Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-1482

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik I. T. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on tema võlad kasvanud kolossaalselt suureks ja ta ei näe lähiajal võimalust nende tasumiseks. Võlgnikul puudub vara. Pankrotiavalduse kohaselt koosnevad võlgniku võlad tasumata trahvidest ja kohtukuludest. Võlgniku hinnangul on tema tasumata kohustuste kogusuuruseks vähemalt 10 000 eurot. Võlgnik leiab, et vanglast välja saades ei ole tal võimalik leida tasuvat tööd, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgnik kannab karistust xxx Vanglas, kus ta on töötu piiratud töötamise võimaluste tõttu. Võlgnik on seisukohal, et selleks, et tulevikus oma kriminaalsele elule selga keerata ja hakata ausalt tulu teenima, tuleb tal praegu tegeleda oma võlgadega. Võlgnik on abielus, tal on üks alaealine laps. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 21.04.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt Võlgnikul puudub käesoleval hetkel vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik viibib käesoleval hetkel vanglas ning hetkel sissetulek puudub. Töötamise registris nähtub, et võlgnik on alates 14.03.2022 töötanud XXX AS. Krediidiasutuste poolt esitatud andmetel kohaselt on võlgniku nimele avatud 2 arvelduskontot, millede jääk kokku on 0.20 eurot. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxxxxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 721,647 LHV Pensionifond L osakut. Investeeringu puhasväärtus vastuse koostamise hetkel on 1 456.33 eurot. Tegemist on II samba pensionikontoga, mida ei ole võimalik pankrotivara koosseisu arvata. I. T. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Võlgnikul on vanglas kasutusel olev K-Raha konto, millel on vahendid üksnes ulatuses (9.40

2-22-1482 eurot), millele ei saa sissenõuet pöörata. Maanteeameti väljavõtte kohaselt kuulub võlgnikule sõiduauto FORD MONDEO TURNIER, reg.märk XXXXXX, esmane reg.aasta 2001. Registri väljavõttel on märge kustutamine seoses lammutamisega. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul ettemaksukonto jääk summas 0.00 eurot. Äriregistri väljavõtte kohaselt võlgnikul osalusi äriühingutest puuduvad. Käesoleval hetkel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku 38, millede kogusumma on 9 345.08 eurot, millest 19 nõuet on väärtegude jms asjades määratud trahvid, 14 nõuet on menetluskulude eest. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul maksuvõlg puudub. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes käimas 38 täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 9 345 eurot. Võlgnikul puudub igakuine sissetulek. Võlgnik ise märgib, et on sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud suureks ja ta ei näe muud väljapääsu, kui eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud erinevate trahvide saamisel ja kohtukulude näol. Hetkel kannab võlgnik karistust xxx Vanglas, kus töökohad on piiratud ja hetkel töötada ei ole võimalik. Seega on takistatud tekkinud kohustuste täitmine. Vanglas on tulutoova tegevusega tegelemise võimalused halduri hinnangul piiratud, seega puuduvad võlgnikul võimalused kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada asjaolud, mis välistaksid sellise menetluse algatamise võimalikkust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul igasugune vara puudub, millest tulenevalt võlgniku vara kohustusi ei kata. Võlgnik ei suuda tasuda võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest

2-22-1482 tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et I. T. pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada, on ajutine pankrotihaldur nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara ja igakuine sissetulek, mille arvelt täita kohustusi. Võlgnik viibib xxx Vanglas. Töötamise registris nähtub, et võlgnikule võimaldab tööd alates 14.03.2022 XXX AS. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxxxxx, konto saldo 12.05.2022 seisuga on 721,647 LHV Pensionifond L osakut. Investeeringu puhasväärtus vastuse koostamise hetkel on 1 456.33 eurot. Nimetatud pensionifondi osakud on II samba pensionikont, mida ei ole võimalik pankrotivara koosseisu arvata. I. T. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Võlgnikul on vanglas kasutusel olev K-Raha konto, millel on vahendid üksnes ulatuses (9.40 eurot), millele ei saa sissenõuet pöörata. Maanteeameti väljavõtte kohaselt kuulub võlgnikule sõiduauto FORD MONDEO TURNIER, reg.märk XXXXXX, esmane reg.aasta 2001. Registri väljavõttel on märge kustutamine seoses lammutamisega. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul ettemaksukonto jääk summas 0.00 eurot. Äriregistri väljavõtte kohaselt võlgnikul osalusi äriühingutest puuduvad. Kinnisvara võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kogusummas 9 345.08 eurot, millest 19 nõuet on väärtegude jms asjades määratud trahvid, 14 nõuet on menetluskulude eest. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes käimas 38 täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 9 345.08 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab

2-22-1482 enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgitusel on maksejõuetuse põhjuseks trahvid ja menetluskulud, midata ei ole suuteline tasuma. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused tekkinud erinevate trahvide saamisel ja kohtukulude näol. Hetkel kannab võlgnik karistust xxx Vanglas, kus töökohad on piiratud ja hetkel töötada ei ole võimalik. Seega on takistatud tekkinud kohustuste täitmine. Vanglas on tulutoova tegevusega tegelemise võimalused halduri hinnangul piiratud, seega puuduvad võlgnikul võimalused kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Töötamise registris nähtub, et võlgnikule võimaldab alates 14.03.2022 tööd XXX AS. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt ta töö puudusel ei tööta. Edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku mittetöötamise põhjused.

2-22-1482

Kohus selgitab I. T.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui I. T. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks I. T. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.