Iris Kangur-Gontšarov, Ulvi Loonurm ja Maris Kuurberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-8376
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8071,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19. detsembri 2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. juuni 2022 otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 11. juunil 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi (täiendatud 8. juulil 2020), milles palus:
1.1.kohustada kostjat hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist edastama epostiaadressidele /loetelu/ järgmise sisuga e-kiri pealkirjaga (kirjutatud e-kirja teemareale) „Y
AVALDAS X KOHTA VALEVÄITEID“:
Mina, Y avaldasin e-kirjavahetuses alates 2018 novembrist XXX tüdrukute võistkonna XXX lastevanematele treener X kohta mitmeid valeväiteid. Nende valeväidete ümberlükkamiseks pean ma vajalikuks avaldada järgmist: „X ei nõudnud lastelt teha kohustuslikus korras 15 kätekõverdust ning lisada iga päev üks, ja
6.märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ning teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul“; „X ei ole 12. märtsil C W kuuldes sõimanud (minu kasutatud sõnastuses totaalse verbaalse sopaga üle valanud)“; „Mul puuduvad tõendid selle kohta, et keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette ja et treener on seda olukorda kuidagi soosinud“; „Mul puuduvad tõendid selle kohta, et X nõuaks lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad, et X oleks öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub, et X mõjutaks lapsi mitte austama oma esimest treenerit“; „Mul puuduvad andmed selle kohta, et X oleks lasteahistaja või pedofiil“; Y“ E-kiri peab olema koostatud ja edastatud ilma mistahes täiendusteta ning musta tekstina valgel tagapõhjal, kirjastiilis Times New Roman ja tähesuurusega 12;
1.2.mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
1.3.mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis seadusjärgses määras väljamõistetud kahju hüvitistelt hagi esitamisest kuni väljamõistetud põhinõude täitmiseni;
1.4.mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis summas 992 eurot.
1.5.jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja jalgpallitreener. Kostja on lapsevanem, kelle laps C osales hageja läbiviidavatel treeningutel. 2019 juulis osales hageja juhendatav U15 tüdrukute võistkond San Marinos toimunud jalgpalliturniiril. Võistkonnas mängis toona ka kostja tütar. Kostja oli samuti turniiril võistkonnaga kaasas. Pärast võistkonna poolfinaali mängu 11. juulil 2019 helistas kostja Q-le ning avaldas pahameelt selle kohta, et tema tütar sai kostja hinnangul liiga vähe mänguminuteid. See info jõudis läbi Q ka hagejani ning hageja läks kostja käest selle järgselt parklas küsima, milles seisnes kostja täpne mure. Vestluse käigus karjus ja sõimas kostja hagejat, nimetades teda teiste inimeste ees pedofiiliks ja laste ahistajaks ning väitis, et sellest tingituna lasti hageja ZZZ juures treeneri ametikohalt lahti. Toimunu järgselt on kostja samasisuliste süüdistustega, nimetades hagejat pedofiiliks ja laste ahistajaks, pöördunud ka hageja tööandja ning selle juhtkonna poole, samuti levitanud selliseid kuulujutte teiste treeningrühma lapsevanemate seas.
2-20-8376
3.Kostja vastasseis hageja isiku suhtes algas juba enne 2019 suve turniiri. Kostja hakkas õõnestama hageja mainet treenerina 2018 novembrist, mis ajast hakkas levitama e-posti listis alguses kahemõttelisi kirju, mis muutusid järjest agressiivsemaks. Kostja on avaldanud ekirjade teel hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid ning teinud seda meeskonna lastevanemate listi kaudu.
4.Kostja on esitanud ebakohase ja ebaõige faktiväite, et hageja on pedofiil ja laste ahistaja ja just selle tõttu lasti hageja ZZZ treeneri ametikohalt laht. Pedofiiliks nimetamine on ebaõige faktiväide ja jätab mulje, et hageja on süüdi laste seksuaalses ärakasutamises. Kostja ei ole esitatud faktiväidet tõendanud. Sellise faktiväite esitamine hageja kohta on solvav ja alandav. Kostja on esitanud ebaõige faktiväite, et hageja kohustas meeskonna tüdrukuid tegema 100 kätekõverdust. Nimetatud väljakutse oli vabatahtlik, milleni tüdrukud oleksid võinud jõuda. Ükski tüdruk ei pidanud tegema kätekõverdusi korraga. Kostja väide, et 12. märtsil on hageja C W kuuldes sõimanud (totaalselt verbaalse sopaga üle valanud) on ebaõige. Treener võib jagada konstruktiivset kriitikat. See ei ole vägivald ega õigusaktide või eetikakoodeksite rikkumine. Ebakohase väärtushinnanguna on käsiteltav kostja poolt võrrelda meeskonnas olevat õhkkonda Stalini aegadel valitsenud riigikorralduse ja NSVL aegse halvima ajaga Eestis. Hageja võrdlemine diktaatorliku riigi valitsejaga on alandav. Hageja ei ole palunud ega kohustanud ühtegi tüdrukut käia tema juures ette kandmas, mida tüdrukud teevad või räägivad. Kostja esitatud faktiväide, et hageja ei usalda lapsi on ebaõige. Hageja ei ole kunagi nõudnud, et lapsed oleksid oma vanematega ebaausad. Hageja ei ole mõjutanud lapsi ja teinud või rääkinud midagi, mis tekitaks lastes vastasseisu eelmise treeneri suhtes.
5.Keskmine kõrvalseisja tajub kostja avaldatud väiteid negatiivsena, mida tõendavad ka lastevanemate avaldused kostja kirjadele listis ning lapsevanemate poolt peetud koosolek
2.aprillil 2019. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju ja põhjustatud ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suhtlemises. Väidete ümberlükkamisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi. Hagejal võib olla raskendatud kui mitte võimatu leida tööd treenerina mainekas klubis.
6.Hageja on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu 992 eurot kostjale nõude koostamise ja esitamisega. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagejal ei ole alust nõuda väidete ümberlükkamist ega kahju hüvitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 27. juuni 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohus tuvastas kostja e-kirja alusel (kd I, tl 17–19), et kostja avaldas hageja jalgpalli treeninggrupi lapsevanematele edastatud e-kirjas järgmist: „treener X püstitas hiljuti tüdrukutele ülesande teha märtsikuus 100 kätekõverdust järjest /.../ ehk siis kui nad oleks seda tegema hakanud, pidanuks tüdrukud 6. märtsi hommikul enne kooli tegema 100 kätekõverdust + 100 kõhulihaseid! /.../ Tüdrukutele anti ühel päeval ülesanne teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni. JÄRJEST! Seejuures teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.“ Hageja on ise lisanud kostja
2-20-8376 poolt avaldatule enda nõudes ülesannet kajastades sõna „kohustusliku“. Hageja ei saa nõuda sõna „kohustuslik“ osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Maakohus saab kontrollida ainult seda, kas väide kätekõverduse ülesande andmise kohta on tõene. Kohus tuvastas tõendina esitatud MSN-vestluse alusel (kd I, tl 95, 101, 102), et hageja andis enda treenitavatele tüdrukutele 10.–11. detsembril 2018 ülesande teha esimesel päeval 15 kätekõverdust, lisada iga päev 1 ja jõuda 6. märtsiks 100 kätekõrverduseni. 11. detsembril 2018 kell 16.40 edastatud sõnumist nähtuvalt oli tegu väljakutsega (kd I, tl 102), millest võib järeldada, et tegu oli vabatahtliku ülesandega. Samas leiab kohus, et kui vaadata kogu vestlust, siis treener esitab selle ülesande sellisel moel, et ta selgelt ootab selle täitmist – ütleb, et kõik peaksid seda tegema ja tuletab ülesande täitmise vajadust igapäevaselt kaks korda päevas meelde (kd I, tl 95–106). Seega oli maakohus seisukohal, et treener eeldas selle järgimist. Seega on väide õige.
