Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Aikon vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
250,00 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla 15, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: K S-K (e-post xxx) Kostja: OÜ Aikon (registrikood 10753953; asukoht Luha 17, 10129 Tallinn; e-post [email protected] )
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi OÜ Aikon vastu.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Aikon hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus 210,00 eurot ning sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt OÜ-lt Aikon hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks menetluskuludena summas 95 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ-lt Aikon tasuda hagejale EUROPARK ESTONIA OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-123056 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 27.08.2019.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 211,00 euro saamiseks. Kohus tegi 17.09.2019.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 26.09.2019.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.10.2019.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.10.2019.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 01.11.2019.a, mille kohus võttis menetlusse 21.11.2019.a, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 210,00 eurot ning sissenõudmiskulud 40,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) OÜ-lt Aikon (edaspidi Aikon või kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest: - Aikon on sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26.09.2016. - Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. - EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. - Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (vt Lisad 8-9). - Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. - Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. - Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. - Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
4.Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 01.11.2016 Tartu mnt 26 parkimisala, 08.11.2016 Tartu mnt 1 parkimisala, 21.02.2017 Tartu mnt 26 parkimisala, 14.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 16.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 19.03.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 08.07.2018 Tartu mnt 26 parkimisala. Kõikidel eelpooltoodud parkimistel ei olnud kostja tasunud parkimistasu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning
2-19-123056 mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
5.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded 01.11.2016 leppetrahv number 0510 1111 6101 5193); maksetähtaeg 15.11.2016; nõue muutus sissenõutavaks 16.11.2016; 08.11.2016 leppetrahv number 0780 8111 6145 9287; maksetähtaeg 22.11.2016; nõue muutus sissenõutavaks 23.11.2016; 21.02.2017 leppetrahv number 1042 1021 7142 1444; maksetähtaeg 07.03.2017; nõue muutus sissenõutavaks 08.03.2017; 14.02.2018 leppetrahv number 0791 4021 8104 5286; maksetähtaeg 28.02.2018; nõue muutus sissenõutavaks 01.03.2018; 16.02.2018 leppetrahv number 0791 6021 8143 2518; maksetähtaeg 02.03.2018; nõue muutus sissenõutavaks 03.03.2018; 19.03.2018 leppetrahv number 0791 9031 8132 3180; maksetähtaeg 02.04.2018; nõue muutus sissenõutavaks 03.04.2018; 08.07.2018 leppetrahv number 1350 8071 8122 5025; maksetähtaeg 22.07.2018; nõue muutus sissenõutavaks 23.07.2018. Nimetatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud nõudekirjale ega võlgnevusega seotud teavitustele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 11.12.2019.a vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et kuigi hageja väidab, et kostja on sõiduki xxx (numbrimärk xxx) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26.09.2016.a. ning on oma väidete tõendamiseks esitanud lisa nr 12. Lisa nr 12 päritolu jääb antud juhul arusaamatuks. Hagiavalduses märgitakse, et tegemist on väljavõttega Maanteemeti poolt saadetud andmetest ja sõiduki taustakontrollist. Väljavõtte puhul pole selge, kes selle tegelikult väljastanud on. Sisuliselt on tegemist tavalise PDF formaadis dokumendiga, millise päriolu ja väljastaja isik jääb selgusetuks. Kui nimetatud väljavõte olekski reaalne ja tõene dokument, siis jääks ikkagi selgusetuks, millisel ajavahemikul kostja kõnealuse sõiduki omanik/vastutava kasutaja oli, sest selliseid andmeid pole väljavõttes kajastatud. Sõiduki taustakontroll ei tõenda vähimalgi määra omaniku/vastutava kasutaja isikut. Taustakontrolli viimasel lehel olev kuupäev (26.09.2016.a.) märgib üksnes sõiduki registreerimist Eestis, kuid ei näita ega tõenda seda, kellest sai sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Oluline on siinjuures selgitada, et lisaks eeltoodule ei ole Maanteeameti registrikanne omandi ja sh. omaniku põhistamise aluseks.
2-19-123056 Eeltoodust tulenevalt pole selge, kas hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu, kuivõrd hageja on jätnud selle tõendamata. Kostja leiab, et hagiavaldus pole esitatud õige kostja vastu.
