Citybee Eesti OÜ hagi M K vastu leppetrahvi 800 euro, kahjuhüvitise 12 298 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 497,72 euro, kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 1003 euro ja alates 23.12.2021 viivise saamiseks ning alternatiivnõudes 17 082,87 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Citybee Eesti OÜ (14646800), vandeadvokaat Carel Kivimaa Kostja: M K (xxx), esindaja Andrei Tšerednik
Menetluse liik
kirjalik menetlus
esindaja
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Citybee Eesti OÜ hagi M K vastu osaliselt.
2.Jätta rahuldamata Citybee Eesti OÜ hagi M K vastu leppetrahvi nõudes.
3.Mõista M K Citybee Eesti OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 13 098 eurot, kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 497,72 eurot ja kahjuhüvitiselt (13 098 eurolt) tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis TsMS § 367 alusel määras 0,05% päevas alates 23.12.2021 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte enam kui 12 600,28 euro ulatuses.
4.Välja mõista M K Citybee Eesti OÜ kasuks kohtueelsete õigusabikulude hüvitisena 340 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 23.12.2021 kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 340 euro ulatuses.
5.Jätta menetluskulud 90% ulatuses M K ja 10% ulatuses Citybee Eesti OÜ kanda.
6.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Citybee Eesti OÜ (hageja) ja M K (kostja) Citybee platvormi kaudu sõidukite kasutamise raamlepingu. Kostja nõustus Citybee platvormi kasutamistingimustega. Lepingu alusel sai kostja õiguse Citybee platvormi kaudu broneerida ja kasutada hageja sõidukeid selleks ettenähtud parklatest.
2.Kostja broneeris oma Citybee konto kaudu 16.08.2020 kell 02:12 sõiduki Peugot 308 numbrimärgiga XXX ja alustas sõitu kell 02:17 Tallinnas, aadressilt Paul Pinna 21.
3.Citybee süsteemi andmetel sõitis kostja Tallinnas, Lasnamäe piirkonnas mitmel korral kiiremini kui 100 km/h, kuigi lubatud piirkiirus oli 50 km/h. Hageja süsteem fikseeris kiiruse ületamised Pae tänaval (Maalne kiirus 116 km/h) ja Punasel tänaval (111 km/h). Asulaalas on kiirusepiirang 50 km/h. Seega ületas kostja mitmel korral lubatud piirkiirust enam kui kaks korda. Niivõrd ulatuslik kiiruse ületamine tiheasustusalal on ohtlik ja vastutustundetu teiste liiklejate suhtes.
4.Umbes 40 minutit peale sõidu alustamist, põhjustas kostja kella 03:00 ajal sõidukiga Tallinnas, Punane tn 6 juures liiklusõnnetuse. Kostja sõitis sõidukiga suurel kiirusel teelt välja, üle äärekivi ja vastu tänavavalgustusposti. Pärast õnnetust lahkus kostja sündmuskohalt hagejat ja ametiasutusi teavitamata. Avariipaika saabunud politseipatrull fikseeris olukorra ja toimetas sõiduki hoiule tasulisse PPA parklasse. Politsei tuvastas liiklusõnnetusele järgnenud menetluse käigus, et kostja juhtis sõidukit hooletult ja tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis olemuslikult segavad juhtimist, nt otsis sõidu ajal põrandale kukkunud telefoni. Selle tõttu kaldus sõiduk teelt välja ja põrkas vastu tänavavalgustusposti. Kuna kostja rikkus liikluseeskirju, sh lahkus pärast avariid sündmuskohalt, karistas politsei kostjat väärteo korras. Seega juhtis kostja sõidukit ohtlikult, vastutustundetult ja hooletult ning põhjustas liiklusõnnetuse, milles sõiduk sai olulisi kahjustusi.
5.Hageja sai sõiduki kätte PPA tasulisest parklast. Sõiduki seisukorda hinnates selgus, et sõiduki taastamiskulud on ebaproportsionaalsed, kui võrrelda sõiduki eelset väärtust. Kahjukäsitluse ettevõtte Roheline Laine OÜ hindamisakti kohaselt oli enne 16.08.2020 õnnetust sõiduki turuväärtus 19 000 eurot ja vraki väärtus pärast õnnetust 5000 eurot. Hagejal õnnestus sõiduki vrakk müüa oksjonil edasi 5902 euroga. Seega tekkis hagejale kahju 13 098 eurot.
6.Sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku kahjukindlustusega (st kaskokindlustusega) kindlustusseltsi ADB Compensa Vienna Insurance Group poolt, kes keeldus kahju hüvitamisest. Nimelt oli kindlustusjuhtum välistatud olukorras, kus sõidukijuht ei anna liiklusõnnetuse toimumisest vastavatele ametiasutustele teada ja lahkub sündmuskohalt. Seega ei olnud kostja süül hagejal võimalik saada kindlustushüvitist.
7.Hageja pöördus kostjaga ühenduse saamiseks ning talle nõuete esitamiseks advokaadibüroo TGS Baltic poole. Hageja lepingulised esindajad analüüsisid juhtumi asjaolusid ning koostasid ja esitasid 20.09.2021 hageja nimel kostjale nõudekirja võla tasumiseks kuni 07.10.2021. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, väites, et hageja peaks suunama nõude kindlustusandja vastu. Kohtueelse õigusabi eest tasus hageja advokaadibüroole 1003 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt Peugeot 308 hävitamisest ja hooletust liiklemisest tulenevalt leppetrahvi ning leppetrahvi ületavas osas sõiduki hävitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kogu tekitatud kahju VÕS § 115 lg 1 alusel leppetrahvinõudeta. Teiseks on hagejal kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Mõlemale nõudele lisandub viivisenõue. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu järgi sisaldusid leppetrahvid lepingu punktis 2.10. nimetatud hinnakirjas, mis on avaldatud hageja veebilehel. Hinnakirjas toodud juhtudel on Citybee teenuse kasutajal lepingu punktide 4.9-4.14 alusel kohustus maksta hagejale leppetrahvi. Mh on hinnakirjas toodud leppetrahvid ohtliku ja vastutustundetu juhtimise ning sõiduki kahjustamise ja hävitamise eest. Ohtliku ja vastutustundetu sõitmise eest on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi 300 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest on kostja vastavalt lepingu punktile 4.9 kohustatud tasuma leppetrahvi 500 eurot. Hageja nõuab kosjalt kokku leppetrahvi 800 eurot ja sellelt hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivist 30,40 eurot ning edasiulatuvalt viivist alates 23.12.2021.
8.2.Kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks ja hageja kannatas kahju summas 13 098 eurot. Sõiduki turuväärtus enne liiklusõnnetust oli 19 000 eurot ja pärast seda 5000 eurot. Kuivõrd hagejal õnnestus vrakk müüa 5902 euroga, siis on hagejal tekkinud kahju suurus 13 098 eurot.
8.3.Hageja leiab, et tal on leppetrahvina õigus nõuda 800 eurot ning nii VÕS § 161 lg 2 kui ka lepingu punktide 4.9 ja 8.16 alusel leppetrahvi ületava kahju hüvitamist, mis on 12 298 eurot, millelt sissenõutavaks muutunud viivis 467,32 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kogu tekitatud kahju 13 098 euro tasumist lepingu punktide 4.5 ja 5.9 ja VÕS § 115 lg 1, § 127 alusel ning sissenõutavaks muutunud viivist 497,72 eurot. Mõlemalt kahjunõudelt nõuab hageja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist.
8.4.Lisaks on hageja teinud kulutusi kohtueelseks õigusabiks 1003 euro ulatuses, mille palub koos viivisega kostjalt välja mõista.
9.Hageja leiab, et esitatud nõuded ei ole aegunud, kuna hagejale on tekkinud kahju kolme lepingulise rikkumise tõttu, kuid kuuekuuline aegumistähtaeg kohaldub ainult üüritud asja samaväärse tagastamise kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete puhul. Hageja leiab, et kostja ei saa kuuekuulisele aegumistähtajale tugineda ka sõiduki samaväärses seisukorras tagastamise kohustuse rikkumisest tuleneva nõude puhul.
9.1.Esiteks kostja rikkus kohustust tagastada sõiduk samaväärses seisukorras, kui ta selle sai (lepingutingimuste punkt 5.7 ja VÕS § 334 lg 1). Tegemist on üürniku üldise põhikohustusega. Kostja ei tagastanud sõidukit hagejale, vaid põgenes sündmuskohalt ja hageja sai sõiduki PPA-st kätte mitu päeva hiljem.
9.2.Teiseks rikkus kostja kohustust kasutada üüritud sõidukit vastutustundlikult, ettevaatlikult ja hoolikalt ning kohustust järgida liikluseeskirju ja kohalduvaid õigusakte (lepingu kasutustingimuste punkt 4.3, 4.4, 5.3 ja 7.4.1). Kostja rikkumine põhjustas hagejale kahju.
9.3.Kolmandaks rikkus kostja kohustust teavitada hagejat ja ametiasutusi liiklusõnnetusest, millega omakorda rikkus kasutustingimustest tulenevat kohustust
pidada kinni liikluseeskirjadest ja kohalduvatest õigusaktidest (kasutustingimuste punktid 4.5, 4.4, 5.3, 5.9 ja 7.4.1). Kuna kostja põgenes lepingut rikkudes sündmuskohalt ega teavitanud politseid, keeldus sõiduki kindlustanud kindlustusandja hagejale tekitatud kahju hüvitamisest.
10.Lisaks leiab hageja, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega.
10.1.VÕS §-s 338 sätestatud lühendatud aegumistähtaja eesmärgiks on vältida hilisemaid tõendamisraskusi ja kaitsta üürnikku eelkõige olukordades, kus üürieseme kahjustused võivad kergesti jääda tähelepanuta. Käesoleval juhul pidi kostja arvestades sõidukile põhjustatud ilmselgeid kahjustusi, kohe aru saama, et tema süül kannatas hageja arvestatavas ulatuses kahju, mille kostja peab hüvitama.
10.2.VÕS § 6 lg 1 sätestab lepingupoolte kohustuse käituda teineteise suhtes heas usus. Mh hõlmab see kohustust teavitada teist poolt olulistest asjaoludest, olema aus ja lojaalne ning hoiduma teisele poolele kahju tekitamisest. Pärast õnnetuse põhjustamist kostja aga põgenes ega teavitanud hagejat, vaid hoidus igasugusest kontaktist hagejaga, et pääseda vastutusest. Mõistlik ja heas usus tegutsev isik oleks hagejat teavitanud.
10.3.Kostja ei tagastanud hagejale sõidukit, vaid jättis selle pooleldi tänavale peatumiskeelualale ning põgenes sündmuskohalt. Kasutustingimuste järgi võib sõidukeid jätta ainult selleks ettenähtud aladele, mille hulka ei kuulunud liiklusõnnetuse toimumise paik. Seega ei tagastanud kostja üüritud sõidukit hagejale ja ei teinud midagi selleks, et sõiduk jõuaks tagasi hagejani. Hageja hinnangul on sellises olukorras VÕS § 338 lõikest 1 tulenevale aegumistähtajale, mis hakkab kulgema sõiduki tagastamisest, tuginemine kostja poolt vastuolus hea usu põhimõttega.
11.Hageja leiab, et vastutustundliku, hoolika ja kohalduvate õigusaktidega kooskõlas juhtimise kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded aeguvad kolme aastaga. Loetletud kohustused ei ole seotud VÕS-is sätestatud üürilepingut puudutatavate põhikohustustega ja seega ei kohaldu vastavate kohustuste rikkumisest tulenevatele nõuetele VÕS §-s 338 sätestatud lühendatud aegumistähtaeg, vaid TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane aegumise tähtaeg ja hageja kahjunõue ei ole aegunud.
12.Hageja leiab, et sündmuskohalt põgenemisest tulenev kahju hüvitamise nõue aegub 10 aastaga. Kasutamistingimuste punktis 4.9.2 on eraldi rõhutatud, et politseid teavitamata avariipaigast lahkumise korral võib kasutajale (kostjale) tulla kohustus kogu kahju hüvitada. Nimetatud kohustus on kostja lepinguline kohustus, mis ei ole seotud VÕS-is sätestatud üürilepingu erisätetega ning seega ei kohaldu sellele VÕS §-st 338 tulenev aegumistähtaeg. Sellele kohaldub TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud üldreegli järgi vähemalt kolme aasta pikkune aegumistähtaeg. Samas põgenes kostja sündmuskohalt tahtlikult. Seega kohaldub nimetatud kohustuse rikkumisest tulenevale kahju hüvitamise nõudele TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
14.Kostja kinnitab, et üüris hagejalt sõiduvahendi. Üürilepingu kestus oli 16.08.2020 kell 01:17:01 kuni 16.08.2020 kell 12:41:55. Seega sai hageja sõiduki tagasi vähemalt enne 17.08.2020. 09.09.2020 hindamisaktist nähtub, et hageja jaoks oli asi üle vaadatud ja sellel ajal ei olnud üüritud auto enam kostja valduses. VÕS § 336 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama
üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Hageja teavitas kostjat puudustest esmakordselt 2021 aasta lõpus ja kostja leiab, et see ei ole teavitamiseks mõistlik aeg.
15.Lepingu punkti 7.2.6 kohaselt on üüritud asja maksimaalne kasutamise periood 30 päeva. Üüriasja tagastamiseks piisab üürieseme jätmisest avalikku kohta, lukustamine pidi toimuma telefoni kaudu. Üürilepingu lõppemisel sõiduki eraldi üleandmist üürileping ei nõudnud.
16.Kostja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tüüptingimustel üürileping. Kostja leiab, et tulenevalt VÕS § 42 lg 3 punktist 5 on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingut kostjat tarbijana ebamõistlikult kahjustav, kuna sellega nähakse ette, et kostja lepingupoolena peab kohustuse rikkumise korral maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi ja ebamõistlikus suuruses kahjuhüvitist.
17.Kostja leiab, et hageja on äriühing, kes pakub avalikult sõiduvahendite lühiajalist üüri, seega on ta kohustatud nõuetekohaselt oma vara kindlustama. Üldjuhul pakuvad rendifirmad üürimisel suurema või väiksema vastutusega üürilepingu võimalust. Seega isik, kes on varem sõiduki üürinud on kindel, et kindlustus kannab juhtumi puhul kõik kulud ka siis, kui isik on ise süüdi. Üürileandja peab kasutustingimustes kõik kindlustusjuhtumid lahti selgitama. Kostja leiab, et lepingu punkti 2.4 kohaselt hageja võttis endale kohustuse sõiduk kindlustada nii liiklus- kui ka kaskokindlustusega. Tegemist on kaskokindlustuse, mitte liikluskindlustuse juhtumiga. Hageja esitas kindlustusandja otsuse, millest nähtub, et otsus langetati vastavalt vabatahtliku kindlustuslepingu alusel. Seega sai kostja kahjuna ette näha vaid kasko omavastutuse summas, mitte enam.
18.Lisaks leiab kostja, et kiiruseületamised peavad olema tõendatud kalibreeritud vahenditega ning pädeva haldusorgani poolt fikseeritud. Kuvatõmmis ei ole leppetrahvi aluseks. Kostja vastu on võimalik esitada leppetrahvi nõue 500 euro ulatuses, kuna ta lahkus sündmuskohalt. Kostja oli paanikas ja šokis ning sai selle eest karistada.
19.Kostja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 338 lõikest 1 on hageja nõue aegunud. Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab VÕS § 338 lg 2 kohaselt asja tagasisaamisest. Üürileandja sai asja tagasi lepingu lõpetamisel 16.08.2020 või septembris 2020. Koos asja tagasisaamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Pooltel puudub vaidlus selles, et:
21.1.Citybee Eesti OÜ (hageja) ja M K (kostja) sõlmisid Citybee platvormi kaudu sõidukite kasutamise raamlepingu (t.lk 7-13 pöördel);
21.2.kostja broneeris enda Citybee konto kaudu 16.08.2020 kell 02:12 sõiduki Peugeot 308 numbrimärgiga XXX ja alustas sõitu kell 02:17 (t.lk 14);
21.3.kostja põhjustas umbes kell 03:00 ajal hagejalt üüritud sõidukiga Tallinnas, Punane tn 6 juures liiklusõnnetuse (t.lk 18);
21.4.kostjat karistati 07.09.2020 väärteo korras varalise kahju tekitamise ja liiklusõnnetusest mitteteatamise eest; otsus jõustus 03.10.2020 (t.lk 19);
21.5.hageja poolt tellitud 09.09.2020 sõiduki Peugeot 308 registreerimisnumbriga XXX hindamise akti (t.lk 20-21) kohaselt ei ole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas, sõiduki juhtumieelne hinnanguline väärtus oli 19 000 eurot ja jäänuki väärtus 5000 eurot;
21.7.kindlustusandja ADB Compensa Vienna Insurance Group keeldus vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu alusel (t.lk 70-88) hagejale vaidlusaluse sõiduki eest kahju hüvitamisest (t.lk 23-24), kuna sõidukijuht ei teatanud sündmusest, mille käigus sõiduk sai kahjustada ja lahkus sündmuskohalt;
21.8.hageja esitas kostjale kohtuväliselt kahjunõude, mille tasumisest kostja keeldus (t.lk 25-32).
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas:
22.1.hageja leppetrahvi nõuded on põhjendatud ja esitatud õigeaegselt;
22.2.hageja kahjunõuded on esitatud õigeaegselt.
23.Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud sõiduki üürileping. Hageja väidetel oli tal kostjaga erinevaid kokkuleppeid, millest tulenesid kostjale erinevad kohustused. Kohtu hinnangul oli poolte vahel siiski sõlmitud vaid üürileping, mille kostjapoolse rikkumise korral oli hagejal võimalik esitada nii leppetrahvinõudeid kui ka kahjunõue. Kohus ei tuvastanud poolte vahel muid lepingulisi suhteid. Kohus selgitas 07.04.2022 istungil hagejale, et juhul, kui hageja hinnangul oli poolte vahel veel muid lepingulisi suhteid peale üürilepingu, siis tuli need hagejal selgelt välja tuua. Hageja tõi esile erinevaid kostja kohustusi, kuid ei toonud välja, millised teised lepingulised suhted poolte vahel veel olid.
24.Leppetrahvi nõuetest
24.1.Hageja leiab, et ohtliku ja vastutustundetu sõitmise eest on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi 300 eurot. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest on kostja vastavalt lepingu punktile 4.9 kohustatud tasuma leppetrahvi 500 eurot. Hageja nõuab kosjalt kokku leppetrahvi 800 eurot.
24.2.Kostja leidis, et sõidukiga kiiruseületamised peavad olema tõendatud kalibreeritud vahenditega ning pädeva haldusorgani poolt fikseeritud. Kostja möönis, et põhjustas liiklusõnnetuse ja seetõttu on tema vastu võimalik esitada leppetrahvi nõue 500 euro ulatuses, kuna ta lahkus sündmuskohalt.
24.3.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
24.4.Kohtu hinnangul on poolte vahel kehtiv leppetrahvikokkulepe (lepingu punkt 4.14 – t.lk 9, 34). Kohus leiab, et kostjat ei ole ebamõistlikult kahjustav või koormav kohustus, mille rikkumine toob kaasa 300 euro suuruse leppetrahvinõude, kui üürnik ei kasuta sõidukit hoolikalt ja ettevaatlikult ning ei järgi liikluseeskirju, muid õigusakte ja tavapäraseid sõidukite käitamise nõudeid. Samuti ei ole üürnikku ebamõistlikult kahjustav kokkulepe, mille kohaselt ta peab tasuma 500 euro suurust leppetrahvi sõiduki hävimise korral. Kohus loeb hageja sõiduki jälgimissüsteemi kuvatõmmistega (t.lk 15-17) tõendatuks, et kostja rikkus hageja sõidukit kasutades asulaalal kehtestatud piirkiirust. Kohus leiab, et lepingu rikkumise (piirkiiruse ületamise) tõendamiseks saab hageja tsiviilkohtumenetluses esitada TsMS § 229 lõikes 2 sätestatud tõendeid. PPA 07.09.2020 õiendiga loeb kohus tõendatuks, et
kostja rikkus üürilepingust tulenevat kohustust s.t ei järginud liiklusseadust (LS § 16 lg 1, § 50 lg 3, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1) ning selle tulemusena sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Kostja tegeles PPA õiendi kohaselt juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist - otsis maha kukkunud telefoni. Kohus leiab, et kostja valis vale sõidukiiruse ja tegeles sõiduki juhtimisel tegevusega, mis segas juhtimist ja põhjustas selle tegevuse tulemusena liiklusõnnetuse, millega kahjustas hageja vara.
