Osaühing EUROPARK ESTONIA maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ Aikon vastu 211 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. septembri 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Aikon 4. novembri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Kostja (apellant) OÜ Aikon (registrikood 10753953), seaduslikud esindajad AU ja MU
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. septembri 2020. a kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Aikon kanda. Osaühingul
ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-123056 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Aikon (kostja, võlgnik) 211 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mille peale esitas võlgnik vastuväite. Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2019. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja kasuks leppetrahvi summa 210 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulu palus hageja jätta kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt taotles hageja kostjalt võla sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki VOLKSWAGEN PASSAT numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26. septembrist 2016. a. Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt: 1. novembril 2016. a Tartu mnt 26 parkimisalal, 8. novembril 2016. a Tartu mnt 1 parkimisalal, 21. veebruaril 2017. a Tartu mnt 26 parkimisalal,
14.veebruaril 2018. a Tartu mnt 26 parkimisalal, 16. veebruaril 2018. a Tartu mnt 26 parkimisalal, 19. märtsil 2018. a Tartu mnt 26 parkimisalal, 8. juulil 2018. a Tartu mnt 26 parkimisalal. Kõikidel eelpooltoodud parkimistel ei olnud kostja tasunud parkimistasu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
4.Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded: 1. novembri 2016. a leppetrahv number 0510 1111 6101 5193 maksetähtajaga 15. november 2016. a; 8. novembri 2016. a leppetrahv number 0780 8111 6145 9287 maksetähtajaga 22. november 2016. a; 21. veebruari 2017. a leppetrahv number 1042 1021 7142 1444 maksetähtajaga 7. märts 2017. a; 14. veebruari 2018. a leppetrahv number 0791 4021 8104 5286 maksetähtajaga 28. veebruar 2018. a; 16. veebruari 2018. a leppetrahv number 0791 6021 8143 2518 maksetähtajaga 2. märts 2018. a; 19. märtsi 2018. a leppetrahv number 0791 9031 8132 3180 maksetähtajaga 2. aprill 2018. a; 8. juuli 2018. a leppetrahv number 1350 8071 8122 5025 maksetähtajaga 22. juuli 2018. a.
5.Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib.
2-19-123056 Seega sõiduki parkimisega nõustus kostja lepingutingimustega, mistõttu tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on kostja jätnud tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, mistõttu tekkisid sissenõudmiskulud. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud nõudekirjale ega võlgnevusega seotud teavitustele. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et kuigi hageja väidab, et kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26. septembrist 2016. a ning on oma väidete tõendamiseks esitanud lisa nr 12, jääb selle päritolu arusaamatuks. Kui nimetatud väljavõte oleks tõene dokument, siis jääks ikkagi selgusetuks, millisel ajavahemikul kostja kõnealuse sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli, sest selliseid andmeid pole väljavõttes kajastatud. Sõiduki taustakontroll ei tõenda omaniku/vastutava kasutaja isikut. Taustakontrollis olev kuupäev märgib üksnes sõiduki registreerimist Eestis, kuid ei näita ega tõenda seda, kellest sai sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kostja hinnangul ei ole Maanteeameti registrikanne omandi ja sh omaniku põhistamise aluseks. Kostja leidis, et hagiavaldus pole esitatud õige kostja vastu.
7.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli pargitud korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Samuti pole hageja tõendanud, et sõidukit on korduvalt pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hagiavaldusele lisatud fotod ei tõenda, millises piirkonnas täpselt sõidukit pildistati ning kas ja millises hageja poolt opereeritavas parkimisalas/-tsoonis sõiduk pildistamise hetkel asus. Kostja on tuvastanud, et ainuüksi Tartu mnt 26 asub mitu erinevat parkimisala, millistele kehtivad erinevad reeglid. Samuti pole eeltoodust tulenevalt tõendatud hageja väide, justkui oleks sõiduki parkimiseks tekkinud lepinguline suhe.
8.Hageja on lisanud hagiavaldusele e-kirjad, millistega tõendab leppetrahvinõuete saatmist. Nimetatud e-kirjad pärinevad 2019. a suvest. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hagiavaldusele lisatud fotodelt pole võimalik tuvastada, kas sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud paber oli leppetrahvinõue ning kui oli, siis mida see sisaldas. Samuti pole tõendatud, kas kostja või sõiduki omanik/vastutav kasutaja sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud väidetava leppetrahvinõude ka kätte sai. Kostja kinnitas, et pole kirjeldatud viisil paberkandjale trükitud ja sõiduki kojamehe ning klaasi vahele asetatud leppetrahvinõudeid saanud. Kui hageja olekski leppetrahvinõuded väljastanud ning need oleksid õiguspärased, siis oleks hageja kaotanud 2019. a suveks nende nõudmise õiguse (VÕS § 159 lg 2). Eelnimetatud põhimõte kehtib kindlasti 2016. a ja 2017. a väljastatud leppetrahvinõuete osas, kuid kostja avaldas veendumust, et ka 2018. a väidetavalt väljastatud leppetrahvinõudeid ei saa aasta hiljem enam esitada, kuivõrd nende väidetavast väljastamisest on möödunud terve aasta. Leppetrahvinõuetel pole märgitud, kellele need väljastatud on. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 7. septembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 210 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis temalt hageja kasuks välja menetluskulud 95 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-123056
10.Maakohus menetles edasikaebamiseks.
käesolevat
tsiviilasja
lihtmenetluses
ega
andnud
luba
11.Maakohtu hinnangul on hageja esitatud tõenditega tõendanud, et sõiduk XXXXXX kuulus kostjale Aikon OÜ alates 26. septembrist 2016. a. Peale kostja paljasõnaliste väidete, et hageja ei ole tõendanud sõiduki kuulumist kostjale, ei ole kostja ise sellekohaseid tõendeid esitanud. Maakohus märkis, et fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuli maakohtu hinnangul seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto XXXXXX parkis hageja esile toodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja märgitud parklates.
12.Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega sai maakohtu hinnangul lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Kokku oli hageja määranud kostjale 7 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 210 eurot, millises summas on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on maakohtu seisukoha järgi tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.
13.Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on maakohtu hinnangul tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimise tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised pandi toime korduvalt. Hageja meeldetuletusega kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile XXX on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist korduvalt meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et VÕS § 1131 lg 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda sissenõudmiskulu 40 eurot.
14.Maakohus märkis, et kohtule esitatud materjalide kohaselt on hageja saatnud võlgnevuse nõude hageja registrijärgsele e-postile XXX vähemalt 20. juunil 2019. a. Seega leidis maakohus, et kostja on kätte saanud ka hageja 9. septembri 2019. a nõude tasumise meeldetuletuskirja kostja enda poolt märgitud ja äriregistris avaldatud elektronpostiaadressile, millele kostja ei vastanud. Maakohus leidis, et kuivõrd saab pidada mõistlikuks leppetrahvi nõudest edastamise viisiks selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele paigutamist, siis tuleb eeldada, et kostjal oli mõistlik võimalus ka sellega tutvuda. Asjaolu, kas kostja seda võimalust kasutas või mitte, ei oma tähtsust. Maakohtu hinnangul võtab siiski mõistlikult hoolas isik, enne
2-19-123056 sõidukiga sõitma asumist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pandu ja veendub, millega tegemist on. Seega luges maakohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumiste avastamist mõistliku aja jooksul nii leppetrahvinõuete paigutamisega esiklaasil kojamehe vahele ning lisaks kostja registrijärgsele e-posti aadressil, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
15.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leidis, et hageja menetluskulud 95 eurot on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. Maakohus rahuldas ka hageja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada täielikult maakohtu otsuse ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud, sh apellatsioonimenetluse kulud ning jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
17.Kostja hinnangul rikkus maakohus menetlusõigust, kuivõrd ei selgitanud välja sõiduki omanikku. Hageja esitas kohtule väljavõtte Maanteeameti iseteenindusest sõiduki andmete kohta. Nimetatud väljavõte sisaldas küll andmeid sõiduki kohta, kuid ei sisaldanud andmeid omaniku kohta. Muuhulgas ei saa maanteeameti väljavõte olla tõendiks omandiõiguse kohta. Kostja juhtis sellele maakohtu tähelepanu. Samuti juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud Exceli tabelist polnud näha ja polnud võimalik tuvastada, kes selle tegelikult väljastanud või koostanud oli. Maakohus ei ole eelnimetatuga arvestanud ega ka otsuses põhjendanud tõendite kontrollimata jätmist. Vastustaja seisukoht
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Hageja märkis, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega sai tõendiks olla ka pdf-formaadis esitatud väljavõte Exceli tabelist (hagiavalduse lisa 12), sest sisaldab teavet, mis võimaldab kindlaks teha hageja nõude aluseks oleva asjaolu: 8. juuli 2018. a seisuga oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja äriühing registrikoodiga 10753953, mis kuulub kostjale, ning alates
26.septembrist 2016. a on sõidukil olnud sama omanik/vastutav kasutaja. Muuhulgas pole kostja kordagi vaidlustanud asjaolu, et tema ei ole sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hageja tõi välja tuginedes TsMS § 277 lg-s 1 kehtestatule, et dokumendi ehtsuse vaidlustamisel tuleb põhistada, miks menetlusosaline arvab dokumendi võltsitud olevat. Kostja seda teinud ei ole. Asjaolu, et dokumendist ei nähtu, kes selle koostanud on, ei tähenda, et kohtul peaks tekkima põhjendatud kahtlus dokumendi ehtuses. Ka ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui on pidanud hageja tõendeid usaldusväärseteks ja asjakohasteks.
20.Hageja palus tsiviilasja materjalide juurde võtta Maanteeameti kinnituse sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omaniku/vastutava kasutaja kohta. Hageja selgitas, et esitab tõendi alles apellatsioonimenetluses põhjusel, et maakohus võttis hageja tõendi vastu ega teavitanud
2-19-123056 hagejat, et tõendi usaldusväärsus ja/või ehtsus on seatud kahtluse alla ega andnud hagejale võimalust esitada oma vastuväiteid tõendi ebausaldusvääruse vastuväitele ja muid tõendeid.
