lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-125826/17

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 21.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-21-125826/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusVÕS § 635 lg 1, 4Töövõtulepingu mõisteVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Revaudi10038110(Kostja)SMARTSERVICE Tallinn OÜ11626464(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2022.a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-125826

Tsiviilasi

SMARTSERVICE Tallinn OÜ hagi Osaühing Revaudi vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

743,29 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: SMARTSERVICE Tallinn OÜ, registrikood 11626464, asukoht Tähnase tee 1, Peetri alevik, Rae vald 75312, Harju maakond Hageja seaduslik esindaja Eduard Aleksašin Kostja: Osaühing Revaudi, registrikood 10038110, asukoht Linnupesa, Paslepa küla, Lääne-Nigula vald 91204, Lääne maakond Kostja seaduslik esindaja Alo Afanasjev Kostja lepinguline esindaja Indrek Põder

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada SMARTSERVICE Tallinn OÜ hagi Osaühing Revaudi vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Osaühingult Revaudi SMARTSERVICE Tallinn OÜ kasuks põhivõlg 600 (kuussada) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 17.11.2019 – 03.11.2021 summas 94,29 (üheksakümmend neli,29) eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõutavaks muutunud viiviste osas summas 505,71 (viissada viis,71) eurot.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 20Nõustumus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
Välja mõista Osaühingult Revaudi viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 600 eurolt) alates 04.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) SMARTSERVICE Tallinn OÜ kasuks.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded SMARTSERVICE Tallinn OÜ esitas kohtule hagiavalduse, mille kohaselt 1.11.2019 toimetas Revaudi OÜ sõiduauto Mercedes-Benz E class, numbriga xxx, SmartService Mustamäe esindusse, aadressile Kadaka tee 183b/3, Tallinn ja tellis SmartService Tallinn OÜ-lt järgnevate tööde teostamist kogusummas 500 eurot + KM. Peale tööde teostamist andsime kostjale teada, et auto on valmis. 11.11.2019 kostja saatis auto järgi teise isiku ja palus arve teostatud tööde eest saata Revaudi OÜ e-postile [email protected]. Hageja saatis arve samal päeval kell 11.54. Tähtaeg arve maksmiseks oli 16.11.2019. Kuna arve jäi tasumata helistas hageja esindaja kostjale, et meelde tuletada arve tasumise kohta. Kostja väitis, et ta pole arvet kätte saanud, sest hageja saatis arve valele e-postile. Kostja poolt oli antud sama e-post, mis ta andis lepingu sõlmimise ajal. Peale seda saatis hageja arve uuesti 4 korral kostjale. Kostja ei reageerinud hageja poolt saadetud meilidele. Hageja üritas võtta ühendust kostjaga telefoni teel, kuid kostja ei vastanud kõnedele. Kuna kostja ei vastanud hagejale e-maili ja telefoni teel, üritas hageja kostjaga ühendust võtta ja nõuda võlgnevuse tasumist alternatiivselt. Hageja esitas avalduse Krediidiinfo makse- ja häirekeskusele. Kostja ei reageerinud Krediidiinfo makse-ja häirekeskusest saadetud kirjadele. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes ning hageja on täitnud kohaselt kõik oma lepingust tulenevad kohustused – s.t. osutas kõik tellitud teenustööd kostja autole. Hageja esitas 11.11.2019 kostjale arve nr 123970 summas 600 eurot. Arve maksetähtpäev oli 16.11.2019. Kostja jättis arve maksmata. Pooled sõlmisid kokkulepet kõrgemas viivisemääras ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt täitmata kohustuselt viivist suuruses 0,2% päevas tasumata summalt. Arve maksetähtaeg oli 16.11.2019. Kostja ei esitanud pretensioone maksete või maksetähtaegade osas ning seega arvestab hageja viivist alates 17.11.2019, mil kohustus muutus sissenõutavaks.