9.Hageja väidab, et hagiavalduses märgitud sõiduk oli pargitud korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Hageja pole tõendanud, et sõiduk oli pargitud korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Samuti pole hageja tõendanud, et sõidukit on korduvalt pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hagiavaldusele lisatud fotod ei tõenda, millises piirkonnas täpselt sõidukit pildistati ning kas ja millises hageja poolt opereeritavas parkimisalas/-tsoonis sõiduk pildistamise hetkel asus. Fotode abil pole võimalik seostada sõidukit konkreetse parkimisalaga (leppetrahvinõuetel on sõiduki ja parkimisala tähistavad märgid eraldi fotodel või pole leppetrahvinõuetel parkimisala tähistavaid märke üldse kajastatud). Kostja on tuvastanud, et ainuüksi Tartu mnt 26 asub mitu erinevat parkimisala, millistele kehtivad erinevad reeglid. Nagu eelnevalt mainitud sai, pole hageja tõendanud, millises parkimisalas sõidukit väidetavalt pargiti. Kuna eeltoodu pole tõendatud, et saa ka väita, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes või et hagejal oleks üldse vähimatki pistmist kõnealuse sõiduki parkimisega. Samuti pole eeltoodust tulenevalt tõendatud hageja väide, justkui oleks sõiduki parkimiseks tekkinud lepinguline suhe. Pole teada, millises parkimisalas sõiduk konkreetselt oli ning seega ei saa väita, et kostja või keegi teine sõiduki omanik/vastutav kasutaja oleks hageja poolse pakkumise saanud või sellega nõustunud.
10.Hageja väidab, et esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded. Hageja on lisanud hagiavaldusele e-kirjad, millistega tõendab leppetrahvinõuete saatmist. Need e-kirjad pärinevad käesoleva aasta (s.o.2019.a.) suvest. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hagiavaldusele lisatud fotodelt pole võimalik tuvastada, kas sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud paberilipakas oli leppetrahvinõue ning kui oli, siis mida see endas konkreetselt sisaldas. Samuti pole tõendatud, kas kostja või sõiduki omanik/vastutav kasutaja sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud väidetava leppetrahvinõude ka kätte sai. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduki kojamehe ja klaasi vahele jäetud leppetrahvinõuet võib, kuid ei pruugi selle adressaat kätte saada. Sõltuvalt ilmastikuoludest (n. vihm, tuul jne), võib taolisel viisil sõidukile asetatud leppetrahvinõue sealt sõna otseses mõttes minema lennata. Kostja kinnitab, et pole taolisel viisil paberkandjale trükitud ja sõiduki kojamehe ning klaasi vahele asetatud leppetrahvinõudeid saanud. Samuti leiab kostja, et kui hageja olekski leppetrahvinõuded väljastanud ning need oleksid õiguspärased, siis oleks hageja kaotanud käesoleva aasta suveks nende nõudmise õiguse (VÕS § 159 lg 2). Eelnimetatud põhimõte kehtib kindlasti 2016.a. ja 2017.a. väljastatud leppetrahvinõuete osas, kuid kostja on veendunud, et ka 2018.a. väidetavalt väljastatud leppetrahvinõudeid ei saa aasta hiljem enam esitada, kuivõrd nende väidetavast väljastamisest on möödunud terve aasta. Eelkirjeldatuga seoses on oluline ka märkida, et lisad 1-7 kujutavad endast leppetrahvinõudeid, kuid nendel pole märgitud, kellele need konkreetselt väljastatud on. Leppetrahvinõuetel on märgitud sõiduki numbrimärk, kuid teadaolevalt ei saa sõidukile endale leppetrahvinõuet esitada. Leppetrahvinõue peab olema esitatud füüsilisele- või juriidilisele isikule, kuid hagiavaldusele lisatud leppetrahvinõuetele pole märgitud, kellele need esitatud on.
11.Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, kas kostja oli leppetrahvinõuete väljastamise ajal sõiduki omanik. Hageja pole tõendanud, kas sõiduk oli pargitud hageja poolt opereeritaval parkimisalal või millisel konkreetsel parkimisalal/tsoonis sõiduk pargitud oli. Hageja pole tõendanud, kas sõiduki parkimisel rikuti parkimistingimusi, kuivõrd (lisaks eeltoodule) pole
2-19-123056 tõendatud, kas hageja ja sõiduki omaniku/vastutava kasutaja vahel eksisteeris lepinguline suhe (millises tsoonis oli? kas oli ühel või teisel poolt tsooni algust tähistavat märki? jne). Hageja seisukoht kostja vastusele
12.Kostja vaidles vastuses hagile EP nõudele vastu. Vastuses taotles Aikon hagiavalduse rahuldamata jätmist, sest EP ei ole tõendanud, et 1) kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal; 2) Sõiduk oli vaidlusalustel aegadel pargitud viidatud parkimisaladele; 3) hageja ei esitanud kostjale leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul. Samuti heitis kostja hagejale ette, et EP esitatud leppetrahvinõuetel (vt hagiavalduse Lisa 1-7) on märgitud sõiduki number, kuid puudub füüsilise- või juriidilise isiku nimi. EP ei nõustu Aikoni vastuväidetega, esitades alljärgnevalt viimastele omapoolsed seisukohad. Hagi on esitatud õige kostja vastu
13.EP esitas tõendina väljavõtte Maanteeameti (MNT) saadetud exceli tabelist andmetega sõiduki omanikku/vastutavat kasutaja kohta 08.07.2018 esitatud leppetrahvinõude ajal ning väljavõtte MNT sõiduki taustakontrollist. MNT poolt saadud andmete järgi oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja 08.07.2018 äriühing registrikoodiga 10753953. Äriregistri andmetel omab registrikoodi 10753953 kostja. Kuigi MNT on esitanud andmed üksnes omaniku/vastutava kasutaja kohta 08.07.2018 esitatud leppetrahvinõude esitamise ajal, siis sõiduki avaliku taustakontrolli järgi ei ole pärast 26.09.2016 sõiduki omaniku või kasutajate kandes muudatusi tehtud. Seega, kuna 08.07.2018 seisuga oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks Aikon OÜ ning võttes arvesse, et pärast sõiduki registreerimist 26.09.2016 ei ole sõiduki omaniku ja/või kasutaja kandes muudatusi olnud, on Aikon OÜ sõiduki omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26.09.2016, s.h hagiavalduse aluseks olevate leppetrahvinõuete esitamise ajal ajavahemikul 01.11.2016 kuni 08.07.2018.
14.Kostja on vastuses väitnud, et hageja ei ole tõendanud sõiduki parkimist Tartu mnt 26 ja Tartu mnt 1 parkimisalal väidetud aegadel. See väide on ebaõige. Hagiavalduse punktis 2 tõi EP välja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes: 01.11.2016 Tartu mnt 26 parkimisala; 08.11.2016 Tartu mnt 1 parkimisala; 21.02.2017 Tartu mnt 26 parkimisala; 14.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala; 16.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala; 19.03.2018 Tartu mnt 26 parkimisala; 08.07.2018 Tartu mnt 26 parkimisala. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 p 18 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada. EP ei vaidle vastu, et Tartu mnt 26 parkimisala kõrval on KÜ Tartu mnt 24 ala, millel opereerib samuti hageja alates 21.02.2013. Aikoni seaduslik esindaja A U on ka KÜ Tartu mnt 24 seaduslik esindaja juba alates 20.07.2011. Sellest tulenevalt peaks kostja seaduslik esindaja väga täpselt teadma parkimise korraldust ning tingimusi Tartu mnt 26 ja KÜ Tartu mnt 24 alal. EP esitab väljavõtte Maaameti kaardist, millele on märgitud kohad, kuhu oli Sõiduk vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal Tartu mnt 26 alal pargitud.
15.Hagiavalduse lisade 1-7 piltidelt on näha, et sõiduk oli pargitud 01.11.2016, 21.02.2017, 14.02.2018, 16.02.2018, 19.03.2018 ja 08.07.2018 Tartu mnt 26 ning 08.11.2016 Tartu mnt 1 parkimisalale. Kui kõrvutada parkimisaladest esitatud pildid leppetrahvinõuetele lisatud piltidega, siis on näha, et sõidukit ümbritsevad piltidel näha olevad hooned, märgid, puud jne, mis asuvad vastaval parkimisalal või selle vahetus ümbruses. Sõidukist tehtud fotodelt on näha isegi liiklus- ja teavitusmärgid, mille mõjualasse sõiduk oli pargitud. Seega eelnevale tuginedes, sh asjas esitatud tõenditele on EP tõendanud, et sõiduk oli pargitud 01.11.2016, 21.02.2017, 14.02.2018, 26.02.2018, 19.03.2018 ja 08.07.2018 Tartu mnt 26 ning 21.11.2016
2-19-123056 Tartu mnt 1 parkimisalale. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parimise eest oleks nimetatud aladel parkimise eest tasutud või et tegemist oleks tasuta parkimisalaga, ei ole sõiduki parkimise eest tasutud, s.t rikuti parkimistingimusi. Isegi, kui lugeda, et sõiduk oli 01.11.2016 ja 21.02.2017 KÜ Tartu mnt 24 alale, sest 1⁄2 sõidukist oli KÜ alal, siis oli ikkagi sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikutud, kuna sõiduki parkimiseks puudus vastav parkimisluba. Selle puudumist tõendavad Lisa 1 ja 3 fotod Sõidukist, millelt ei ole näha, et armatuurlaual oleks nõutavat parkimiskaarti.