21.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et Maanteeameti peetav liiklusregister ei näita omandit ning registriandmete õigsust ei saa eeldada, kuivõrd sõiduki omanikul või muul õigustatud isikul on kohustus esitada sõiduki ja nendega seotud isikute andmete muutmisel taotlus registriandmete muutmiseks (LS § 77 lg 2 ja 3) ning liiklusregistris olevate andmete õigusust tuleb eeldada sarnaselt äriregistriga.
22.Hageja esitas kostjale kompromissettepaneku ning kopromissettepanekut kooskõlas TsMS 163 lg-ga 2 arvesse.
palus
võtta
pakutud
Menetluse edasine käik
23.Kostja esitas 6. mail 2022. a vastuseks kohtunõudele seisukoha, milles vaidles hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendi tsiviilasja juurde võtmise vastu, kuivõrd hagejal puudusid takistused esitada nimetatud tõend juba maakohtus. Kostja lisas, et ka apellatsioonimenetluses esitatud tõend ei täida tõenditele ettenähtud eeldusi. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud.
24.Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2022. a määrusega tsiviilasja juurde võtmata hageja
15.detsembril 2020. a apellatsioonkaebusele esitatud vastusele lisatud tõendi (Maanteeameti kinnitus sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutava kasutaja kohta) ning otsustas, et kostja apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõigust jättes tuvastamata asjas olulist tähtsust omava asjaolu (sõiduki omaniku). Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu. Maakohus tuvastas Maanteeameti saadetud Exceli tabeli ning Maanteeameti iseteenindusest saadud väljavõtete alusel, et sõiduauto registrimärgiga XXXXXX kuulus kostjale alates 26. septembrist 2016. a. seejuures tõendite hindamise reegleid rikkumata.
28.Kostja hinnangul ei tõenda väljavõte Maanteeameti iseteenindusest sõiduki andmete kohta ega Exceli tabeli väljavõte, et sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja, sest väljavõte Maanteeameti iseteeninduse kohta ei sisalda andmeid sõiduki omaniku kohta ning Exceli tabeli väljavõtte osas pole selge, kes on selle koostanud või väljastanud.
2-19-123056
29.Kolleegium selgitab, et TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tsiviilasjas tõendiks olla mh dokumentaalne tõend, milleks on TsMS § 272 lg 1 järgi igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused (TsMS § 272 lg 2). Vastuseks kostja väitele märgib kolleegium, et nii väljavõte Maanteeameti iseteenindusest kui ka Exceli tabeli väljavõte vastavad TsMS § 272 lg 1 tingimustele ning on dokumentaalsed tõendid. Internetiportaalist tehtud väljatrükid võivad olla tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes ning vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 15.5). See, kui dokumendil ei ole märgitud dokumendi koostajat või väljastajat, või ka muid rekvisiite (kuupäeva, allkirja vms), võib küll kahandada tõendi autentsust või usaldusväärsust, kuid ei tähenda, et tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes, mida kohus saaks koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg 1 kohaselt hinnata. Kohus hindab kõiki tõendeid TsMS § 232 järgi vabalt ja siseveendumuse alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuigi Exceli tabeli väljavõte on esitatud 8. juuli 2018. a seisuga, siis arvestades, et sõiduki avaliku taustakontrolli (genereeritud Maanteeameti eteeninduse veebilehelt 30. oktoobril 2019. a) järgi ei ole sõiduk pärast 26. septembrit 2016. a omanikku või kasutajaid vahetanud, on tõendatud, et sõiduk kuulus kostjale vähemalt alates 26. septembrist 2019. a. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et nimetatud tõendid oleksid asjakohatud või ebausaldusväärsed (TsMS § 238). Kostja ei ole põhistanud kõnealuste dokumentide võltsitust TsMS § 277 lg 1 järgi ning praegusel juhul ei teki ringkonnakohtul dokumentide ehtsuse osas ka põhjendatud kahtlust. Kuigi liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile, tekitavad liiklusregistri sõidukite andmebaasi kantavad andmed eelduse mh sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate osas. Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvinõuete esitamise ajal oli liiklusregistri kanne sõiduki omaniku kohta ebaõige ja/või ta ei olnud sõiduki omanik.
30.Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kostja ei vaidlusta apellatsioonimenetluses vaidlusalustel aegadel hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes parkimist ega talle leppetrahvi kättetoimetamist, on kolleegiumi hinnangul maakohus rahuldanud hagi õigesti. Menetluskulud
31.Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahenduse osas muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses selliseid väiteid, millest nähtuvalt võiks menetluskulude jaotus olla ebaõige sõltumata sellest, et hagi rahuldati.
32.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Arvestades, et hageja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks
2-19-123056 menetluskulusid tekkinud, loeb ringkonnakohus, et hagejal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.