Hageja: X (xxxxxxxxxxx) Kostja: Y (xxxxxxxxxxx), esindaja K
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Yi Xle välja andma järgmised vallasasjad: Volvo 850 (reg nr XXXXXX) varuosad: esistange (kollane, varuosa kood 9151251), tagastange (kollane, varuosa kood 9151083), 2 x auto kapotivedrustus (varuosa kood 9152716), peeglikorpus (kollane, varuosa kood 6817225 vasakpoolne, varuosa kood 6817226 parempoolne), 2 x karbikatted (kollane, varuosa kood parempoole 9133786, vasakpoolne 9133785), bensiinipaagi luuk (kollane, varuosa kood 9152711), bensiinipaagi luugi kleebis (varuosa kood 9430313), 2 x tagaakende raamikatted (kollane, varuosa kood vasakpoolne 1372813, parempoolne 1372814), 1 x spoiler kollane (varuosa kood 6816326) ja spoiler must (varuosa kood 9124921).
Välja mõista Ylt Xle menetluskuluna 300 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.19.09.2021 esitas X hagi Y vastu vallasasjade väljanõudmiseks. Hageja palub käesolevas asjas kostjalt välja nõuda järgmised Volvo 850 (reg nr XXXXXX) varuosad: esistange (kollane) 413 eurot, tagastange (kollane) 317,83 eurot, 2 x auto kapotivedrustus 64 eurot tk, peeglikorpus (kollane) 93 eurot, 2 x karbikatted (kollane) 252 eurot tk, bensiinipaagi luuk (kollane) 63 eurot, bensiinipaagi luugi kleebis 20 eurot, 2 x tagaakende raamikatted (kollane) 80,56 eurot, 1 x spoiler kollane 299,76 eurot ja spoiler must 221 eurot. Varuosade maksumus kokku 2499,71 eurot. Hageja on hagis märkinud kõik varuosade OEM koodid.
2.Hageja andis kostjale 09.09.2017 värvida sõiduki Volvo 850. Hageja näitas 07.10.2017 kostjale, kus on defektid, kostja lubas need nädala jooksul likvideerida ja tuua sõiduauto koos varuosadega Rakverre tagasi. Kostja palvel nõustus hageja sõiduauto tagastamise tähtaega nädala võrra pikendama. Kostja tõi auto tagasi Rakverre 27.10.2017. Varuosasid ei olnud kostjal kaasas, aga kostja väitis, et varuosad jõuavad Rakverre 28.10.2017 päeva jooksul. 21.11.2017 kohtumisel nõudis kostja, et kui hageja tasub talle veel 400 eurot, siis saab hageja tagasi auto varuosad. Tänaseni ei ole kostja varuosasid tagastanud. 24.11.2017 telefonikõnes ütles kostja, et paneb varuosad osta.ee müüki.
3.Hageja esitas 2019 mai politseile avalduse varuosade tagasi saamiseks. Varuosadest on teinud pildid kostja ja esitanud need politseile, kes saatis pildid edasi hagejale. Fotodega on tõendatud, et varuosad on kostja valduses. Varuosasid saab tuvasta OEM koodiga, mis asub varuosa siseküljel.
4.Varuosade kostja valduses olemist ja et varuosad kuuluvad hagejale, kinnitab tsiviilasi nr xxx punkt 17 ja 18. Tsiviilasjas nr xxx toimunud 13.11.2018 maakohtu kohtuistungil selgitas kostja, et tagastab varuosad siis kui „kõige eest on makstud“ (II kd, tl 171 pöördel). Kostja tasunõude rahuldamata jätmise osas on jõustunud maakohtu otsus. Seega ei saa kostjal olla sõiduauto varuosade suhtes seadusjärgset pandiõigust.
