teadusministeeriumi silmis vääritu pretsedendiga, kus tavapäraselt pääsevad välispraktikale parimad õpilased, kes on vabad sõltuvusainetest ja suudavad näidata end normaalse Eesti riigi normaalsete kodanikena. 2.6 Seoses praktikandist tingitud erakorralisel viisil praktika lõpetamisega kandis kool rahalist kahju tema Berliini edasi-tagasi sõidupiletite, kindlustuse ja uue seni tagastamata heas usus ostetud tagasisõidu pileti tõttu. Kahju kandis ka vastuvõttev organisatsioon SBH Nord, kes pidi maksma korteriüüri tühja koha eest. Lisaks jäi tühjaks kolmekuulise praktika üks praktikakoht (Erasmus+ leping Nr. 2021 -1-EE01-KA122-VET-000016149).
Käskkirja lisaks on X. X-iga toimunud kirjavahetus ja sõidupiletid (dtl 12-14).
3.X. X esitas 21.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks, millega arvati kaebaja alates 01.02.2023 õpilaste nimekirjast välja. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja arvati nimekirjast välja teistkordselt samade tegude tõttu. Olemuslikult on tegemist distsiplinaarsüüteoga. Õpilase koolist väljaarvamine on lõplik ja selle tagajärjeks on eelkõige soovitud kutse mittesaamine ja tööturul oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Asjas tulnuks kohaldada ATS § 77 lg-s 1 toodud distsiplinaarkaristuse määramise 6-kuulist tähtaega. Haldusorgan ei või oma vigu lõputult parandada ega seada kaebajat ebakindlasse ja määramatusse olukorda.
2.Kaebajat ei teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja ei pidanud 01.02.2022 ekirjast mõistma, et kahtluse all on tema poolt koolis jätkamine. E-kirjas toodu ei kattu täiel määral käskkirjas toodud asjaoludega. Sellest, et kaebaja ei vastanud seletuskirja nõudele, ei saa teha järeldusi, et ta oleks jätnud vastamata ka väljaarvamise käskkirja eelnõule.
3.Kohtupraktikas mõistetakse mõiste "joobnuna" all alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käskkirjast jääb mõistetamatuks, milles selline terviseseisund kaebaja osas avaldus ja kuidas kaebaja võimalik joove tuvastati. Kaebaja osas on käskkirjas kasutatud ka sõna „asotsiaal“; mis on teda solvav ja avaldav.
4.Vastustaja esitas kohtule järgmise seisukoha:
1.Uue käskkirja õiguslik alus on samasisuline kui esialgsel käskkirjal, s.o vääritu käitumine.
2.Kaebaja sai 2022. aasta kevadel võimaluse osaleda kolmekuulisel praktikal Saksamaal. Praktika esimesel nädalal hakkas tulema kaebaja käitumise kohta kaebuseid. Vastustaja selgitas sellepeale kõigile praktikal osalejatele teineteisega arvestamise olulisust nii suhtlemisel kui ka hügieeni pidamisel. 2(6)
3.Vastustaja lõpetas kaebaja praktika ennetähtaegselt 01.04.2022 käskkirjaga ning kaebaja ei ole käskkirja vaidlustanud. Vastustaja ostis kaebajale naasmiseks bussipileti, kuid kaebaja ei kasutanud seda. Vastustaja on kaebajale esitanud praktika ennetähtaegse lõpetamise tõttu kulutuste nõude, kuid kaebaja ei ole seda tasunud.
4.Seega lähtus vastustaja asjaoludest, mis sisustavad vääritut käitumist ÕKE mõttes. Vastustaja käsutuses ei olnud leebemaid mõjutusvahendeid, arvestades nii kaebaja tegusid kui ka lugupidamatut suhtumist kooli (selgituste andmata jätmine ja kahju hüvitamisest keeldumine). Kooli jaoks on tähtis usaldusväärne suhe välispartneritega, sh kuna praktikakohad on piiratud. Kooli lõpetamiseks on vajalik praktika läbimine, kuid kaebaja käitumist arvestades ei oleks kool saanud teda enam ühelegi praktikakohale saata.
5.Vastustaja küsis kaebajalt kahel korral selgitust toimunu kohta, kuid kaebaja ei ole esitanud ühtegi selgitust. Kaebaja on olnud praktikal toimunud sündmuste osas täielikult vaikiv, sh pole ta esitanud ühtegi väidet kohtumenetluse kaudu. Kaebaja ei ole nooruk. Vastused on olnud äärmiselt napid ja üleolevad. Vastuvõetav praktika ei saa olla, et seletuste andmata jätmine asetav isiku soodsamasse olukorda kui seletuste andmine.