16.Kostja on väitnud, et EP ei esitanud leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul. See väide on ebaõige. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. EP kordab, et esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, mida tõendavad fotod sõidukist, mis on tehtud rikkumise tuvastamisel. Selles valdkonnas kehtiva tava ja praktika kohaselt paigaldatakse esitatud leppetrahvinõue sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on 05.06.2019 lahendi p-s 12 märkinud, et ”kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kohamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.”
17.Kostja väite osas, et leppetrahvil peab olema märgitud füüsilise - või juriidilise isiku nimi, märgib EP, et seadusandlus vastavat nõuet ei reguleeri. Vastavalt kohtupraktikale on leppetrahvinõude täitmise eest vastutav sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kelle sõiduk oli rikkumise tuvastamise ajal pargitud parkimistingimusi rikkudes. EP kordab, et Riigikohus on 06.12.2017 lahendis ts. asjas nr 2-15-3430 (p 18) märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei ole leppetrahvinõude tõendamise seisukohalt oluline, et leppetrahvinõudele on trükitud parkimiskorda rikkunud sõiduki number. Kostja seisukoht hageja seisukohale
18.Kostja jäi vastuses oma seisukoha juurde ning vaidleb endiselt vastu mh. järgnevatele asjaoludele: - Hageja poolt kohtule esitatud väidetav Maanteeameti väljavõte ja sõiduki tasutakontrolli väljavõte ei tõenda sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat. - Hagiavaldusele lisatud dokumentide ja fotode abil pole tõendatud, millises nn. parkimisalas/-tsoonis sõidukit pargiti. - Hageja pole leppetrahvinõudeid esitanud seaduses ettenähtud ajal: s.o. viivitamatult.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
20.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses
2-19-123056 sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
21.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
23.Pooled vaidlevad asjas tähtsust omavate järgnevate asjaolude üle: 1) Kas kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal; 2) Kas sõiduk oli vaidlusalustel aegadel pargitud viidatud parkimisaladele ning kas kostja parkides rikkus parkimistingimusi; 3) Hageja ei ole kostjale leppetrahvi kätte toimetanud või ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul ning on seega kaotanud nõudeõiguse. Sõiduki kuuluvus kostjale
24.Kostja on hagi vastuses vastu vaielnud asjaolule, et sõiduk numbrimärgiga xxx kuulus leppetrahvi nõuete esitamise ajal kostjale. Kostja leiab, et hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud ning et hageja esitatud tõenditega ei ole nimetatud asjaolu üheselt tõendatud. Hageja on hagi lisana 12 eitanud väljavõtte Maanteeameti iseteenindusest sõiduki andmete kohta, mis on kontrollitav veebilehel xxx. Andmete kohaselt on sõiduk xxx Eesti registreeritud ning arvele võetud 26.09.2016.a. Sõidukiga tehtud toimingute all on näha, et sõiduk ei ole sellest ajast alates omaniku vahetanud. Hageja on esitanud Maanteeametilt saadud andmed sõiduki kuuluvuse kohta. Hageja esitatud tõend on väljavõte hagejale esitatud Exceli tabelist seisuga 08.07.2018. Tabeli andmetel on sõiduki xxx omaniku/vastutava kasutaja isiku- või registrikood 10753953. Äriregistri andmetel on tegemist kostja registrikoodiga. Peale kostja paljasõnaliste väidete, et hageja ei ole tõendanud sõiduki kuulumist kostjale, ei ole kostja ise sellekohaseid tõendid esitanud. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et sõiduk xxx kuulub kostjale Aikon OÜ alates 26.09.2016.a. Parkimine hageja parkimisalale ning kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine
25.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale
2-19-123056 paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.
26.Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost xxx, millel on kuupäevad, millal on sõiduauto parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto xxx hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklates parkis.
27.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.
28.Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale 01.11.2016 Tartu mnt 26 parkimisala, 08.11.2016 Tartu mnt 1 parkimisala, 21.02.2017 Tartu mnt 26 parkimisala, 14.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 16.02.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 19.03.2018 Tartu mnt 26 parkimisala, 08.07.2018 Tartu mnt 26 parkimisala., et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated - leppetrahv number 0510 1111 6101 5193); leppetrahv number 0780 8111 6145 9287; leppetrahv number 1042 1021 7142 1444; leppetrahv number 0791 4021 8104 5286; leppetrahv number 0791 6021 8143 2518; leppetrahv number 0791 9031 8132 3180; leppetrahv number 1350 8071 8122 5025, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvidest koos fotodega sõidukist. Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõudega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kokku on hageja määranud kostjale 7 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 210 eurot.
29.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
30.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline
2-19-123056 suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud kokku 210 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimise tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised pandi toime korduvalt.
31.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile xxx on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist korduvalt meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 kostjal tasuda sissenõudmiskulu 40 eurot. Leppetrahvinõuete kättetoimetamisest, leppetrahvinõuete kättetoimetamine sidevahendite kaudu
32.Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Samuti saatis hageja nõudekirjad äriregistris märgitud kostja elektronposti aadressile xxx.
33.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on tuvastanud, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Kostja on seisukohal, et hageja on leppetrahvi nõuete esitamisega hilinenud.
34.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kojamehe vahele pandud leppetrahvi teated oleks kostja kätte saanud. Samuti leiab kostja, et hageja e-kirjas saadetud teated pärinevad 2019.a suvest.
35.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle
2-19-123056 edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.
36.Praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kuivõrd Riigikohus on 14. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17 leidnud, et hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks on leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja kas kostja on teinud usutavaks sõiduki kojamehe vahelt seitsmel päeval erinevates kohtades leppetrahvinõude kaotsimineku võimaluse. Kohus leiab, et hageja on fotodega (hagiavalduse lisad 1-11) tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäevadel kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kohtu hinnangul ei ole kostja muutnud usutavaks leppetrahvinõuete kaotsimineku võimalust. Kostja ei ole väitnud, et rikkumise päevadel esinesid erandlikud ilmaolud. Nimetatu ei nähtu ka hageja fotodelt.
37.Äriseadustiku (ÄS) § 144 lg 1 p 7 kohaselt peab ettevõtja teavitama oma elektronpostiaadressi äriregistrile ning ÄS § 33 lg 7 kohaselt tuleb andmete muutumisest äriregistrit teavitada ning viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Kohutule esitatud materjalide kohaselt on hageja saatnud võlgnevuse nõude hageja registrijärgsele e-postile xxx vähemalt 20.06.2019.a. Seega on kohus seisukohal, et kostja on kätte saanud ka hageja 09.09.2019 nõude tasumise meeldetuletuskirja (hagi lisa 13) kostja enda poolt märgitud ja äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressil võlgnevuse meeldetuletuse, millele kostja ei vastanud.
38.Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohus on 14. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17 punktis 14.6 pidanud mõistlikuks leppetrahvi nõudest edastamise viisiks selle sõiduki esiklaasi kojamehe vahele paigutamist, siis tuleb eeldada, et kostjal oli mõistlik võimalus ka sellega tutvuda. Asjaolu, kas kostja seda võimalust, kojamehe vahele paigutatuga tutvuda, kasutas või mitte, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul võtab siiski mõistlikult hoolas isik, enne sõidukiga sõitma asumist, sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pandu ja veendub, millega tegemist on.
39.Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumiste avastamist mõistliku aja jooksul nii leppetrahvinõuete paigutamisega esiklaasil kojamehe vahele ning lisaks kostja registrijärgsele e-posti aadressil, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 210 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 250 eurot Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
2-19-123056
42.Hageja esindaja esitas 01.11.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 95 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
45.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas TsMS § 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
46.Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses.
47.Hageja menetluskulud kokku on 95 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
48.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.