Hageja palub kohtul rahuldada SmartService Tallinn OÜ hagiavaldus ning mõista välja Revaudi OÜ-lt SmartService Tallinn OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 600 eurot ja hagi esitamise päevaks (03.11.2021) sissenõutavaks muutunud viivis summas 600 eurot. Samuti palub mõista Revaudi OÜ-lt välja SmartService Tallinn OÜ kasuks viivis määras 0,2% päevas põhinõudelt (põhinõude summa 600 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (alates 04.11.2021) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta Revaudi OÜ kanda. Menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot.

2.Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine sh viivisnõude kujunemine. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ei kirjalikku ega ka suulist töövõtulepingut, nagu hageja väidab. Hageja viitab oma nõude alusena arve-saatelehele nr 123970 summas 600 eurot. Kostja ei ole arve-saatelehel nr 123970 nimetatud tellimust hagejale esitanud. Seda kinnitab ka arve-saatelehe nr 123970 koopia, millel puudub isiku nimi, kellele nimetatud arve-saateleht on väljastatud või kelle poolt on siis arvel nimetatud tööd vastu võetud. Käesoleva hagiavalduse juurde on lisatud arve-saateleht nr 123970, millel puuduvad igasugused viited arve vastuvõtja ja selle kinnituste kohta (arve on allkirjastamata, kuigi selleks on olemas vajalikud kohad). Hageja ei ole tõendanud, kelle poolt konkreetselt on tellimus esitatud. Samuti ka tõendamata on asjaolu, kas töid on üleüldse teostatud ja need väidetavad tööd on ka üle antud. Kuigi kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, peab kostja vajalikuks märkida, et viivisnõude osas kuulub käesolevas asjas viiviste arvutamisel kohaldamisele seadusjärgne viiviste määr, kuna poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on kokku, summas 1 200 eurot. Samuti palub välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

3.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille täitmise kohta on esitatud kostjale 11.11.2019 arve nr 123970. Arvel toodud töid teostati hagiavalduse kohaselt sõiduautole Mercedes-Benz E class, numbriga xxx, mille tõi SmartService Mustamäe esindusse kostja seaduslik esindaja. Kostja lepingu sõlmimist ei tunnista.
3.4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja tarbijast tellija on sõlminud töövõtulepingu, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, on VÕS § 635 lg 4 järgi tegemist tarbijatöövõtulepinguga. 30.04.2008 lahendis nr 3-2-1-25-08 on Riigikohus sedastanud, et VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust (p13). Lepingu võib sõlmida ka suulises vormis, kui seaduses ei ole antud lepingule kohustuslikku vorminõuet. Töövõtulepingu suhtes ei ole seaduses sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega ei pidanud hageja ja kostja vahel olema sõlmitud kirjalik leping.
3.5.Hagiavalduse kohaselt sõiduauto Mercedes-Benz E class, numbriga xxx toodi SmartService Mustamäe esindusse kostja seaduslik esindaja poolt. Sõidukile teostati vastavalt poolte kokkuleppele arvel nr 123970 toodud tööd. Kostja märgib, et tema ei ole arve-saatelehel nr 123970 nimetatud tellimust hagejale esitanud. Kostja märgib, et arve-saatelehe nr 123970 puudub isiku nimi, kellele nimetatud arve-saateleht on väljastatud või kelle poolt on siis arvel nimetatud tööd vastu võetud. Samuti leiab kostja, et on tõendamata, kas töid on üleüldse teostatud ja need väidetavad tööd on ka üle antud.
3.6.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et peale tööde teostamist anti kostjale teada, et auto on valmis. 11.11.2019 kostja saatis auto järgi teise isiku ja palus arve teostatud tööde eest saata Revaudi OÜ e-postile [email protected]. Hageja sooritas töö ja väljastas samal päeval kostjale arve nr 123970 kokku summas 600 eurot. Hageja saatis kostjale arve samal päeval. Kostja väitis, et ta pole arvet kätte saanud, sest hageja saatis arve valele e-postile. Kostja poolt oli antud sama e-post, mis ta andis lepingu sõlmimise ajal. Peale seda saatis hageja arve uuesti 4 korral kostjale (väljavõte saadetud e-kirjade raportist kohtule esitatud).
3.7.Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust kahelda, et sõiduauto Mercedes-Benz E class, numbriga xxx viidi kostja seadusliku esindaja poolt SmartService Mustamäe esindusse, kus teostati arvel 123970 toodud tööd. Nimelt on arvel ära toodud kostja andmed ning ka sõiduki andmed, millele töid teostati. Seega ei ole kohtule usutav, et teostatud tööd on tehtud ilma kostja nõusolekuta või tellimuseta ja arve kostjale väljastatud alusetult. Samuti leiab kohus, et kostja on ise tekitanud olukorra, kus ta ei ole nö. tehtud töid vastu võtnud. Kostja saatis sõiduki järgi kolmanda isiku ning palus arve saatmist e-posti teel. Sellel põhjusel ilmselgelt ei olegi arvel kajastatud tööde vastuvõtja andmeid ning allkirja. Samas on hageja märkinud, et kostjaga ühendust võttes märkis kostja, et ta ei ole arvet kätte saanud, sest hageja on selle saatnud valele e-postile. Kohus leiab, et kui esitatud arve oleks alusetult esitatud, oleks kostja sellele reageerinud koheselt ning vastanud kasvõi e-kirja teel hagejale, et talle on

ekslikult/alusetult arve esitatud. Seda enam, et kostja näol on tegemist osaühinguga ning arve tuleb kajastada ka raamatupidamises. Kostja seda ei teinud. Seega on kohtule usutav, et hageja poolt on arvel toodud tööd teostatud, arve ei olnud kostjale üllatuslik, vaid kostja vabandas arve mitte tasumist selle mitte kätte saamisega.

3.8.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust 600 euro ulatuses täitnud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus kostjalt nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja ei ole muutnud kohtule usutavaks ega esitanud ka mitte ühtegi tõendit, mis välistaks tema kohustuse tasuda töövõtjale tööde eest tasu. Kostja ei ole tõendanud väidet, et mistahes töid ei ole üldse tehtud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 600 eurot.
3.9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ning lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja väitel on poolte vahel kokku lepitud viivisemäär 0,2% päevas vastavalt arve nr 123970 märgitud määrale. Kostja hageja väitega ei nõustu ja leiab, et kokkulepe viivise osas puudub. Kohus märgib, et ainuüksi arve väljastamist ning kostja poolt sellele reageerimata jätmist, ei saa tõlgendada VÕS § 20 sätestatud nõustumusena viivisemäära kokkuleppe sõlmimiseks. Seega leiab kohus, et poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära osas ning kohaldamisele tuleb VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär.
3.10.Hageja esitas 11.11.2019 kostjale arve nr 123970 summas 600 eurot. Arve maksetähtpäev oli 16.11.2019 ning seega tuleb viivist arvestada alates 17.11.2019, mil kohustus muutus sissenõutavaks ning kuni 03.11.2021 ehk kuni hagi esitamiseni. Kokku viivis seega 94,29 eurot.
3.11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et hageja põhinõue kostja vastu on kohtuotsuse tegemise aja seisuga 600 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude rahuldamata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud viivisemääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
3.12.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 600 eurot, viivis perioodi eest 17.11.2019 kuni 03.11.2021 summas 94,29 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud viivisemääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
4.1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.2.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada nii kohtuvälises korras, kui ka kohtu poolt kompromissi korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Antud juhul on kohus rahuldanud hagi ulatuses, millele juhtis poolte tähelepanu ka 07.06.2022 määruses. Arvestades hagi hinda, on kostja kulud õigusabile ebaproportsionaalselt suured. Kuna kohus on rahuldanud hagi põhinõude osas täielikult ning viiviste osas osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja