Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-5055

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik K K esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik 4 lapse ema, kes on võtnud erinevaid laene ja järelmakse, millede tagasimakse kohustust suutis täita, kui elas koos elukaaslasega. Pärast elukaaslasest lahkuminekut jäid kohustused võlgniku kanda ja ta ei ole suuteline neid kohustusi täitma. Võlgnik on võtnud laenu üheksast erinevast ettevõttest. Võlgnik ei näe mingeid võimalusi olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita kohustusi. Täitmata kohustuste suuruseks on 40 304.09 eurot. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik Maksu- ja Tolliameti alates 15.12.2021 OÜ-s M järeltöötluse xxx. Võlgnikul on 4 last (4, 9, 14 ja 16 aastased), kellest kõige vanem laps elab oma isa juures xxx ja kolm last elavad koos K K’iga. Võlgniku varaks on tema töötasu osas, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja kohustuste nimekirja kohaselt on võlgniku töötasuks keskmiselt 850 eurot, peretoetus 639.18 eurot, elatis 1-le lapsele 200 eurot. Võlgnikul on pankades 4 arvelduskontod ja 2 hoiukontot, millede jääk kokku on 267.18 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 1343,597 LHV Pensionifond XL osakut. Investeeringu puhasväärtus kokku on 2 394.85 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Avaldust raha väljamaksmiseks ei ole esitatud. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt K K’i nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku

2-22-5055 Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 37 945.81 eurot, mis koosneb 18 erinevast laenu- ja järelmaksulepingu võlgnevusest. Suurimateks võlausaldajateks on AS Bondora nõuetega kokku 19 107.07 eurot ja TF Bank AB nõuetega kokku 5245.69 eurot. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 37 946 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Laenude võtmine sai alguse 2018. a, kui sai võetud laenudest tasutud järelmaksud. Edaspidi võeti laenu maalt linna kolides ja üürikorterite maaklertasude ja tagatisrahade maksmiseks. Laenu tuli võtta ka vajaliku mööbli ostmiseks, mille eest korraga ei olnud võimalik tasuda. Võlgniku seletuse kohaselt on ta avanud erinevaid krediidikontosid, et tasuda arveid ja elatada ennast koos lastega ja seda perioodil, kui võlgnik ise ja ta elukaaslasel puudus töökoht. Võlgnikul on neli last ( 4, 9, 14 ja 16 aastased), kellest kõige vanem elab oma isa juures. Avaldaja on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Antud hetkel ei ole võlgnik esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse

2-22-5055 algatamiseks, kuid selle esitamisel ei esine ajutisele haldurile teadaolevalt selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Ajutine pankrotihaldur on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab võlgnik alates 15.12.2021 OÜ-s M järeltöötluse xxx. Võlgnikul on 4 last (4, 9, 14 ja 16 aastased), kellest kõige vanem laps elab oma isa juures xxx ja kolm last elavad koos K K’iga. Võlgniku varaks on tema töötasu osas, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja kohustuste nimekirja kohaselt on võlgniku töötasuks keskmiselt 850 eurot, peretoetus 639.18 eurot, elatis 1-le lapsele 200 eurot. Võlgnikul on pankades 4 arvelduskontod ja 2 hoiukontot, millede jääk kokku on 267.18 eurot. Võlgnikule on avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 1343,597 LHV Pensionifond XL osakut, puhasväärtusega kokku on 2 394.85 eurot, tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgnik ei ole esitanud avaldust raha väljamaksmiseks. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 37 945.81 eurot, mis koosneb 18 erinevast laenu- ja järelmaksulepingu võlgnevusest. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 37 945.81 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna

2-22-5055 ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena välja toonud erinevate laenude võtmist, mida ta ei ole olnud suuteline tagastama. Laenude võtmine sai alguse 2018. a. Edaspidi võttis võlgnik laenu maalt linna kolides ja üürikorterite maaklertasude ja tagatisrahade maksmiseks. Laenu tuli võtta ka vajaliku mööbli ostmiseks, mille eest korraga ei olnud võimalik tasuda. Võlgniku seletuse kohaselt on ta avanud erinevaid krediidikontosid, et tasuda arveid ja elatada ennast koos lastega ja seda perioodil, kui võlgnikul endal ja ta elukaaslasel puudus töökoht. Võlgnikul on neli last ( 4, 9, 14 ja 16 aastased), kellest kõige vanem elab oma isa juures. Avaldaja on olukorras, kus tal vahendid kohustuste tasumiseks puuduvad ja selline olukord ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske

2-22-5055 juhtimisveana. Kohus selgitab K Kile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui K K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks K Ki pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.