Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-123056
Tsiviilasi
Andrei Turilovi hagi Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE vastu alusetu rikastumise teel saadu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
120 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Aiandusühing KOHTLA TUULETARE (rk: 80189796), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja) Andrei Turilov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Sven Paaver
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2022 otsus osas, millega mõisteti Aiandusühingult KOHTLA TUULETARE Andrei Turilovi kasuks välja võlgnevus 52,80 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja menetluskulude Aiandusühingult KOHTLA TUULETARE Andrei Turilovi kasuks väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Andrei Turilovi nõue Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE VASTU 52,80 eurot ületavas osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Andrei Turilovi hagi osaliselt ja mõista Aiandusühingult KOHTLA TUULETARE Andrei Turilovi kasuks välja võlgnevus 52,80 eurot.
2.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Andrei Turilov (hageja) esitas 28.07.2021 Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 23.08.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 120 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.09.2021 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise sätete alusel 120 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 14.05.2018 oma õelt kinnistu (registriosa nr XXXXXX). Peale tehingut külastas hagejat kostja esindaja Svetlana Zaitseva ning teatas hageja abikaasale A.A.le, et kinnistu asub X territooriumil ja kuulub ühistusse, hageja kinnisasja omanikuna on kostja liige ning on tulenevalt kostja põhikirjast kinnistu ostuga omandanud ka endiste omanike võlad, mille hageja peab likvideerima, ja ka ise liikmemakse tasuma. Hageja on tasunud liikmelisuse alusel kostjale 120 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-140667 jõustunud otsuse järgi ei ole hageja kostja liige ega pea liikmetele määratud makse jms tasuma.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on pärast kinnistu ostmist osalenud aktiivselt kostja tegevuses ning näidanud oma käitumisega, et ta on kostja liige. Enne hagejat oli omanik Natalia Turilova, kes oli kostja asutaja ja liige. Hagejal puudub lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-st 1 ja lg-st 4 õigus nõuda 2015.–2018. a eest makstud liikmemakse, kuna sellega täitis ta Natalia Turilova kohustused kostja ees. Hageja ei ole põhjendanud, mis alusel ta on esitanud nõude tagastada talle A.A. poolt 2019. ja 2020. a eest tasutud liikmemaksud. Kostja ei ole rikastunud hageja arvel. Aiandusühingus on 52 kinnistut. Territooriumil on kõigi kinnistute omanike ühistes huvides kasutatav maa (s.o teed), mis on kostja omandis. Kostja varaks on ka kraavid, mida mööda voolavad liigveed. Territoorium on piiratud aiaga ja sissesõidu ees on väravad. Kostja on sõlminud kinnistute omanike huvides lepingud kommunaalettevõtete ja muid teenuseid osutavate isikutega. Kostja maksab maamaksu ja OÜ Ekovir prügiveo arved, tegeleb teede hooldamise ja remondi, kraavide puhastamise ning
kinnistute valvega, kannab kulutused aia metalltraadi ostmiseks ja paigaldamiseks jne. Kostja esitas 13.10.2021 vastuses hagile avalduse tasaarvestada hageja nõue kostja juurdepääsu talumise tasu nõudega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18. märtsi 2022 otsusega hagi ja mõistis Aiandusühingult KOHTLA TUULETARE välja Andrei Turilovi kasuks 120 eurot. Maakohus rahuldas tunnistaja A.A. taotluse ja kandis hageja poolt kohtu deposiiti tasutud tunnistajatasu ettemaksu arvelt A.A. kontole tunnistajatasu 34,80 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 909,80 eurot (sh tunnistajatasu 34,80 eurot, riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 800 eurot) ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuvastas Tartu Ringkonnakohus 17.07.2021 jõustunud otsuses, et hageja ei ole kostja liige ja tal ei ole kohustust tasuda kostja üldkoosoleku otsustega kostja liikmetele määratud makseid, sh tasuda üldkoosoleku otsuse alusel valve ning tee hooldus- ja remonditööde eest. Hageja on tasunud kostjale liikmetasudena 120 eurot. Olemas on alus VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 kohaldamiseks, sest hageja viidi kostja seadusliku esindaja poolt eksitusse, justkui oleks hageja kinnistu omandamisel automaatselt omandanud ka liikmelisuse ühingus. Mittetulundusühingute seaduse § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks kostja liikmeks astuda soovinud. Seega hagejal ei olnud kostja liikmetele määratud maksete, sh tasuda üldkoosoleku otsuse alusel valve ning tee hooldus- ja remonditööde eest, tasumise kohustust ning kostjale liikmetasu maksmisega on kostja alusetult hageja arvel rikastunud 120 euro võrra.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aiandusühing KOHTLA TUULETARE esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. märtsi 2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole VÕS § 1028 lg 1 eeldused täidetud. Kohus hindas hageja nõuet üksnes aspektist, kas hageja on kostja liige ja kas ta peab tasuma üldkoosoleku kinnitatud liikmemaksu. Kohus ei ole hinnanud, kas kostjal on ka muud õiguslikud alused hagejalt raha saamiseks. Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-20-140667, et aiandusühingu nõue Andrei Turilovi vastu tee remondi tasu maksmiseks kuulub rahuldamisele AÕS § 156 lg 1 ja VÕS § 1041 alusel. Ringkonnakohtu seisukohad ei välista, et hageja on kohustatud tasuma kostjale ka muud tasud seoses kostja vara ja teenuste kasutamisega, sh kandma suuremad juurdepääsutee korrashoiukulud; 2) võib kostja nõude õiguslikuks aluseks olla AÕS § 156 lg 1. Hageja maksis kostjale tsiviilasja nr 2-20-140667 lahendi alusel 100 eurot juurdepääsutee korrashoiukulu. Juurdepääsu talumise tasu võib olla suurem, sh arvestades, et korrashoiukulu 100 eurot igalt kinnistuomanikult kattis teeremondi kulud osaliselt. Kostjal on õigus nõuda hagejalt nii juurdepääsutee korrashoiukulu hüvitamist kui ka juurdepääsu talumise tasu vähemalt 20 eurot aastas. Kostja on esitanud vastuses hagile avalduse tasaarvestada hageja nõue kostja juurdepääsu talumise tasu nõudega; 3) on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tunnistab (see on kajastatud Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-140667, p 12), et ta kasutab kostja vara ja teenuseid. Hageja käitus alates kinnisasja ostmisest kostja liikmena (osales üldkoosolekutel
hääleõigusega, hageja naine oli kostja juhatuse liige). Hageja oli nõus, et ta peab tasuma igaaastast liikmemaksu 20 eurot ning tegi seda. Kostja liikmete hulka kuulumine või mitte kuulumine ei välista, et kostja kannab kulud kõigi kinnistuomanike huvides võrdselt ja ei saa sellest tegevusest tulu; 4) puudub hagejal lähtudes VÕS § 78 lg-st 1 ja lg-st 4 õigus nõuda 2015.–2018. a eest makstud liikmemakse, kuna sellega täitis ta Natalia Turilova kohustused kostja ees. Natalia Turilova oli kostja asutaja ja liige ning oli seaduse ja põhikirja alusel kohustatud tasuma liikmemaksud; 5) ei ole hageja põhjendanud, mis alusel ta on esitanud enda nimelt nõude tagastada talle A.A. poolt 2019. ja 2020. a eest tasutud liikmemaksud.
5.Andrei Turilov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kuigi otsuses on arvutusviga (menetluskulude summale pole liidetud käibemaksu 160 eurot), ei soovi hageja esitada vastuapellatsioonkaebust, sest arvutusvea saab kohus parandada; 2) ei saa kostja hageja nõuet tasaarvestada, sest tal ei ole hageja vastu nõuet. Väited kostja prügikasti, aiavõrgu ja kraavide kasutamisest on paljasõnalised. Kostja aastatel 2019–2021 tee remondiks tehtud kulutuste nõude osas on tsiviilasjas nr 2-20-140667 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus. Ei saa väita, et kuna tsiviilasjas nr 2-20-140667 mõisteti hagejalt tee remondi eest välja liiga vähe, siis saab puudujäägi tasaarvestada. Kostja ei saa määrata hagejale 50-eurost juurdepääsutee kohustust, kuna kostja organi otsused ei ole hagejale siduvad; 3) ei ole hageja täitnud teiste isikute kohustusi, vaid oma kohustust, mis tekkis kostja väitel kostja põhikirja järgi kinnistu ostmisega. Hageja pole endale põhikirja alusel kinnistu ostmisega võlgasid saanud. Kostja pole tõendanud, et hageja õde või isa oleksid kostjale võlgu olnud. Lisaks pole kostja väidetest arusaadav, keda ta oma liikmeks peab, kas hageja õde või isa; 4) peaks VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi hageja tagasinõue hõlmama hilisemaid, mitte varasemaid kostjale tehtud makseid, kuna kostja täitis hageja tagasinõude osaliselt ega määratlenud, millise kohustuse ta täidab. Seega peaks 2018. ja 2019. aastal hageja poolt kostjale alusetult tasutu olema juba tagastatud ning kostja peaks hagejale tagasi maksma 2021. aastal alusetult saadu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 52,80 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmises osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude põhivõla väljamõistmiseks 52,80 eurot ületavas osas rahuldamata ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud kostjale liikmemaksudena 2015-2020 eest kokku 120 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-140667 on tuvastatud, et hageja ei ole kostja liige ning tal ei ole kohustust tasuda ühingu liikmetele määratud makse. Seetõttu leidis hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel 120 euro tagastamist. Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud, kuna kostja on alusetult rikastunud hageja poolt 120 euro liikmemaksu tasumisega.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on osaliselt põhjendamata.
8.Asja materjalide kohaselt ostis hageja 14.05.2018 oma õelt N. Turilovalt kinnistu ning tasus õe poolt tasumata liikmemaksu võlgnevuse kokku summas 120 eurot. Võlgnevuse tasumise tõendamiseks on hageja esitanud 01.07.2019 maksekorralduse 40 euro tasumise kohta 2015. a ja 2016. a eest ning 20.06.2019 maksekorralduse 40 euro tasumise kohta 2017. a ja 2018. a eest. Lisaks on hageja esitanud 20.08.2019 maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus tema abikaasa A.A. (hageja abikaasa rahvastikuregistri andmetel alates 07.11.2018) liikmemaksu 20 eurot 2019. a eest ja 27.09.2020 maksekorralduse, millest nähtuvalt tasus tema abikaasa A.A. liikmemaksu 20 eurot 2020. a eest. Kostja põhikirja p 17.3 kohaselt on ühingu liige kohustatud tasuma osamaksu võrdsetes osades kord kvartalis tema liikmeks arvamise päevast alates ühe aasta jooksul ning kostja põhikirja p 12 kohaselt kinnistu võõrandamisel loetakse omandaja aiandusühingu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Seega kostja põhikirja järgi oli hagejal kohustus tasuda liikmemaksu alates 14.05.2018, mil ta ostis oma õelt kinnistu. Samas on ülalmärgitud Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2021 otsusega tuvastatud, et hageja ei saanud kinnistu ostmisega ühingu liikmeks ning tal ei ole kohustus tasuda liikmele määratud makse. Kuna hageja sai Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2021 otsusest teada, et kinnistu ostmine ei too kaasa ühingu liikmelisust, siis on tal õigus saada VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi 52,80 eurot alljärgneva arvestuse alusel. Hageja oli 2018. a kinnistu omanik 231 päeva (alates 14.05.2018 kuni 2018. a lõpuni), s.o ca 64% aastast ning tal on õigus nõuda tagasi 2018. a eest tasutud liikmemaksust ca 64% ehk 12,80 eurot. Hageja abikaasa A.A. on tasunud 20.08.2019 ja 27.09.2020 ühingu liikmemaksu kokku 40 eurot. Eelduslikult on tegemist tasumisega ühisvara arvelt ning hagejal on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus saada tagasi 40 eurot. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele 52,80 (12,80+40) euro ulatuses ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
9.52,80 eurot ületavas osas ei ole hageja nõue põhjendatud ning selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, on hageja tasunud liikmemaksu ka aja eest, mil ta ei olnud kinnistu omanik ega ühingu liige, kokku 67,20 eurot (2015. a eest 20 eurot, 2016. a eest 20 eurot, 2017. a eest 20 eurot ning kuni 14.05.2018 7,20 eurot). Vastuses hagile on kostja muu hulgas märkinud, et VÕS § 1028 lg 1 eeldused ei ole täidetud ning hagejal puudub seetõttu nõuda tasutud liikmemaksu tagasi. Nimetatud asjaolu on maakohus jätnud asja lahendamisel tähelepanuta. VÕS § 1028 lg 2 p 1 järgi ei saa üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. Vastavalt VÕS § 4 lg-le 1 mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Nimetatud sättest tulenevalt erineb mittetäielik kohustus täielikust kohustusest selle poolest, et mittetäielik kohustus on täidetav üksnes vabatahtlikult ning kuigi selle täitmist võib võlausaldaja nõuda, ei allu see sundtäitmisele. Eelkõige on tunnustatud mittetäieliku kohustuse täitmisena olukorda, kus seda õigustavad isiklikud suhted poolte vahel (vt Riigikohtu 26.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10). Tsiviilasjas nr 2-20-140667, millele hageja hagiavalduses tugineb, on hageja kinnitanud, et ta tasus eelmise omaniku võlgu vaid seetõttu, et säilitada heanaaberlikke suhteid. Asja materjalidest nähtub veel see, et A.A. poolt maksete tegemise ajal (20.06.2019 ja 01.07.2019) oli A.A. kostja juhatuse liige. Nimetatud asjaolud tõendavad ringkonnakohtu hinnangul seda, et hageja õe liikmemaksu võlgade tasumine summas 67,20 eurot toimus isiklike suhete tõttu ja
vabatahtlikult ning tegemist on mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses, mille täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda VÕS § 4 lg 3 ja VÕS § 1028 lg 2 p 1 alusel.
10.Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Tasaarvestuse avalduse võib VÕS § 198 kohaselt esitada kohtumenetluses (nn protsessuaalne tasaarvestus), kuid selle rahuldamine eeldab tasaarvestatava nõue sissenõutavust. Praegusel juhul on kostja nimetanud, et tal on juurdepääsu talumise tasu nõue vähemalt 20 eurot aastas. Samas ei ole kostja nimetanud, millise perioodi eest ta juurdepääsu talumise tasu nõuab. 15.06.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-140667 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud juurdepääsu talumise tasu 100 eurot alates 2018. a maist, mil hageja kinnistu omandas. Lähtudes hageja nimetatud tasu suurusest 20 eurot aastas, on juurdepääsu talumise tasu hagejalt välja mõistetud kuni 2023. a maini. Kostja ei ole tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tal õigus nõuda hagejalt etteulatuvalt juurdepääsu talumise tasu. Seega ei ole kostja tasaarvestuse vastuväites esitatud nõue sissenõutav ning see ei ole tasaarvestatav hageja 52,80 euro suuruse nõudega.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nimetatud säte annab kohtule diskretsiooni menetluskulude jaotuse otsustamisel hagi osalise rahuldamise korral. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul rahuldati hageja nõue ca 1/2 ulatuses, on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab muu hulgas sellega, et tsiviilasjas nr 2-20-140667 olid menetlusosalisteks samad isikud ning vaidluse faktilised asjaolud suures osas kattuvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.