10.Maakohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (kd I, tl 17–19), et kostja avaldas hageja jalgpalli treeninggrupi lapsevanemate listis järgmist: „12. märtsil valati C W kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle (kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks avaldanud, et „X sõimas /.../ C W kuuldes“. Hageja ei saa nõuda väljendi “sõimamine“ osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud. Kohus leiab, et hageja nõudest osa, et „12. märtsil valati C W kuuldes totaalse verbaalse sopaga üle“ puhul on tegu kujundliku faktiväitega, mis on kontrollitav. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja sisustanud kostja öeldut „valas totaalse verbaalse sopaga üle“ ebaõigesti sõimamisena. Kostja ei väitnud, et hageja oleks C-st sõimanud. Vastupidi – kostja selgitas öeldu järel sulgudes, mida ta silmas pidas: „(kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Seega saab mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas verbaalse sopaga üle valamise all silmas suurel hulgal suuliste etteheidete ja kriitika tegemist C aadressil. Kostja on väidete tõele vastavust tõendanud tunnistaja C ütlustega, kes andis 12. märtsi toimunu osas asjas toimunud istungil järgmisi ütlusi: „läksin küsima, mis on minu roll uues kooseisus ja ta ütles, et põhikoosseisus mulle kohta ei ole. Ka esimeste vahetuste hulgas ei ole ja mänguaeg jääb väikseks. Ta ütles, et lasen palli läbi, ei oska kaitsta, kõik väravad, mis meie võistkonnale on löödud on minu süü. Ma häirin tiimi enda juuresolekuga ja ta ei näe mulle kohta selles klubis. Mul kulus terve õhtu, et rahuneda ja olin terve õhtu löödud sellest olukorrast. /.../ Treener ütles, et teistel on halb minuga koos mängida ja ma olen nõrk mängija. /.../ Treener ütles, et minu suhtumine ei ole sobilik“ (kd II, tl 17). Maakohus leiab, et kirjutades “valati C /.../ totaalse verbaalse sopaga üle“ ei ole oma väljenduslaadilt solvav, et tingiks sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise.
11.Maakohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (kd I, tl 35 pöördel, tl 36), et kostja avaldas F-le edastatud eraviisilises kirjavahetuses e-kirjas järgmist: „Kas oled kursis, et on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud.“ Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks avaldanud lisaks eeltoodule sõnad või mõtte „ja treener on seda olukorda soosinud“ lisaks. Hageja ei saa nõuda selle väljendi osas andmete ümber lükkamist, mida kostja ei ole avaldanud. Hageja nõudest osa (küll mitte tsitaadina, vaid mõtte edasi andmisena), et „keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette“ puhul on tegu faktiväitega, mis on kontrollitav. Hageja eraviisilise kirjavahetusega ühe teise lapsevanemaga treeninggrupi lapsevanemale F-le ei ole tegu avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes. Maakohtule kostja poolt esitatud helisalvestises märtsis 2019 toimunud kohtumiselt (kus kohtusid omavahel hageja, kostja tütar ja klubi juhtkonna esindaja W) kinnitab hageja, et keegi tüdruk on ühe väikese grupi
2-20-8376 MSN-vestluse väljavõtte hagejale saatnud. Muuhulgas heidab hageja kostja tütrele ette, et viimane suhtleb teiste klubide mängijatega. Väljavõte salvestusest, kus hageja ütleb järgmist: „Meil on vestlustest pildid, kus on vastasvõistkonna klubidest mängijaid ja meie osad mängijad. Oled sina seal ja on ka RRR kui veel mõnedest võistkondadest mängijad, kus sina mingeid asju nii minu kohta kui oma võistkonna kohta edastad. Kas see on reaalsus? Ehk siis kas sa oled sellest punktist natukene mööda vaadanud või ei ole?“ Kuna on tõendatud, et võistkonna liikmete (tüdrukute) vestluste pildid (ilmselt screenshotid) on hagejale edasi saadetud, siis on kostja väide ka tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ette kandmise osas tõene.