6.Ka ärakuulamata jätmisel ei mõjutanud see rikkumine asja otsustamist. Vastustaja ei saanud teha teistsugust otsust, sest kaebaja selgitusteta on selge, et enam kaebajat praktikale saata ei saa, mis muudab võimatuks kooli lõpetamise. Kaebaja too esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse leida, et kui kaebaja oleks ära kuulatud, oleks vastustaja teinud tema suhtes teistsuguse otsustuse.
7.Kaebaja vastuväited samade tegude eest teistkorda väljaarvamise kohta on arusaamatud. Halduskohus möönis ka varasemas otsuses, et kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamine ei ole välistatud.
8.Kaebaja alkoholijoobes oleks on tuvastatud kaaspraktikantide selgituste ja saadetud foto alusel. Käskkirjas on kirjeldatud esitatud kaebuseid, ka ei ole käskkirja avaldatud kellelegi teisele peale kaebaja enda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus võttis menetlusse võtmise määrusega asja juurde haldusasja nr 3-22-1158 toimiku. Seega viitab kohus asja lahendamiseks vajalikus ulatuses ka toodud kohtuasja materjalidele. Tegemist on sarnase vaidlusega samade poolte vahel, sh on pooltel ka samad esindajad, kellel on juurdepääs vajadusel dokumentidele AETi kaudu või on need eelduslikult varasemas kohtumenetluses neile edastatud.
6.Kohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul on vastustajal haldusmenetluse korduva läbiviimise keeld. Haldusmenetluse seadus valdkonna üldseadusena ei keela, et kui isiku suhtes on tehtud teda koormav haldusakt, ei tohi selle haldusakti tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel uuesti haldusakti andmist kaaluda või keelatud on sama resolutsioonini jõudmine. Nii ei ole nt ehitusloa andmisest keeldumise tühistamisel haldusorganil kaalutlusõigust piiratud nii, et võimalik on üksnes ehitusluba anda. Kaebaja nimetatud piirangud võivad tulla eriseadustest. Kaebaja märgib õigesti, et eriseaduseks on näiteks avaliku teenistuse seadus (ennekõike ATS § 77), kuid käesoleval juhul ei ole kaebaja avalikus teenistuses olevaks ametnikuks ATS mõttes. Piirangud võivad tulla ka erinevatest muudest seadustest, mis sätestavad näiteks rahaliste nõuete aegumise tähtajad (nt MKS § 98), kuid ka need ei ole käesoleval juhul asjakohased. Vastustaja on EHISe andmetel kutseõppeasutus 1. Kutseõpet reguleerib kutseõppeasutuse seadus (KutÕS). Tegemist on eraomandis oleva kooliga, mida reguleerib täiendavalt erakooliseadus (EraKS, KutÕS § 1 lg 2). Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu (EraKS § 12 lg 2).
Andmed leitavad: https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusOtsi.faces
3(6)
Ükski nimetatud seadustest, sh eelnevalt toodud HMS ei sätesta, et kool ei võiks sama küsimust otsustada varasema eksimuse korral korduvalt.
7.Mõnel juhul võib olla sama küsimuse korduv otsustamine, kui möödunud on väga pikk aeg, olla õpilase suhtes üleliia koormav. Ennekõike võib see olla juhul, kui tegemist on noore ja väljakujunemata isiksusega, kellele võib juba menetluse läbiviimine olla piisav puudujääkidele tähelepanu juhtimiseks. See on aga küsimus, mida tuleb hinnata haldusakti proportsionaalsust kontrollides. Käesoleval juhul ei ole ka vastustaja mitu korda asetanud kaebajat samasse olukorda, mis on tinginud kohtusse pöördumise. Vastustaja haldusakt on teistkordne ning sama vaidlus on kohtus samuti teist korda. Nii ei ole tegemist kaebaja korduvalt ebakindlasse ja määramatusse olukorda seadmisega.
8.Kohus ei nõustu sellega, et toodud haldusaktist tulenevad kaebajale pikaajalised rasked tagajärjed. Kaebaja ei ole põhihariduse saamiseks kohustatud isik (lähtudes kaebaja vanusest). Õppe jätkumise võimatusega konkreetses koolis ei ole kaebajal takistatud asumist mõnda muusse kooli õppima. KutÕS § 35 lg 1 sätestab, et õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid. Seega saab kaebaja taotleda mistahes uues koolis varasemate õpingute ja varasemate töökogemuste arvestamist. Vastustajal kui erakoolil ei ole kohustust tagada kaebajale hariduse omandamist kaebaja vastusooritustest (õppe läbimine, õppemaksu tasumine) või käitumisest sõltumata. Erakoolil on märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda soovitakse kooli õppima (EraKS § 12 lg 1 teine lause) ning mis on koolist välja arvamise tingimused (samas, lg 2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajal oli õigus hinnata kaebaja käitumist ja kaaluda selle tulemusel tegevust käesoleval juhul uuesti. Samale võimalusele on viidanud ka halduskohus otsuse nr 3-22-1158 punktis 52.
9.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja on jätnud uuesti kaebaja ära kuulamata. Vastustaja ei ole küsinud kaebajalt ei eelneva kohtumenetluse kestel ega kahe kohtumenetluse vahel, enne 01.02.2023 haldusakti andmist, kas tal on faktilisi või õiguslikke vastuväiteid või muid avaldusi seoses sellega, et vastustaja võib ta koolist välja arvata. Nagu halduskohus otsuse nr 3-22-1158 punktis 50 leidis, siis selgituste küsimine (HMS § 38 lg 3 mõttes tõendite kogumine) ei ole samastatav ärakuulamisega (HMS § 40 mõttes). Seega ka juhul, kui vastustaja pidas võimalikuks, et kaebaja ka sel juhul jätab vastamata, nagu ta jättis sisuliselt vastamata 01.04.2022 kirjavahetusele (dtl 12-14), pidanuks vastustaja HMSi reegleid järgides kaebaja ära kuulamata. Õpilase väljaarvamisel tuleb siiski järgida haldusmenetluse reegleid (EraKS § 1 lg 3), kuna selle tulemusel lõppeb õpilase ja kooli vahel olev õigussuhe, mis võiks päädida avalik-õiguslikku tähendust omava dokumendi (lõputunnistuse) andmisega. Kui kaebaja oleks toiminud samal viisil, nagu ta reageeris 01.04.2022 toimunud kirjavahetusele, saanuks vastustaja sellele ka sarnaselt käesoleval juhul reageerida. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis õigustanuks kaebaja ära kuulamata jätmist (HMS § 40 lg 3).
10.Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ärakuulamine on samuti üks menetlusnõuetest, mida vastustajal tuleb järgida ja mille rikkumise kohus eelnevalt tuvastas.
4(6)
Ärakuulamata jätmist peetakse reeglina raskeks rikkumiseks, mis üldjuhul toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist distsiplinaar- ega süüteomenetlusega, nagu kohus eelnevalt sedastas, on tegemist siiski kaebajat koormava haldusaktiga, millega lõpetatakse tema õigus vastustaja juures edasiõppimiseks. Siiski peab kohus oluliseks arvestada ka seda, kas kaebaja on esitanud üldse mingisuguseidki väiteid, mis saanuks käesoleval juhul mõjutada haldusakti resolutsiooni. Kui kaebaja vaidlustab haldusakti enda ärakuulamata jätmise tõttu, aga asjas ei nähtu mistahes asjaolu, mis saanuks ka kaebaja ärakuulamisel lõpptulemust muuta, on ära kuulamata jätmise tõttu haldusakti kehtetuks tunnistamine sisutu.
11.Vastustaja ÕKE p 5.10.3 kohaselt rakendatakse vääritu käitumise korral ühe mõjutusvahendina kooli nimekirjast väljaarvamist (dtl 40). Tallinna Halduskohus sedastas juba 28.12.2022 otsuses nr 322-1158, et kaebaja pidi olema teadlik, millist osa tema senisest tegevusest väärituks käitumiseks peetakse (p 43). Sellegi poolest ei ole kaebaja haldusasjas nr 3-22-1158 üheski menetlusdokumendis (kuupäevadega 25.05.2022, 31.05.2022 ja 27.06.2022) avaldanud midagi faktiliste asjaolude kohta, sh mida juba kaebajalt küsiti ka 01.04.2022. Ka käesolevas asjas jaotuvad kaebaja argumendid kolmeks ning kaebaja ei ole menetluse jooksul midagi lisanud: - teistkordse väljaarvamise keeld, mille osas kohus juba leidis, et selline keeld puudub; - ärakuulamisõiguse formaalne rikkumine, mida kohus möönab; - on ebaselge, kuidas kaebaja joove tuvastati. Joobe tuvastamise argumendile vastab kohus alljärgnevalt, aga kui ka selle osas ei ole vastustaja asjaolu valesti tuvastanud, ei nähtu kohtule argumente, mis saaksid tingida haldusakti veelkordse kehtetuks tunnistamise ärakuulamisõiguse rikkumisest sõltumata.
12.Käesoleval juhul ei ole tegemist distsiplinaar- või süüteomenetlusega, kus etteheidetav on alkoholi sisaldus veres või hingeõhus mingist kindlast määrast rohkem. Koolil ei ole ka korrakaitseseadusest (nt § 37) või muust eriseadusest tulenevat joobe tuvastamise volitusi. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti põhjendustest on arusaadav, et kaebajale ei ole etteheidetav mitte võimalik joobeaste, vaid teisi häiriv ning kooli mainet rikkuv käitumine või seisund. Käskkirjas olevaid etteheiteid kinnitavad ka vastustaja esitatud dokumendid (dtl 64-81). Kas ja kui palju kaebaja sellise käitumise või seisundi tekkeks alkoholi tarvitas, ei ole oluline. Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja käitumise peale signaalide saabumisel selgitati kõigile praktikal osalejatele teineteisega arvestamise olulisust nii suhtlemisel kui ka hügieeni pidamisel (dtl 65). Kui kaebaja jätkas samasuguse käitumisega või oleku/seisundiga ka pärast vastustaja selgitusi (dtl 67), ei ole oluline, kas see käitumine oli tingitud alkoholi tarvitamisest või sellest sõltumata.
13.Vastustaja on erakool. Erakoolil on õigus seada kõrgemad või üksnes sellele konkreetsele iseloomulikud käitumisnõuded, kui on mujal eeldatavad. Vastustaja haldusakti põhjendustest tuleneb tervikuna: kaebaja on käitunud viisil, mis segas teisi (dtl 64-67, samuti lisa 8); võis halvendada vastustaja mainet praktikapakkujate seas (dtl 68) ning tekitas koolile kahju, mis on siiani hüvitamata (lisad 8-10). Kuigi kahju võib olla sissenõutav tsiviilkorras, on vastustaja toonud, et seega puudub veendumus, et kaebaja suudaks edaspidi koolis, sh praktikal olles käituda viisil, mis ei too kaasa kahju tekkimist ega maine halvendamist. Kaebaja käitumine (sõltumata selle põhjustest) kirjeldatud viisil ei vasta üldtunnustatud käitumisnormidele. Mööndes ka vastustaja võimalikke kõrgemaid nõudeid praktikal viibijate 5(6)
käitumisele, mis on erakooli sätestada, ei nähtu, et vastustaja hinnang vääritule käitumisele oleks ilmselgelt meelevaldne või oleks kaebajalt nõutud käitumist, mis on ilmselgelt diskrimineeriv, alandav vms. Vastustaja huvi, et tema maine ei saaks kannatada teiste õppijate ega ka koostööpartnerite seas, on vastustaja erakooli staatust arvestades iseenesestmõistetav – heast mainest sõltub otseselt vastustaja tegevuse edukus, sh kas tal on õppureid ning koostööpartnereid. Vastustaja eesmärk – et praktikal ei viibiks õpilased, kes võivad kooli mainet kahjustada, ei ole ilmselgelt õigusvastane.
14.Vastustaja on refereerinud üht talle esitatud pöördumist, kus kajastub kaebaja hinnangul ebasobiv väärtushinnang. Kohus nõustub vastustajaga, et see hinnang ei ole vastustajale omistatav. Kohus peab igaks juhuks vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul ei olnud nii pöördumise tegija kui ka vastustaja poolt tegemist s.o piiramatu arvuga kolmandatele kõrvalistele isikutele avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2023 otsuse nr 2-20-8376 p 26). Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse kohtupraktika kohaselt nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25 ja Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Tegemist on sama kooli koolipere sisese teabevahetusega (vrdl otsuses nr 2-20-8376 kirjeldatud olukorraga).
15.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaatamata menetluslikele puudujääkidele ei nähtu ühtegi kaebaja toodud argumenti, mis võinuks tuua kaasa teistsuguse haldusakti. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.