A. T. hagi Aiandusühingu Kohtla Tuuletare vastu alusetu rikastumise alusel saadu nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
13.12.2021 ja 02.03.2022
Hagihind
120 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post xxx), lepinguline esindaja: Sven Paaver (e-post xxx) Kostja: Aiandusühing Kohtla Tuuletare (registrikood 80189796, asukoht: Estonia pst 10-72, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 31022) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Roman Golovenko (e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. T. hagi Aiandusühingu Kohtla Tuuletare vastu alusetu rikastumise alusel saadu nõudes.
2.Välja mõista aiandusühingult Kohtla Tuuletare (rg-kood 80189796) A. T. (ik xxxxxxxxxxx) kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot).
3.Rahuldaja tunnistaja A. A. taotlus ning kanda hageja poolt 19.12.2021 kohtu deposiiti tasutud tunnistajatasu ettemaksu arvelt A. A. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX tunnistajatasu 34,80 eurot (kolmkümmend neli eurot ja 80 senti).
Jätta menetluskulud kostja aiandusühistu Kohtla Tuuletare kanda.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 909,80 eurot (üheksasada üheksa eurot ja 80 senti).
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (909,80 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1(7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.A. T. esitas 28.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 120 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Aiandusühing Kohtla Tuuletare esitas 09.08.2021 nõudele vastuväite. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel 23.08.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtule 22.09.2021 hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetu rikastumise tulemusena saadud 120 eurot ning hageja menetluskulud 315 eurot. Hageja (edaspidi ka T.) ostis 14.05.2018 oma õelt kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx). Tehingu järgselt külastas hagejat kostja (edaspidi ka Tuuletare) esindaja Svetlana Zaitseva. Tuuletare esindaja teatas hageja abikaasale A. A.le, et ostetud kinnistu asub Tuuletare territooriumil ja kuulub ühistusse ning seetõttu on T. kinnisasja omanikuna Tuuletare liige. Zaitseva selgitas, et tulenevalt Tuuletare põhikirjast on Tuuletare kinnistu ostuga hageja omandanud ka endiste omanike võlgnevused, mille peab T. likvideerima ning edasiselt ka ise liikmemakse tasuma. Nõude tõendamiseks saatis Zaitseva T.tele e-kirja, milles viitab kohustuste alusena Tuuletare põhikirjale. T. täitis kõik Tuuletare nõude. Kokku on hageja tasunud kostjale 120 eurot väidetava liikmelisuse alusel.
3.Asjas nr xxx (lisa 3) jõustus otsus, mille järgi ei ole A.T. Tuuletare liige ega pea Tuuletarele ühistu liikmetele määratud makse jms tasuma. (Konkludentselt ei saa mittetulundusühingu liikmeks astuda, seega ei oma tähendust poolte suhtlus ega tõendid aiandusühistuga seotud kulude ja maksude tasumise kohta. Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et ta ei ole hageja liige ning tal ei ole kohustust tasuda hageja üldkoosoleku otsustega ühistu liikmetele määratud makseid, sh tasuda sellel üldkoosoleku otsuse alusel valve ja tee hooldus- ja remonditööde eest.
4.Kostja aiandusühist Kohtla Tuuletare vaidles hagile vastu. Hagejale kuulub kinnistu asukohaga: Ida-Viru maakond xxx vald xxx küla Tuuletare AÜ xx (edaspidi ka Tuuletare xx) (lisa 4). Enne hagejat oli kinnistu Tuuletare xx omanikuks alates 10.12.1999 N. T. (lisa 4). 3.3. Aiandusühing KOHTLA TUULETARE on asutatud 28.09.2003 asutamiskoosolekul. Kostja asutajaks ja tema liikmeks oli sh kinnistu Tuuletare xx endine omanik N. T. (lisa 5). 3.4. Hagejale kuulub kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, xxx vald, xxx küla, Tuuletare AÜ xx alates maist 2018. Pärast kinnistu ostmist näitas hageja kohe enda käitumisega, et tema on aiandusühingu KOHTLA TUULETARE liige, sh osales aktiivselt aiandusühistu tegevuses. Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE territooriumil on kokku 52 kinnistut. Samuti antud territooriumil on kõike kinnistute omanike (sh hageja) ühises huvides kasutatav maa, s.o transpordimaa (teed). Kinnistute omanike ühistes huvides kasutatav maa on kostja 2(7)
Aiandusühing KOHTLA TUULETARE omandis (lisa 3). Aiandusühingu KOHTLA TUULETARE territooriumil asuvate kinnistute omanikud saavad ühiste kommunikatsioonide kaudu kommunaalteenuseid (nt. prügi väljavedu). Kostja tegeleb ühiste kommunikatsioonide teede hooldamise ja remondiga. Kostja tegeleb ühismaa (s.o teed) heakorratöödega ja remondiga ning maksab selle eest maamaks. Kostjal on sõlmitud kinnistute omanike huvides lepingud kommunaalettevõttetega (nt. Ekovir OÜ) ja omanike huvides teenuseid osutatavate isikutega. Ühistu varaks on ka kraavid, mida mööda voolavad kinnistutelt (sh hageja kinnistult) liigveed ja mida puhastab kostja. Hageja kasutab takistamatult kostja vara (nt. teed, kraavid). Hageja saab kasu sellest, et kostja tegeleb kinnistute valvega ja nende eest hooldamisega. Kinnistu territoorium on piiratud aiaga. Kinnistute Tuuletare territooriumile sissesõiduees on metallväravad. Hageja saab kasu kostja poolt kinnistute Tuuletare territooriumilt korraldatud prügi väljaveost jt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hagi ese: alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise nõue. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et 17.07.2021 jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus, milles ringkonnakohus tuvastas otsuse p-s 9, et hageja A. T. „ ei ole hageja liige ning tal ei ole kohustust tasuda hageja üldkoosoleku otsustega ühistu liikmetele määratud makseid, sh tasuda sellel üldkoosoleku otsuse alusel valve ja tee hooldus- ja remonditööde eest.“ Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on tasunud kostjale liikmetasuna kokku 120 eurot (Lisa 4).
8.Kostja vastuväidete kohaselt A. T. ja tema abikaasa näitasid oma käitumisega, et nad on ühistu liikmed. A. T. kasutab takistamatult kostja vara.
9.Ringkonnakohus tuvastas, et A. T. ei ole ühistu liige ja seega puudus tal kohustus tasuda hageja üldkoosoleku otsustega ühistu liikmetele määratud makseid, sh tasuda sellel üldkoosoleku otsuse alusel valve ja tee hooldus- ja remonditööde eest. Hageja A. T. nõuab hagis kostjalt VÕS § 1027 ja 1028 alusel kostjale tasutud ühistu liikmetasu (hagiavalduse Lisa 4 maksekorraldused ) summas kokku 120 eurot tagastamist.
10.Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas alus VÕS §-de 1027 ja 1028 lg.1 kohaldamiseks, sest hageja A. T. viidi kostja seadusliku esindaja poolt eksitusse, justkui oleks seoses kinnistu omandamisega A. T. automaatselt omandanud ka liikmelisuse aiandusühistus. Kostja ei eita, et selline selgitus hagejale anti ja tema esindajate seletustest tuleneb, et nad olid ise veendunud, et nende selgitus tuginebki seadusele. Asjasse puutumatu on kostja väide, et ühistu liikmeks oli varasemalt hageja õde ja nende vanemad. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3(7)
Hageja eitab liikmeks asutumist. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks ühistu liikmeks astuda soovinud. Seega hageja puhul ei olnud olemas ühistu liikmetele määratud maksete, sh tasuda sellel üldkoosoleku otsuse alusel valve ja tee hooldus- ja remonditööde eest, tasumise kohustust ning kostjale liikmetasu maksmisega on kostja alusetult hageja arvel rikastunud 120 euro võrra. Tunnistajatasu väljamakse
11.TsMS § 151 lg 1 kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui tunnistaja on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud. TsMS § 152 lg 1 ja 2 kohaselt tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult.
12.TsMS § 160 lg 1-2 kohaselt tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Tunnistaja on vastava taotluse kohtule esitanud 07.03.2022.
13.TsMS § 152 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt oli alates 01.01.2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 12.12.2014 redaktsiooni § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Seega tunnistajatasu ülemmäär on 34,80 eurot. Hageja on tunnistajatasu summas 34.80 19.12.2021 kohtu deposiiti tasunud.
14.Lähtudes eeltoodust kuulub tunnistajale A. A. väljamaksmisele tunnistajatasu summas 34,80 eurot hageja poolt 19.12.2021 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.
15.TsMS § 159 lg 11 kohaselt tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstavad tasud ja kulude hüvitised sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse, mille peab kinni või vajaduse korral maksab menetlusest osavõtjale väljamakset tegev asutus. Kui füüsilisele isikule makstavad summad on saaja teate kohaselt tema ettevõtlustulu või väljamakse tehakse tasu saamiseks õigustatud isiku tööandjale ja maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste 4(7)
esindajakulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Sven Paaver, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
18.Hageja on 02.03.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid summas 1 189,80 eurot (s.o õigusabikulud 9 h x 100 eurot, riigilõiv 75 eurot, tunnistajatasu 34.80 eurot). Hageja õigusabikulud koosnevad: − Hagiavalduse koostamine – 2 h − Hagivastusega tutvumine ja seisukoha koostamine – 2 h 30 min − Kostja seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga. Tõendite Esitamine – 1 h 30 min − Kohtu eelistungiks valmistumine ja eelistungil osalemine – 2 h − Kohtuistungiks valmistumine – 1 h Hageja esitas 16.03.2022 täiendava menetluskulude nimekirja ning palub kostjalt täiendavalt välja mõista tõlgi kulu 30 eurot ning hageja esindaja kulu kohtuistungil osalemise aja eest.
19.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
20.Hageja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-98-13). Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
21.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, hinda, esitatud materjale ja tõendeid, on osaliselt ülepaisutatud. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. 5(7)
Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, lõplikud seisukohad), kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
22.Hageja esindaja on kohtule lisaks menetluskulude nimekirjadele esitanud järgnevad sisulised menetlusdokumendid: 22.09.2021 – hagiavalduse (sisuliselt 3 lk) 01.11.2021 – seisukoht kostja vastusele (sisuliselt 1,5 lk) 16.03.2022 – vastuväited kostja menetluskuludele (0,5 lk) Ülejäänud hageja esindaja poolt esitatud dokumendid on korraldava iseloomuga. Hageja esindaja on osalenud kohtuistungitel: 13.12.2021 – kestvusega 1 h ja 10 min 02.03.2022 – kestvusega 1 h ja 10 min Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu, arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka, on 8 h (sh valmistumine kohtuistungiteks 40 min ja osalemine kohtuistungitel 2 h 20 min, kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamise ajakulu 5h min (s.o hagiavaldus, seisukohad, vastuväited, tõendid, menetluskulude nimekirjad)), õigusabitasu seega kokku summas 800 eurot.
23.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seadusega kooskõlas 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning hageja poolt tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.
24.Hageja on kandnud menetluses tunnistajatasu summas 34,80 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tunnistajakulud. Seega on tegemist tõendatud menetluskuluga.
25.Hageja on menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud ka tõendite kulu, s.o tõlke kulu 30 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tõlkekulud. Seega tõlke kulu on käsitletav küll asja läbivaatamise kuluna, kuid kohtule tuleb esitada kohane kuludokument, s.o tõlketeenuse osutamise arve. Hageja on kohtule esitanud 02.03.2022 maksekorralduse summas 30 eurot, mille saajaks on Nutifikaator OÜ. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud nõuetekohast kuludokumenti, millest nähtuks, et kulu puhul on tegemist tõlke kuluga, mis on kantud seoses käesolevas tsiviilasjas. Kohus jätab tõlke kulu 30 eurot kostjalt välja mõistmata.
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 909,80 eurot (sh tunnistajatasu 34,80 eurot, riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 800 eurot).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud 6(7)
ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2022. a otsusega nr 2-21123056.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.