lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19176/59

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19176/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-19176

Tsiviilasi

A. G.i (G., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Ärakuulamise toimumise aeg

18.05.2022.a

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. G.i kohustustest vabastamisest.
2.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Avaldada teade A. G.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud A. G.i kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu 05.02.2016 määrusega kuulutati välja A. G.i pankrot. 14.11.2016 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning algatati A. G.i kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma S. T. 04.01.2022 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande perioodi 14.11.2016 - 30.12.2021 kohta. Aruande kohaselt töötas võlgnik 28.06.2017 - 21.10.2017 turvamehena Citysec Security OÜ-s ja 15.12.2017 - 15.01.2018 turvamehena Citysec Security OÜ-s – töötasu 1729,79 eurot, 09.02.2018 01.03.2018 klienditeenindajana Rimi Eesti Food AS-is ja 18.09.2018 - 19.09.2018 klienditeenindajana Rimi Eesti Food AS-is – töötasu 637,86 eurot, 25.09.2018 - 28.10.2018 turvaspetsialistina Skarabeus Julgestusteenistus OÜ-s – töötasu 1127,57 eurot, 01.01.2019 31.12.2019 finantsspetsialistina ISA ISRE OÜ-s – töötasu 483 eurot, 01.12.2020 - 05.02.2021

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

finantsanalüütikuna ISA ISRE OÜ-s – töötasu 584 eurot, 01.11.2021 - 30.11.2021 tanklakassiirina AS-is Tartu Terminal ja 18.12.2021 – kuni käesolevani xxxna AS-is XXX – töötasu 918 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on järgmised: elukohakulu 500 eurot, toidukulu 350 eurot ja transpordikulu 350 eurot. Võlgnik avaldas, et kui tema tuludest ei jätku kulude kandmiseks, siis kannab püsikulud usaldusisik S. T. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 16.02.2022 edastas kohus järelepärimised krediidiasutustele ja Maksu- ja Tolliametile võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt 17.02.2022 seisuga omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX (kontojääk 0,15 eurot, laekumisi 23 564,42 eurot) ja kogumishoiust nr XXXXXXXXXXXX (kontojääk 0 eurot). Lisaks omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX (kontojääk 93,20 eurot, + käive 186 601,17 eurot). Võlgnik oli Luminor Bank AS-i klient kuni 20.06.2019. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud perioodil 01.11.2016 kuni 31.12.2019 brutotulu kokku summas 10 263,92 eurot. Võlgnik sai füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel 2020. aastal brutotulu summas 584 eurot ja 2021. aastal summas 3185,45 eurot. Tööandjad on deklareerinud väljamakseid võlgnikule 2020. aastal brutosummas 584 eurot, 2021. aastal brutosummas 929,57 eurot ja 2022. aastal brutosummas 482,27 eurot. Lisaks edastas kohus 16.02.2022 järelepärimised võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgnik esitanud raha väljavõtmise avalduse 09.01.2021. Väljamakse summas 18,69 eurot teostati 27.09.2021 võlgniku arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX ja 02.09.2021 summas 1619,78 eurot võlgniku arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule ei ole alates 14.11.2016 kuni käesoleva ajani makstud pensioni ja/või toetuseid. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel on võlgnik olnud alates 14.11.2016 töötuna arvel järgmistel perioodidel: 06.01.2022-16.01.2022, 07.12.2021-17.12.2021, 06.02.2021-31.10.2021, 09.03.2020-17.11.2020, 16.07.2018-15.08.2018, 25.04.2018-05.06.2018, 24.10.2017-14.12.2017, 11.05.2017-27.06.2017. Alates 14.11.2016 on võlgnikule tehtud väljamaksed järgmiselt: 31.05.2021: 9,42 eurot töötutoetus, 27.05.2021: 13 eurot koolituse SMT, 30.04.2021: 207,24 eurot töötutoetus, 16.04.2021: 66,00 eurot koolituse SMT, 16.04.2021: 38,40 eurot koolituse stipendium, 06.04.2021: 13,20 eurot koolituse SMT, 06.04.2021: 7,68 eurot koolituse stipendium, 18.12.2020: 6,80 eurot koolituse SMT, 18.12.2020: 32,00 eurot koolituse SMT, 18.12.2020: 23,04 eurot koolituse stipendium, 19.11.2020: 128,10 eurot töötutoetus, 28.10.2020: 115,90 eurot töötutoetus, 09.10.2020: 176,90 eurot töötutoetus ja 10.09.2020: 183 eurot töötutoetus. 15.03.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele kohtutäitur Hille Kudule, kohtutäitur Risto Sepale, Maksu- ja Tolliametile, Tallinna linnale Tallinna Linnakantselei kaudu, kohtutäitur Kristiina Feinmanile, Eesti Energia AS-ile, kohtutäitur Kaire Põltsile ja OÜ-le Aktiva Finants tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. Maksu- ja Tolliamet teavitas 08.04.2022 kohut, et võlausaldajal oli võlgniku vastu nõue summas 550,60 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal (so alates 14.11.2016) ei ole nõude katteks laekumisi toimunud. Maksu- ja Tolliamet palub jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning lõpetada menetlus või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetluse perioodi. Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu esitas seisukoha 16.03.2022, milles avaldas, et võlgnik ei ole tasunud Tallinna linnale võlgnetavast 572,02 euro suurusest summast mingitki osa. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust. Võlausaldajad kohtutäitur Hille Kudu, kohtutäitur Risto Sepp, kohtutäitur Kristiina Feinman, Eesti