24.5.Kohtu hinnangul kostja küll vastutab rikkumise eest, kuid käesoleval juhul on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda. Kohtu hinnangul sai hageja kostja rikkumistest (ohtlikust ja vastutustundetust sõitmisest ja liiklusõnnetuse põhjustamisest) teada vahetult peale rikkumist (t.lk 15-18) või hiljemalt õnnetusele järgneval päeval s.o 17.08.2020. Vaidlus puudub selles, et kõikidest sõiduki kahjustustest sai hageja teada 09.09.2020 sõiduki hindamise aktist (t.lk 20-21), mille hageja tellis. Hageja esitas esmakordselt kostja vastu kohtuväliselt nõude 20.09.2021 s.o üle aasta peale kostja rikkumistest teadasaamist. Kohus leiab, et kuivõrd rikkumised leidsid aset 16.08.2020, siis ei saa 20.09.2021 pidada mõistlikuks leppetrahvinõuetest teatamise ajaks VÕS § 159 lg 2 mõttes.
25.Hageja kahjunõudest
25.1.Hageja hinnangul on kostja tekitanud hagejale kahju 13 098 eurot. Sõiduki seisukorda hinnates selgus, et sõiduki taastamise kulud on ebaproportsionaalsed, kui võrrelda sõiduki õnnetuse eelset väärtust. Enne 16.08.2020 õnnetust oli sõiduki turuväärtus 19 000 eurot ja vraki väärtus peale õnnetust 5000 eurot. Hagejal õnnestus sõiduki vrakk müüa oksjonil 5902 euroga. Seega on hagejale tekkinud kahju 13 098 eurot.
25.2.Kostja kahju põhjustamisele ja selle suurusele vastuväiteid ei esitanud.
25.3.Riigikohtu lahenditest 3-2-1-173-12 p 15 ja 3-2-1-130-15 p 11 tulenevalt tuleb VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ning 128 järgi kahju hüvitamise nõude puhul kindlaks teha kõigi järgnevate eelduste esinemine: 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
25.4.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus üürilepingut ja on vastutav rikkumise eest s.t põhjustas ohtliku ja vastutustundetu sõitmise tagajärjel liiklusõnnetuse. Samuti lahkus kostja sündmuspaigalt, jättes hageja ja politsei sündmusest teavitamata, mistõttu keeldus kindlustusandja hagejale liiklusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamast. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamisega rikkus ta hageja vara s.o hagejalt üüritud sõiduki, põhjustades sellega hagejale kahju. Samuti jäi hagejal kostja tegevuse (liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumise) tõttu kindlustusandja poolt kahju hüvitamata. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmise ajal ettenähtav – kostja pidi ette nägema, et kui põhjustab hagejalt üüritud sõidukiga liiklusõnnetuse ja lahkub liiklusõnnetuse kohalt hagejat ja/või politseid teavitamata, siis tekib hagejale varaline kahju. Kostja rikkumise (hooletu juhtimise, sündmuskohalt lahkumise, politsei/hageja liiklusõnnetusest teavitamata jätmise, sõiduki hagejale tagastamata jätmise) ja hagejal tekkinud kahju vahel (kahjustunud sõiduk) on põhjuslik seos. Seega on hagejal tekkinud kahju (13 098 eurot), mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
26.Kahjunõude aegumisest
26.1.Kostja leiab, et hageja nõue on tulenevalt VÕS § 338 lõikest 1 aegunud.
26.2.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna kohaldamisele ei kuulu VÕS § 338 lg 1, vaid TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg. Lisaks leiab hageja, et kostja rikkus kohustust teavitada liiklusõnnetusest politseid ja tagastada sõiduk ja seetõttu kohaldub kahju hüvitamise nõudele TsÜS § 146 lg 4 ja hageja nõue aegub 10 aastaga.
26.3.Tulenevalt VÕS 338 lõikest 1 on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Vastavalt lõikele 2 algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt sama paragrahvi neljandale lõikele on nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tulenevalt VÕS § 104 lõikest 5 on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
26.4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja üüris hageja sõiduki 16.08.2020 kell 02:12 ja alustas sõitu kell 02:17 ning põhjustas umbes kell 03:00 ajal Tallinnas, Punane tn 6 juures liiklusõnnetuse. Kohus loeb 08.04.2022 politsei vastusega päringule (t.lk 90) tõendatuks, et vaidlusalune sõiduk toodi politsei parklasse 16.08.2020 ja väljastati 13.01.2021. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja kahjunõue tuleneb pooltevahelisest üürisuhtest ning seetõttu on üürileandja poolt üüritud asja halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud asja tagasisaamisest, mitte TsÜS § 146 lõikest 1 tulenevalt kolm aastat. Hageja sai üüritud asja otsese valduse tagasi 13.01.2021. Seega aegus VÕS § 338 lg 1 tulenevalt hageja nõue 13.07.2021. Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul põhjustas kostja kahju tahtlikult ning seetõttu kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4.