5.Hageja on pöördunud tsiviilasjas xxx tehtud otsuse, millega mõisteti kostjalt hagejale välja 900 eurot ja menetluskulud, täitmiseks täituri poole, mida pole kostja siiani tasunud. Täitemenetluses ei nõua hageja kostjalt varuosasid. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Riigikohus on lahendis nr 1-19-6307 märkinud: kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 või VÕS § 108 lg 2 esimese lause alusel. Riigikohus on andnud juhise, millises järjekorras õiguskaitsevahendeid tuleb kasutada. Tsiviilasjas nr xxx esitas hageja kahju hüvitamise nõude, alles selles asjas asja valdusest välja nõudmise nõude. Kostja leiab, et hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
7.Tsiviilasjas xxx tehtud ringkonnakohtu otsuse järgi anti asjad üle 27.10.2017 (p 12). TsÜS § 150 lõike 1 järgi on aegumisaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega nõue aegus 27.10.2020. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja on esitanud kostja vastu asja väljaandmise nõude AÕS § 80 lg 1 alusel. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 1 ja 2).
10.Hageja palub käesolevas asjas kostjalt välja nõuda järgmised Volvo 850 (reg nr XXXXXX) varuosad: esistange (kollane, varuosa kood 9151251), tagastange (kollane, varuosa kood 9151083), 2 x auto kapotivedrustus (varuosa kood 9152716), peeglikorpus (kollane, varuosa kood 6817225 vasakpoolne, varuosa kood 6817226 parempoolne), 2 x karbikatted (kollane, varuosa kood parempoole 9133786, vasakpoolne 9133785), bensiinipaagi luuk (kollane, varuosa kood 9152711), bensiinipaagi luugi kleebis (varuosa kood 9430313), 2 x tagaakende raamikatted (kollane, varuosa kood vasakpoolne 1372813, parempoolne 1372814), 1 x spoiler kollane (varuosa kood 6816326) ja spoiler must (varuosa kood 9124921).
11.Hageja selgitas, et esitas 2019 mai politseile avalduse varuosade tagasi saamiseks. Varuosadest on teinud pildid kostja ja esitanud need politseile, kes edastas omakorda pildid hagejale. Hageja leiab, et fotodega on tõendatud, et varuosad on kostja valduses. Varuosasid saab tuvasta OEM koodiga, mis asub varuosa siseküljel. Hageja leiab lisaks, et varuosade kostja valduses olemist ja et varuosad kuuluvad hagejale, kinnitab tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse punktid 17 ja 18. Tsiviilasjas nr xxx toimunud 13.11.2018 maakohtu kohtuistungil selgitas kostja, et tagastab varuosad siis kui „kõige eest on makstud“.
12.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja esitas esmalt tsiviilasjas nr xxx kahju hüvitamise nõude, alles selles asjas asja valdusest välja nõudmise nõude. Riigikohus on 1-19-6307 lahendis aga selgitanud, et kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 või VÕS § 108 lg 2 esimese lause alusel.
13.Maakohus leiab, et asjaolu, et hageja pöördus esmalt kohtusse asjade väärtuse hüvitamise nõudega, ei võta temalt õigust nõuda käesoleva hagiga asju kostja ebaseaduslikust valdusest välja. Riigikohtu lahendist ei tulene, et nö ebaõiges järjekorras hagiga kohtusse pöördumisel kaotab hageja nõudeõiguse.
14.Kostja teatas 09.04.2022 menetlusdokumendis, et loobub aegumise kohaldamise seisukohast, mistõttu kohus aegumisele hinnangut ei anna.
15.Hageja on esitanud kostja vastu asja väljaandmise nõude AÕS § 80 lg 1 alusel. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja nimetatud vara on kostja valduses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal esineb seaduslik alus nimetatud vara valdamiseks. Seega on kostja valdus õigusliku aluseta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja nõutud vallasasjad. Menetluskulud
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
18.Hageja põhjendatud menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuivõrd käesolevast tsiviilasjast ei nähtu hageja esindaja menetluses osalemine, siis ei ole põhjendatud ka õigusabikulude 180 euro kostjalt hagejale väljamõistmine ning selles osas tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.