12.Maakohus tuvastas kostja e-kirja alusel (kd I, tl 31–33), et kostja avaldas jalgpalliklubi juhtkonnale – Q-le ja W-le erakirjavahetuses e-kirja teel järgmist: „Treener ei usalda lapsi (tükk aega oli selles osas tugev veendumus ja hiljuti tuli ka reaalne kinnitus, et vähemalt üks tüdruk kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette – kuidas saab niisugust võistkonnakaaslast väljakul usaldada???); nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad (vähemalt ühe grupist juba lahkunud lapse vanema sõnul on treener öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub); mõjutab lapsi mitte austama oma esimest treenerit“. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja poolt kostjale omistatud väited avaldatud erakirjavahetuses, mistõttu ei ole tegu avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes (avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule). Erakirjavahetuses on lapsevanem pöördunud oma lapse huvide kaitseks jalgpalliklubi juhtkonna poole, et probleemi lahendada, avades ka probleemi sisu. Tegu on konstruktiivse probleemi lahendamise ja lapse huvide kaitsmisega mõistlikul moel. Selline andmete avaldamine jääb sõnavabaduse piiridesse, on suunatud diskussiooni arendamisele treeneri sobivuse üle (et kaitsta laste huve ja õigusi) ja on kaitstud erakirjavahetuse saladusega.
13.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagejat otsesõnu pedofiiliks nimetanud. Seda ei tõenda ka tunnistaja Ü ütlused (kd II, tl 16), kes selgitas, et viibis San Marinos võistlusreisil hageja ja kostja sõnavahetuse juures. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulis ta: „(Y) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja“, kuid tunnistaja ei kinnitanud, et kostja oleks hagejat pedofiiliks nimetanud. Tegu võis olla küsimuse püstitusega (millise väite kostja on omaks võtnud). Kohus ei saa kohustada kostjat ümber lükkama kindlas kõneviisis väidet, mille kostja on esitanud küsimuse tõstatusena.
14.Maakohtu hinnangul pole kostja avaldatud väidete puhul olnud tegemist hinnanguga treenerile, vaid tema treeningmeetoditele. Treeningmeetodite kriitika ei ole keelatud ja seda ei saa lugeda hageja isiklike õiguste rikkumiseks. Maakohus on seisukohal, et avaldatu jääb sõnavabaduse piiridesse ja ei ole väljendatud sellisel viisil, et see võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise. Kostja avaldatud väljendeid ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei ole kostja avaldatud hinnangud ebakohased. Lapsevanematel on õigus avaldada arvamust ja omavahel arutada (sh meililistis teiste vanemate ja kooli juhtkonnaga) erinevaid teemasid. Seda ka juhul, kui neil puuduvad kõigi oma hinnangute osas tõendid. Avaldatu ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane ka ebasündsa väljendusviisi tõttu (vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav).
15.Kuna maakkohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada 27. juuni 2022 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2-20-8376
17.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja pole kätekõverduste ülesandega seotud faktiväidet esitanud selliselt nagu poleks see olnud kohustuslik. Sõna „ülesanne“ viitab iseenesest kohustuslikule iseloomule. Maakohus on omistanud väljendile „verbaalse sopaga üle valamine“ vale tähenduse. Tegemist on väljendiga, mis peaasjalikult iseloomustab suhtlemise karjuvat ja halvustavat viisi. Maakohus on eksinud, väites, et üksnes ühele isikule väidete avaldamisel võlaõigusseadus ei kohaldu. Kostja ei ole tõendanud, et keegi oleks tüdrukute omavahelisi vestlusi pidevalt ette kandnud ja hageja oleks kellelgi palunud vanematele valetada või olla nendega ebaaus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja esitatud tõenditega pole tõendatud, et kostja nimetas hagejat pedofiiliks ja laste ahistajaks.