26.5.Kohus leiab, et kostja rikkus hageja sõidukit kasutades asulaalal kehtestatud piirkiirust (t.lk 15-17), tegeles juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist (otsis maha kukkunud telefoni - t.lk 19) ja selle tulemusena sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Samuti jättis kostja hagejale sõiduki tagastamata ja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt politseid või hagejat teavitamata. Kohus leiab, et kostja pidi sõidukijuhina mõistma, et asulaalal piirkiiruse ületamisega ja juhtimise ajal maha kukkunud telefoni otsimisega käitub ta õigusvastaselt ning möönma, et selline tegevus võib põhjustada liiklusõnnetuse, millega omakorda kahjustab hageja vara. Samuti oli kostjal lepingu punktidest 4.5, ja 5.9 tulenevalt kohustus liiklusõnnetuse korral teavitada hagejat ja politseid. Kostjat on väärteokorras karistatud liiklusõnnetusest mitteteavitamise eest. Kostja liiklusõnnetusest teavitamise kohustuse täitmine aitab kaasa kõigi liiklusõnnetuse ja kahju tekkimise asjaolude väljaselgitamisele. Kostja pidi juhtimisõigust omava isikuna mõistma, et liiklusõnnetusest teavitamata jätmine võib kaasa tuua kindlustusandjalt hagejale kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise. Kostja rikkus ka sõiduki hagejale tagastamata jätmisega lepingu punkti 5.7. Lepingu punktide 5.5 ja 6.4 järgi oli kostja kohustatud sõiduki jätma konkreetses elektroonilises süsteemis näidatud parkimisalale. Kohus leiab, et kostja poolt sõiduki liiklusõnnetuse toimumise kohta jätmist ei saa lugeda sõiduki hagejale tagastamiseks.
27.Osundatust tulenevalt tuleb hageja kahjunõue rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 13 098 eurot.
28.Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult, siis puudub vajadus hinnata hageja väiteid, mis seonduvad aegumise tuginemise vastuolule hea usu põhimõttega.
29.Viivisenõuetest
29.1.Hageja nõuab kahjunõudelt viivist lepingu punktis 8.15 sätestatud määras alates 08.10.2021 kuni 22.12.2021 summas 497,72 eurot ja lisaks TsMS § 367 alusel kostjalt tulevikus sissenõutavat viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja piirab oma viivisenõuded põhinõude summaga.
29.2.Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud.
29.3.Lepingu punkti 8.15 järgi kohustub kasutaja maksma äriühingule viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hagejal on tulenevalt lepingu punktist 8.15 õigus viivist nõuda perioodi 08.10.2021-22.12.2021 eest kokku 497,72 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 23.12.2021. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hagejale välja alates 23.12.2021 viivise määras 0,05% päevas kuni põhinõude 13 098 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 600,28 eurot (põhivõlgnevuse summa 13 098 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 497,72 eurot).
30.Hageja kohtueelsete kulude hüvitamise nõudest
30.1.Hageja taotleb kohtueelsete kuludena kostjalt 1003 euro väljamõistmist.
30.2.Kostja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vastuväiteid ei esitanud.
30.3.Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Kohus peab siiski hageja õigusabikulude nõuet põhjendamatult suureks. Arvestades hageja esindaja kohtueelseid menetlustoiminguid (t.lk 33) on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hagejale välja mõista kulude hüvitis kahe tunni ulatuses s.o 340 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 23.12.2021. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hagejale välja alates 23.12.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 340 euro tasumiseni, mitte rohkem kui 340 eurot.
31.Menetluskuludest
31.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb arvestades hagi osalist rahuldamist jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 2 ja 4 ning § 177 lg 1 p 2 järgi.
31.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik osaliselt tühistatud 31.08.2022 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.