(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Lember
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7096
Tsiviilasi
Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi M. A. vastu põhivõlgnevuse 8421,12 euro, intressi 597,62 euro, viivise 111,16 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
10 308,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna Hoiu-Laenuühistu 11961369), asukoht XXX
(registrikood
Hageja volitatud esindaja: Indrek Vilms (isikukood XXX) Civilis Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX Kostja: M. A. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 15.02.2022 sõlmitud refinantseerimise laenuleping nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 14 500 eurot, intressimääraga 14% aastas. Lepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud graafikujärgsete osamaksete (detsember 2024, jaanuar ja veebruar 2025) tasumata jätmine. Hageja andis kostjale 17.03.2025 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (31.03.2025) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja lepingu üles 14.04.2025. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel 02.10.2025 kell 09.29. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (22.10.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2
Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 732 eurot (600 eurot, lisandub käibemaks 22%)). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus õigusabile (eelkõige hagiavalduse koostamisele) 6 tundi. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 840 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 6 tundi. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista käibemaksuga, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 732 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 840 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1572 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.