18.Kuna kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis peab kostja need väited ümber lükkama. Kohtul on vajadusel võimalik hageja taotletud ümberlükkamise teksti omaalgatuslikult korrigeerida. Kostja avaldatud väited ei ole hinnangud hageja treeningmeetoditele. Neid väiteid tajub keskmine kõrvalseisja negatiivsetena. Kostja avaldatud ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute tõttu on oluliselt kahjustatud hageja au ja hea nimi, mistõttu kostja peab hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
22.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
23.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja e-kirjas lapsevanematele avaldatu, mille kohaselt on hageja andnud tüdrukutele ülesande teha kätekõverdusi, on tõene. Maakohus
2-20-8376 tuvastas õigesti, et kostja ei ole väitnud, et treener kohustas tüdrukuid tegema kätekõverdusi. Maakohus on õigesti leidnud, et treeneri poolt antud väljakutse kui vabatahtliku ülesande puhul on treener eeldanud sellise ülesande järgimist. Kolleegiumi arvates on ka mõistlik arvata, et tüdrukud, kes on sellise ülesande saanud, soovivad treeneri poolt antud ülesande sooritada vastavalt etteantud eesmärkidele. Vabatahtliku väljakutse andmist, mille täitmist eeldatakse, võib kolleegiumi arvates nimetada ka ülesandeks. Seega asjaolu, et hageja nimetab kätekõverduste tegemist vabatahtlikuks väljakutseks, ei muuda kostja poolt avaldatut, et kätekõverduste tegemine on treeneri poolt tüdrukutele antud ülesanne, ebaõigeks.
25.Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja poolt avaldatud väljendit, et „hageja valas C üle totaalse verbaalse sopaga“, ei ole kohane sisustada sõimamisena. Kostja selgitas e-kirjas koheselt otsesõnu missugust hageja tegevust ta on silmas pidanud totaalse verbaalse sopaga üle valamise all. Selleks on kostja pidanud hageja järgmiseid väljaütlemisi C-le: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega. Seetõttu ei saa nõustuda hagejaga, et kostja oleks justkui avaldanud, et hageja on sõimanud kõva häälega, parastavalt, valimatult, räigelt, kohatute sõnadega alandanud ja halvustanud C. Mõistlik kolmas isik saab aru kostja enda antud kohesest selgitusest, mida on peetud silmas väljendiga „totaalse verbaalse sopaga üle valamise“ all. Maakohus on õigesti tuvastanud tunnistaja C ütlustele tuginedes, et hageja oli C kritiseerinud ja teinud talle hulga etteheiteid, millele kostja oma e-kirjas lapsevanematele ka viitas. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus poleks tohtinud arvestada C ütlustega, sest need on ebausaldusväärsed. Asjaolust, et C silmad ütluste ajal liikusid selliselt, mida hageja ei pea objektiivselt põhjendatuks või et tunnistaja on soovinud täiendada oma ütlusi, ei ole võimalik järeldada tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistaja ütlustel väidetava hageja hääle tõstmise või sõimamise kohta ei ole asja lahendamisel tähtsust, sest kostja avaldatust ei ole võimalik järeldada, et hageja C kritiseerimisel ja temale etteheidete tegemisel oleks tõstnud häält või teda sõimanud. Seega ei pidanud maakohus nende ütluste suhtes seisukohta võtma. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et kui vestlus 12. märtsil toimus peamiselt hageja ja kostja vahel, siis poleks kostja võinudki midagi väita hageja kriitika ja etteheidete kohta, mis tehti C suhtes. Kuna maakohus tuvastas, et hageja kritiseeris C ja tegi tema suhtes hulga etteheiteid, siis on maakohus õigesti järeldanud, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid selgitades samas e-kirjas sulgudes, et seda kostja pidaski silmas kasutades väljendit „totaalse sopaga ülevalamiseks“. Väljendi „totaalse sopaga üle valamine“ kontekstis, kus kostja lapsevanemana on kirjeldanud konkreetselt hageja kui treeneri tegevust, kui hageja on kritiseerinud ja teinud etteheiteid oma õpilasele, mida õpilane (kostja tütar) elas väga valusalt läbi, ei saa kahjustada hageja au. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et lapsevanemal on õigus avaldada arvamusi ja teiste lapsevanematega omavahel arutada treeneri väljaütlemisi, millega lapsevanem ei nõustu, samuti kritiseerida treeneri tegevust. Selliselt hageja kui treeneri tegevuse kohta arvamuse avaldamist ja kritiseerimist ei saa pidada halvustavaks ega solvavaks.
