Võlaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,79 eurot, samuti edasiulatuv viivis lepingujärgses määras (s.o 26 % aastas) kuni põhinõude tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

Tarbijal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:    

tarbija sissetulekud ja nende regulaarsus; varalised kohustused, sh finantskohustused ja majapidamiskulud; varasem maksekäitumine; maksekohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Kui krediidiandjal puudub nende näitajate kohta teave ja seda ei saa andmekogudest hankida, tuleb see küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 6.3 Laenuandja tegevuse hindamine Kohus on seisukohal, et esialgse laenuandja (Ühisraha OÜ) poolt kasutatud andmete kogumise ja analüüsi viis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mis reguleerivad tarbija krediidivõimekuse hindamist. Hageja enda selgitused näitavad, et andmed on saadud automatiseeritud Accountscoring teenuse kaudu, mille vahendusel laenutaotleja pangakonto andmeid kogutakse ja analüüsitakse automaatselt. Kohtule ei ole esitatud laenusaaja pangakonto väljavõtet algsel kujul (st otse andmeallikast), vaid laenuandja kopeeris teenuse kaudu saadud andmed ja kandis need edasi oma süsteemi, kus neist koostati koondtabel. Sellise andmetöötluse korral puudub võimalus kontrollida, kas esitatud andmed vastavad tegelikele kontotehingutele ja kas kõiki tehinguid on arvesse võetud. Andmete edasikandmine teise süsteemi välistab nende usaldusväärse kontrollimise ning võib põhjustada ebatäpsusi või moonutusi. Käesoleval juhul ei ole väljaminekute jaotus piisavalt selge, et võimaldaks saada usaldusväärset ülevaadet kostja tegelikust kulustruktuurist ja majanduslikust olukorrast, samuti puudub seos laenusaaja tegelike kuluharjumuste, ülalpeetavate arvu ja elamiskuludega. Hageja esitatud andmetest nähtub, et Accountscoring-analüüsi kohaselt olid kostja keskmised kommunaalkulud 81 eurot kuus. Selline näitaja ei ole realistlik ega vasta Eestis üldlevinud elamiskulude tasemele. Ka laenuandja enda koostatud laenumemo kohaselt arvestati majapidamiskuludeks 450 eurot, mis viitab sellele, et laenuandja ei pidanud automaatanalüüsi tulemusi usaldusväärseks. Sellest järeldub, et krediidivõimekust ei hinnatud tegelike ja kontrollitud andmete põhjal, vaid tugineti algoritmilisele üldistuslikule hinnangule. Hageja esitatud koondtabel ei võimalda näha sissetulekute ja väljaminekute omavahelist seost ega tuvastada, millised summad pärinesid töö- või peretoetustest ning millised uutest laenudest. Selline koondvaade ei anna teavet kostja maksekäitumise stabiilsuse kohta.

3

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei järginud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsuskohustust ning ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat nõuet hinnata tarbija krediidivõimet piisaval ja usaldusväärsel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.