Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

tagastust summas 359,61 eurot, 10.03.2021 töövõimetushüvitist summas 272,58 eurot, 14.04.2021 töövõimetushüvitist summas 294,38 eurot, 05.05.2021 töövõimetushüvitist summas 152,65 eurot ja 03.09.2021 tulumaksu tagastust summas 2265,27 eurot. Sissetulekud olid kokku aruande esitamise perioodil 17 489,01 eurot. Võlgniku vara väärtus oli aruande esitamise ajal kokku 315,26 eurot (rahalised vahendid xxx-i arvelduskontol). Igakuised püsikulud olid võlgnikul järgmised: elukohakulu 314,24 eurot, söök 500 eurot ja kulu ülalpeetavatele 600 eurot. Võlgnik tegi 21.01.2021 xxx-ile väljamakse summas 421,92 eurot ja 21.01.2021 xxx-le summas 19,19 eurot. 16.02.2022 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik xxx AS-is arvelduskontot nr xxx (kontojääk 0 eurot). Lisaks omab võlgnik AS-is xxx arvelduskontosid nr xxx (kontojääk 127,92 eurot) ja nr xxx (kontojääk 0 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid perioodil 01.10.2014 kuni 31.12.2014 xxx OÜ poolt summas 167,61 eurot (brutotulu). Võlgnik on esitanud aastate 2015 ja 2016 eest tuludeklaratsioonid, kuid aastate 2017, 2018 ja 2019 kohta ei ole tuludeklaratsioone esitanud. Võlgnikule on väljamakseid deklareerinud 2017. aastal xxx. Aastatel 2018 ja 2019 ei ole võlgnikule väljamakseid deklareeritud. Tulu ja maksud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel olid järgmised: 2020. aastal brutotulu 1047,62 eurot ja 2021. aastal 21 251,10 eurot. Eesti Töötukassa andmetel on võlgnik saanud väljamakseid alates 03.10.2014 kuni käesoleva ajani järgmiselt: 08.02.2022 töötuskindlustushüvitis summas 616,34 eurot, 07.01.2022 töötuskindlustushüvitis summas 616,34 eurot, 08.12.2021 töötuskindlustushüvitis summas 599,68 eurot, 08.11.2021 töötuskindlustushüvitis summas 312,28 eurot, 17.06.2021 koolituse SMT summas 12 eurot, 17.06.2021 koolituse stipendium summas 23,04 eurot, 15.06.2021 töötuskindlustushüvitis summas 272,58 eurot, 07.06.2021 töötuskindlustushüvitis summas 750,01 eurot, 25.05.2021 töötuskindlustushüvitis summas 605,11 eurot ja 25.05.2021 töötuskindlustushüvitis summas 603,23 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole võlgnikule alates 03.10.2014 kuni käesoleva ajani Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid tehtud. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. 15.03.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja xxx esitas seisukoha 15.03.2022, milles avaldas, et võlgnik on alates 03.10.201415.03.2022 tasunud xxx-le kokku 68,61 eurot järgnevalt: 16.05.2016 summas 11,80 eurot, 27.12.2016 summas 17,94 eurot, 21.01.2020 summas 22,04 eurot, 20.01.2022 summas 4,69 eurot, 21.01.2022 summas 12,14 eurot, kokku summas 68,61 eurot. xxxÜ on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. xxx AS esitas 07.04.2022 seisukoha, milles tõi välja, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajale kokku 1562,75 eurot (millest pärast võlgniku ärakuulamist ja menetluse pikendamist 424,28 eurot). Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja lõpetada R Ri kohustustest vabastamise menetlus ja jätta R R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 18.05.2022 ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et vahepeal olid võlgnikul keerulised ajad, so võlgnik kaotas töö ning sellepärast ei ole saanud võlgnik eelmisel ärakuulamisel lubatud summat tasuda. Võlgnik lisas, et pank müüs võlgniku korteri maha alla turuhinna. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. 12.03.2020 ärakuulamisel pikendas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 03.10.2021. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad xxx ja xxx paluvad kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud aruande perioodi 03.10.2020-30.09.2021 kohta, st perioodi kohta pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist kohtu poolt. Kui võlgnik omas töökohta, on tema töötasu olnud vahemikus 824,69 eurot – 2050 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku püsikulud järgmised: elukohakulu (üür, kommunaalkulud) – 314,24 eurot, toidukulu – 500 eurot ja kulu ülalpeetavatele – 600 eurot. Võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 1631,36 eurot, millest pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist 441,11 eurot. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Kohus peab võlgniku püsikulusid ökonoomseteks. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat (enne 2021. aastat oli võlgnikul 4 alaealist ülalpeetavat) ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

12.03.2020 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik valmisolekut tasuda võlausaldajatele 5035,94 eurot. Pärast ärakuulamist on võlgnik teinud makseid summas 441,11 eurot. Võlgnik avaldas 18.05.2021 ärakuulamisel, et ta jäi ilma oma töökohast, mistõttu ei olnud tal võimalik 12.03.2020 ärakuulamisel lubatud summat võlausaldajatele tasuda. Kohus leiab, et on ilmne, et töökaotuse korral ei olnud võlgnikul võimalik tasuda võlausaldajatele suuremas mahus võlgnevusi. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud. Pärast seda kui võlgnik kaotas töö ei ole võlgnik olnud võimeline tasuma võlausaldajatele rohkem kui 441,11 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul oli 4 alaealist ülalpeetavat (alates 2021. aastast 3 alaealist ülalpeetavat). Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud igale võlausaldajale võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad R Ri kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.