26.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja kui lapsevanema e-kirja tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ettekandmisest teisele lapsevanemale F-le ei saa pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse mõttes. Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse kohtupraktika kohaselt nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25 ja Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). E-kirja saatmisega teisele lapsevanemale ei ole kostja avaldanud andmeid hageja kohta kõrvalistele kolmandatele isikutele, vaid sellega on üks lapsevanem jaganud oma muret teise lapsevanemaga, kelle lapsed käivad ühe ja sama treeneri juures ühes treeninggrupis. Seega faktiväite avaldamist hageja kohta eraviisiliselt teisele lapsevanemale saadetud e-kirjas ei saa käsitleda selle avaldamisena
2-20-8376 avalikkusele, s.o piiramatu arvuga kolmandatele kõrvalistele isikutele VÕS § 1047 tähenduses. Hagejal ei ole õigus nõuda esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist VÕS § 1047 alusel teiste lapsevanemate ees, sest neid ei ole avaldatud kõrvalistele kolmandatele isikutele. Samas, on maakohus õigesti tuvastanud, et faktiväide tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ettekandmine on tõendatud kostja esitatud helisalvestisega. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole ka väitnud nagu hageja oleks soosinud olukorda tüdrukute poolt omavaheliste juttude ettekandmise kohta. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja ei saa nõuda selliste andmete ümberlükkamist, mida avaldatud polegi.
27.Eeltoodud põhjustel on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja e-kirjas sisaldavate andmete esitamine jalgpalliklubi juhtkonnale ei ole samuti käsitletav andmete avaldamisena kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses. Asjaolu, et jalgpalliklubi juhtkonnale mõeldud kiri on saadetud kahele adressaadile, ei muuda lapsevanema erakirjavahetust jalgpalliklubiga avalikuks kõrvalistele isikutele. Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et kostja e-kirjas jalgpalliklubi juhtkonnale ei ole kostja avaldanud ebaõigeid ega hageja au teotavaid andmeid kolmandatele isikutele.
28.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejat otsesõnu pedofiiliks või lasteahistajaks nimetanud. Maakohus leidis, et tunnistaja Ü ütlused: „Kuulsin teda (Y) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja“ ei tõenda, et kostja on hagejat otsesõnu nimetanud pedofiiliks ja lasteahistajaks. Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et kui tunnistaja Ü kuulis ja märkas mingist hetkest parklas toimuvat vaidlust ja kuulis kostjat karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja ning alles peale seda pööras tunnistaja vestlusele tähelepanu, et mis seal lahti on, siis ei saa tunnistaja ütlustega lugeda tõsikindlalt tõendatuks missuguses kontekstis neid sõnu kasutati. Kuna kostja oli tõstatanud küsimused, miks hagejaga töösuhe ZZZs lõpetati ja kas mitte laste seksuaalse ahistamise kahtluse (pedofiilia) tõttu, siis on maakohus õigesti leidnud, et selliselt kostja väljaütlemised küsimuse vormis võisidki toimuda, sest hageja võimalikku pedofiilset käitumist oli käsitletud ka ajakirjanduses. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et tunnistaja ütlused ei tõenda hageja väiteid, et kostja oleks hagejat otsesõnu nimetanud pedofiiliks ja laste ahistajaks. Kuna hageja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate ütlustega ja tunnistaja andis vahetult ütlusi selle kohta, mida tunnistaja kuulis kostjat 11. juulil 2019 ütlemas, siis ei ole põhjendatud hageja etteheited maakohtule, et maakohus oleks pidanud hindama ka e-kirja, kus on kirjeldatud sama olukorda või teisi e-kirju.
29.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna hageja õiguseid ei ole rikutud ebaõigete ja hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebaõigeid väiteid on avaldatud õigusvastaselt, millega on hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise viivitamisega viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
2-20-8376
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.