Energia AS, kohtutäitur Kaire Põlts ja OÜ Aktiva Finants ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud. 18.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Võlausaldajad ärakuuamisele ei ilmunud. Võlgnik selgitas, et 2012. aastal oli tal autoavarii ja sellest ajast on jäänud talle selja- ja jalavalud. Võlgnik lisas, et ta taotles invaliidsuust, aga seda ei talle võimaldatud. Võlgnik avaldas, et registris olevaid sõidukeid ei eksisteeri enam. Võlgnik avaldas lisaks, et arvelduskonto SEB Pank AS-is on olnud tal aasta aega, aga võlgnik ei kasuta viidatud arvelduskontot. Usaldusisik selgitas, et SEB Pank AS-i arvelduskontol olev raha on pensionärist majaomanikule, kus võlgnik xxx elab ja remonti teeb. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et pensionifondi rahast 600 euro eest ostis ta xxx majja kamina ning ülejäänud raha eest tellis küttepuid ja koeratoitu kolmele koerale. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.11.2016, s.o rohkem kui 5 aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1.võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi;
2.võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt;
3.võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik on alates 2017. aastast kuni käesolevani valdavalt töötanud ja saanud töötasu (periooditi üle miinimumi), kuid võlgnik ei ole teinud väljamakseid ühelegi võlausaldajale. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnikule on laekunud tulumaksu tagastused 28.02.2019 ja 26.02.2020 ja maksed pensioniosakute eest (02.09.2021 summas 1619,78 eurot), millest oleks tulnud teha väljamakseid ka võlausaldajatele. Võlgnik seda teinud ei ole. Võlgnik avaldas 18.05.2022 ärakuulamisel, et pensionifondi rahast 600 euro eest ostis ta xxx majja kamina ning ülejäänud raha eest tellis küttepuid ja koeratoitu. Kohus selgitab, et võlgnik oli kohustatud teostama võlausaldajatele väljamakseid pensioniosakutest saadud raha eest, mitte kulutama saadud raha muudel otstarvetel. Kohus lisab, et usaldusisiku aruande lisana edastati kohtule üksnes

võlgniku Swedbank AS-i väljavõte, kuigi võlgnik omab arveldusarvet ka SEB Pank AS-is. Kohus tegi võlgnikule 18.05.2022 toimunud ärakuulamisel järelepärimise võlgniku SEB Pank AS-i arveldusarve kohta. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et arvelduskonto SEB Pank AS-is on olnud tal aasta aega, aga viidatud arvelduskontot võlgnik ei kasuta. Võlgnik edastas kohtule SEB Pank AS-i arvelduskonto väljavõtted 18.05.2022. SEB Pank AS-i väljavõttest nähtub, et alates 2019. aasta juulist kuni väljavõtte tegemise perioodini 10.02.2022 on arveldusarvel toimunud igakuiselt toimingud ning arveldusarvele on laekunud kokku 23 564,42 eurot. Seega võlgniku väide, et SEB Pank AS-i arvelduskontot ei kasutata, ei ole kohtu jaoks veenev. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud kohtule korrektset teavet oma tulude ja kulude kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 8le võlausaldajale. Isegi perioodil, kui võlgniku sissetulekud ületasid miinimumpalka, ei teinud võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi makset. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingilgi määral, kuid võlgnik seda ei teinud. Lisaks 18.05.2022 ärakuulamisel võlgniku selgitusi hinnates, ei tekkinud kohtul veendumust, et võlgniku motiiviks on võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlgnikule laekusid maksed pensioniosakute eest, kuid võlgnik saadud rahalistest vahenditest võlausaldajatele väljamakseid ei teostanud. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Kõik võlausaldajad, kes on esitanud seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas, on kinnitanud, et võlgnik neile väljamakseid teostanud ei ole ning paluvad kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik ei teosta rohkem kui 5 aasta jooksul võlausaldajatele mitte ühtegi makset, ei esita kohtule täielikku informatsiooni oma arveldusarvete kohta ning isegi rahaliste vahendite omamise korral (tulumaksutagastus ja maksed pensioniosakute eest), ei teosta mitte ühtegi makset võlgnevuste katteks, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks mitte ühtegi makset. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu töötasu näol periooditi suuremas ulatuses kui miinimumpalk, kuid väljamakseid sellest teostanud ei ole. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. G.i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja