lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14687/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-14687/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1074
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-14687

Kohtuasi

X hagi Y vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 20. septembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja sõiduauto Volvo 850 varuosad, s.o esistange, tagastange, kaks kapotivedrustust, peeglikorpuse, kaks karbikatet, bensiinipaagi luugi ja selle kleebise, kaks tagaakende raami katet ja kaks spoilerit. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2017. a-l, et kostja värviks hageja sõiduauto Volvo 850 (sõiduauto). Kostja vaatas sõiduauto 6. septembril 2017 Rakveres üle ning nimetas selle värvimise hinna ja transpordikulu. Kostja viis 9. septembril 2017 sõiduauto Tallinnasse garaaži

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-21-14687 ja hageja maksis kostjale ettemaksuna 900 eurot. Hageja näitas kostjale 7. oktoobril 2017 sõiduauto defektid ette ning kostja lubas need nädala jooksul likvideerida ja tuua sõiduki koos varuosadega Rakverre tagasi. Kostja tõi sõiduauto Rakverre tagasi 27. oktoobril 2017, kuid tal ei olnud varuosasid kaasas. Kostja väitis, et varuosad jõuavad Rakverre 28. oktoobril 2017. Hageja vaatas sõiduki 28. oktoobril 2017 üle. Värvimistööd olid tehtud puudustega ja kokkulepitud tööd olid tegemata. Hageja teavitas sellest kostjat ja nõudis ka varuosasid tagasi. Kostja tõi ebakvaliteetse värvimistöö põhjusena välja sõiduauto kerel Brunox Epoxy aine kasutamise ning nõudis, et hageja tasuks talle enne varuosade tagastamist 400 eurot. Samuti pakkus kostja puuduste kõrvaldamist, kuid usalduse puudumise tõttu hageja sellega ei nõustunud. Kostja ei ole varuosasid siiani tagastanud. Varuosade väärtus on 2499 eurot 71 senti. See, et varuosad kuuluvad hagejale ja on kostja valduses, on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-17-19372, milles hageja nõudis kostjalt mh varuosade väärtuse hüvitamist. Samuti tuvastas kohus, et kostjal ei ole hageja vastu töövõtulepingust tulenevat nõuet, mistõttu ei saa tal olla sõiduki varuosade suhtes seadusjärgset pandiõigust.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest see on sarnane tsiviilasjale nr 2-17-19372, mis on lõppenud jõustunud otsusega. Tsiviilasjas nr 2-17-19372 nõudis hageja varuosade väärtuse hüvitamist, praegu nõuab ta varuosade tagastamist. Need on käsitatavad sama nõudena. Hageja on tsiviilasjas nr 2-17-19372 tehtud lõpplahendi esitanud kohtutäiturile täitmiseks ja kui tema praegune hagi rahuldatakse, tekib alusetu rikastumise olukord. Hageja nõue on aegunud. Hageja oleks pidanud esmalt esitama varuosade valduse väljaandmise nõude, kuid ta esitas kahju hüvitamise nõude. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus lõpetas 8. detsembril 2021 menetluse otsust tegemata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-19372 on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud menetluse lõpetanud lahend, mis välistab uue kohtusse pöördumise. Hageja nõuab siinses asjas välja samu varuosasid, mille eest ta nõudis tsiviilasjas nr 2-17-19372 hüvitist. Erinev on ainult see, et hageja on nimetanud siinses asjas väiksema varuosade väärtuse. Maakohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-19372, et hageja ei ole selgitanud, millistest tõenditest ilmneb, millised varuosad on kostjale üle antud, ning milline on nende väärtus. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Kuivõrd jõustunud lahendiga on tuvastatud, et hageja ei ole tõendanud varuosade kostjale üle andmist, ei ole tähtsust sellel, kas hageja nõuab varuosade väärtuse hüvitamist või nende väljanõudmist kostja valdusest. Sama nõudega uuesti kohtusse pöördumiseks ei anna alust ka väiksema varuosade väärtuse nimetamine. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust. Määruskaebuse väidete kohaselt lõpetas maakohus menetluse alusetult. Kuigi siinse asja pooled kattuvad tsiviilasja nr 2-17-19372 pooltega, on erinev nii hagi alus kui ka ese. Tsiviilasjas

2-21-14687 nr 2-17-19372 nõudis hageja kahju hüvitamist, kuid praeguses asjas esitas hageja vindikatsiooninõude. Tsiviilasjas nr 2-17-19372 tehtud lõpplahendit arvestades ei saa vaidlust olla selle üle, et varuosad on kostja valduses. Varuosade väärtus ei puutu asjasse.

5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et siinse asja hagiese kattub tsiviilasja nr 2-17-19372 hagiesemega, ega saanud seega menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ringkonnakohus selgitab, et kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse otsust tegemata mh juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Väljendi „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt Riigikohtu
19.detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). Isegi kui hagi alus on sama, võib menetluslik nõue olla erinev. Määrav on õiguslik tagajärg, mida on hilisema nõudega võimalik saavutada. Kui sama õiguslik tagajärg oli õiguslikult võimalik ka varasema nõude puhul, on nõuded identsed ja vaidluse ese on sama. Kui aga varasemas menetluses lahendati sama hagi alusega erinev nõue, ei ole põhjust hagi menetlemisest keelduda (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 371 kommentaar 3.3.4.1.e). Siinses asjas ja tsiviilasjas nr 2-17-19372 esitatud nõuete taotletav õiguslik tagajärg ei kattu. Hageja nõuab sõiduki varuosade väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest ning tal on nõude rahuldamise korral võimalik saada sõiduki varuosade valdus. Tsiviilasjas nr 2-17-19372 nõudis hageja kostjalt sõiduki varuosade väärtuse hüvitamist. See nõue jäi rahuldamata, kuid hagejal olnuks selle rahuldamise korral võimalik saada üksnes kahjuhüvitis. Kuivõrd nõuete õiguslik tagajärg on erinev, ei ole siinne hagiese sama tsiviilasja nr 2-17-1937 hagiesemega ning seda olenemata sellest, et nende kahe nõude alus võib kattuda.
9.Arvestades ülaltoodud põhjendusi, leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.Kuna ringkonnakohus ei tee TsMS § 433 lg-te 1 ja 2 tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 14. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-08, p 10).

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja