Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-15685
Tsiviilasi
Notre Grupp OÜ hagi K K ja K K vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 1 208,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Notre Grupp OÜ (registrikood 12551283, Paide tn 9a, esindajad 11312 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office, Raua 34, 10120 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja 1: K K (isikukood xxx, xxx või xxx); Kostja 2: K K (isikukood xxx, xxx või xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjatelt K Klt (isikukood xxx) ja K Klt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Notre Grupp OÜ (registrikood 12551283) kasuks välja põhinõue 926,47 (üheksasada kakskümmend kuus eurot ja 47 senti) eurot.
3.Mõista kostjatelt K Klt (isikukood xxx) ja K Klt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Notre Grupp OÜ (registrikood 12551283) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,024% päevas põhinõudelt 926,47 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta muus osas hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda kuni põhinõudele vastava summani.
2.Mõista kostjatelt K Klt (isikukood xxx) ja K Klt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Notre Grupp OÜ (registrikood 12551283) kasuks menetluskuludena välja 926,47 (üheksasada kakskümmend kuus eurot ja 47 senti) eurot.
3.Mõista kostjatelt K Klt (isikukood xxx) ja K Klt (isikukood xxx) solidaarselt hageja Notre Grupp OÜ (registrikood 12551283) kasuks välja viivis menetluskuludelt 926,47 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostjate vastu põhivõlgnevuse nõude summas 926,47 eurot, viivise nõude summas 199,32 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva nõude. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostjad ostjatena 20.04.2018 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu kohaselt oli selle esemeks Harju maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx tn 3 asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks oli eluruum nr 3 üldpinnaga 50,2 m2. Vastavalt Lepingu p-le 2.1. müüs hageja lepingu eseme hinnaga 19 000 eurot. Lepingu p 2.2. järgi olid kostjad kohustatud ostuhinnast 13 300 eurot tasuma müüja kontole nr xxx hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p 2.3. järgi oli ostuhinnast 5 700 eurot on enne lepingu sõlmimist hoiustatud Tallinna notar Evelyn Rootsi notarikontole
2.Pooled leppisid lepingus kokku, et notar edastab hoiustatud raha 2 pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest ning tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole lepingu esemeks oleva kinnistu registriosas kandeid, mida ei ole kajastatud lepingus ning enne lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks, müüja palvel järgnevalt: 1 974 eurot Korteriühistu xxx 3 xxx kontole selgitusega: “xxx 3-3 võlgnevuse tasumine”, 2 726 eurot müüja kontole ja 1 000 eurot tagasi ostjate kontole.
3.Lepingu punktis 2.4. avaldasid müüja ja ostjad, et lepingu eseme kasutamisega seotud tasumata maksete 1 062 euro tasumise osas kehtib lepingu eseme eelmise omaniku O A ja Korteriühistu xxx 3 xxx vahel kokkulepe, mille kohaselt O A kohustub tasuma eelnimetatud summa Korteriühistule xxx 3 xxx osamaksete kaupa maksegraafiku alusel hiljemalt 31.03.2019. Lepingu punktis 2.5. leppisid müüja ja ostjad kokku, et ostja kohustub tasuma 1 000 eurot müüja kontole hiljemalt 10 pangapäeva jooksul arvates lepingu p-s 2.4. nimetatud O A kohustuse kohasest täitmisest. Juhul, kui O A kohustus ei olnud hiljemalt 31.03.2019 kohaselt täidetud, pidi
ostja tasuma O A täitmata osa Korteriühistu xxx 3 xxx kontole ning O A maksegraafiku alusel Korteriühistule xxx 3 xxx tasutud osa müüja kontole.
4.Lepingu punkti 2.6. kohaselt oli müüjal tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjatelt viivist 0,024% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega - kui eelmine omanik O A oleks täitnud oma maksekohustused hiljemalt 31.03.2019, oleks kostjatel tekkinud kohustus tasuda hagejale 1 000 eurot 10 pangapäeva jooksul alates O A kohustuste täitmisest. Eelmine omanik O A ei tasunud võlgnevust korteriühistu ees tähtaegselt 31.03.2019. Seega tekkis pärast nimetatud kuupäeva kostjatel kohustus ise tasuda võlgnevus 1 000 eurot. Kostjad on jätnud kohustuse hageja ees täitmata.
5.04.06.2019 tasus kostja I hagejale 73,53 eurot. Järelikult on kostjad jätnud lepingust tulenevad kohustused osaliselt täitmata. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt põhivõla tasumist summas 926,47 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 199,32 eurot. Enne hagiavalduse kohtule esitamist hageja on korduvalt pöördunud kostjate poole nõudega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vaatamata sellele kostjad ei ole võlgnetavat kohustust täitnud.
6.Lepingu p 1.1. kohaselt oli lepingu esemeks Harju maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx tn 3 asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 3, üldpinnaga 50,2 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu punktis 1.5.5. kinnitas müüja, et lepingu eseme kasutamisega seoses on seisuga 01.04.2018 võlgnevus Korteriühistu xxx 3 xxx ees summas 3 036 eurot. Müüja on tasunud kõik muud lepingu eseme kasutamisega seotud maksed.
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt täitnud. Kostjad on jätnud täitmata lepingu punkti
2.5.järgse kohustuse tasuda hagejale 926,47 eurot. 06.07.2021 hageja on andnud kostjatele juhise tasuda ostuhinnast 926,47 eurot hageja arveldusarvele. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud kõnealuse kohustuse täitmise tähtaega, mistõttu tuleb kohustuse täitmise tähtaja ja sissenõutavuse osas lähtuda seadusest. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 3 ja lõikele 7. Arvestades vaidlusaluse põhivõla suurust 926,47 eurot ja asjaolu, et kostjad olid kohustusest teadlikud juba alates 20.04.2018, mil pooled lepingu sõlmisid ning arvestades lepingus kokku lepitud muid tasumise tähtaegu, oli mõistlik aeg võlgnevuse tasumiseks 2 nädalat.
8.Kui eelmine omanik O A oleks oma kohustused täitnud, oleks kostjatel tekkinud kohustus tasuda hagejale 1 000 eurot 10 pangapäeva jooksul tulenevalt lepingu punktidest 2.4. ja 2.5. Kuivõrd eelmisel omanikul O A oli võimalik kohustust täita kuni 31.03.2019, ei saanud enne nimetatud kuupäeva alata kahenädalane tähtaeg kostjatele kohustuse täitmiseks. Tähtaja arvestamisel võtab hageja arvesse, et 31.03.2019 oli pühapäev. Seega hakkas 14-päevane kohustuse täitmise tähtaja arvestus kulgema 02.04.2019 ning mõistlik aeg võlgnevuse tasumiseks saabus 15.04.2019.
9.Kostjad ei ole täitnud lepingu punkti 2.5. järgset kohustust tasuda hagejale 926,47 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Vastavalt lepingu punktile 2.6. oli tasumisega viivitamisel müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,024% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostjad ei ole vastavalt lepingule hagejale tasunud 926,47 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist lepingu punktis 2.6. toodud määraga 0,024% päevas. Kostjate viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 199,23 eurot. Hageja viitas VÕS § 65 lõikele 1. Kostjad vastutavad lepingu alusel solidaarselt. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast 07.10.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingus toodud määra 0,024% päevas alusel.
10.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 926,47 eurot ning viivis 199,32 eurot, kokku 1 125,79 eurot. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 926,47.- eurolt alates 07.10.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingu p-s 2.6. sätestatud määras.
11.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et tal on õigus nõuda lepingu punktis 2.5. toodud kohustuse täitmist enda kasuks seetõttu, et kolmanda isiku ehk korteriühistu xxx 3 xxx lepingu punktis 2.5. tulenev õigus hageja vastu on lõppenud. Lepingu punktis 1.5.5. nägid pooled ette, et korteriomandi kasutamisega seotud maksete võlgnevus korteriühistu ees on seisuga 01.04.2018 3 036 eurot. Lepingu punkti 2.3. järgselt edastas notar võlgnevuse katteks KÜ-le xxx 3 xxx ostuhinnast 1 974 eurot. Seega jäi võlgnevuseks ees korteriühistu ees 1 062 eurot.
12.Korteriühistule pidid kostjad hiljemalt 31.03.2019 tasuma võlgnevuse katteks 1 000 eurot, kui võlgnevus pole tasutud A poolt. A kohustus korteriühistu ees tekkis 2017. a. Maksegraafik võlgnevuse tasumiseks esitati tsiviilasjas nr 2-17-116631 Pärnu Maakohtule kinnitamiseks 04.09.20217. Hageja viitas TsÜS § 146 lõikele 1. Korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Kuna võlgnevus majanduskulude eest on tekkis hiljemalt 2017. a, on võimalik korteriühistu kommunaalvõlgnevuse nõue hageja vastu aegunud. Hageja vastu nõuet maksma panna ei saa.
13.Hageja leidis, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus hagejal on kostjate vastu ostuhinna tasumise nõue, kuid pooled on kokku leppinud, et see tasutakse osaliselt kolmandale isikule hageja võlgnevuse katteks, kuid kolmanda isiku nõue hageja vastu on lõppenud. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostjad ei ole täitnud kohustust tasuda kolmandale isikule hageja võlgnevuse eest, kuid hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt ostuhinna tasumist endale. Hageja täpsustas viivisearvestust ja hakkas viivist arvutama alates ajast, mil hageja teavitas kostjatele oma nõudest 20.06.2021. Viivitusse sattusid kostjad alates 22.06.2021.
14.04.06.2019 kostja I tasus hagejale 73,53 eurot. Kostjad on jätnud lepingust tulenevad kohustused osaliselt täitmata. Seega hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt põhivõla tasumist summas 926,47 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist summas 26,40 eurot. Kuna korteriühistu nõudeõigus hageja vastu on lõppenud, on VÕS § 80 lg 8 järgi võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist endale. Vastupidine olukord oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Kuivõrd eelmisel omanikul O A oli võimalik kohustust täita kuni 31.03.2019, ei saanud enne seda kuupäeva alata kahenädalane tähtaeg kostjatele kohustuse täitmiseks. 31.03.2019 oli pühapäev ning 14-päevane kohustuse täitmise tähtaja arvestus hakkas kulgema 02.04.2019. Mõistlik aeg võlgnevuse tasumiseks oli kuni 15.04.2019. Kuna kostjad kohustust ei täitnud, nõudis hageja neilt viivist.
16.Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt lepingu punktis 2.5. sätestatud maksekohustuse täitmist hagejale, esitab hageja alternatiivse nõude. Lepingu punkti 2.5. järgi pidi ostja tasuma 1 000 eurot müüja kontole hiljemalt kümne pangapäeva jooksul alates lepingus toodud O A kohustuse täitmisest. Kui seda kohustust ei täidetud, pidid kostjad tasuma O A täitmata osa korteriühistule ja täidetud osa hagejale.
17.O A ei täitnud lepingu punktis 2.4 toodud kohustusi. Kostjatel oli hiljemalt 15.04.2019 kohustus tasuda korteriühistule 926,47 eurot, millist kohustust ei ole kostjad täitnud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu punktis 2.5. nimetatud kohustuse näol on tegemist ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks on võlausaldajal ehk hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu
täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt lepingujärgse maksekohustuse 926,47 eurot täitmist korteriühistule. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist lepingulise määra alusel.
18.Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 926,47 eurot ning viivis 26,40 eurot, kokku 952,87 eurot. Hageja palus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt 926,47 eurolt alates 20.10.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingus sätestatud määras 0,024% päevas. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid tasuma põhivõla 926,47 eurot KÜ-le xxx 3 xxx ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis summas 202,18 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 926,47 eurolt alates 20.10.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis lepingu ps 2.6. sätestatud määras.
19.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et kostjatel ei ole tema ees võlgnevust ega kohustusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad pidid ostjatena lepingu p
2.5.kohaselt tasuma ostuhinnast 1 000 eurot kas korteriühistule või hagejale sõltuvalt sellest, kas ja millises ulatuses eelmine korteriomanik O A täidab oma kohustusi korteriühistu ees. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on tasunud 1 000 eurost 04.06.2019 hagejale 73,53 eurot. Seega on kostjad jätnud kohustused 926,47 euro ulatuses täitmata. Kostjad pole tõendanud, et nad oleksid 926,47 euro ulatuses kohustusi täitnud.
20.Hagejal on õigus nõuda lepingu punktis 2.5. sätestatud maksekohustuse tasumist endale seetõttu, et korteriühistu xxx 3 xxx lepingu p-s 2.5. sätestatud nõudeõigus on lõppenud. Sõltumata eeltoodust on vähemalt alates 01.12.2021 kostjatel kohustus tasuda hagejale 735,50 eurot, kuna O A täitis kohustused korteriühistu ees sellises ulatuses, et võlgnevuseks jäi 190,97 eurot. 01.12.2021 korteriühistu xxx 3 xxx juhatuse liikme e-kirja kohaselt hagejale on A varad konfiskeeritud ning täitur tasus võla osaliselt, üles jäi võlgnevus 190,97 eurot.
21.Alates 02.12.2021 oli kostjatel kohustus tasuda hagejale 190,97 eurot, sest korteriühistu xxx 3 xxx juhatuse liige kinnitas oma e-kirjas hagejale, et asi on 02.12.2021 seisuga lahendatud. Hageja esindaja täpsustatud küsimusele vastas juhatuse liige, et kogu võlgnevusele on kate olemas. Sellest saab järeldada, et O A kohustused korteriühistu ees on täidetud või need on selliselt tagatud, et korteriühistul ei ole nõudeid O A vastu, mis võivad jääda täitmata.
22.14.02.2022 seisukohtades põhistas hageja oma nõuet täiendavalt. Hageja leidis jätkuvalt, et tal on õigus nõuda kostjatelt 952,87 euro tasumist lepingu punkti 2.5 alusel. Vähemalt alates 02.12.2021 on kostjatel kohustus tasuda hagejale 190,97 eurot, sest KÜ xxx 3 xxx juhatuse liige kinnitas, et asi on 02.12.2021 seisuga lahendatud. Kostjatel oli kohustus tasuda pärast 31.03.2019 korteriühistule 1 000 euro ulatuses O A täitmata kohustuse katteks võlgnetav. Kuna kostjad seda ei teinud ning tänaseks on A oma kohustused korteriühistu ees täitnud, kohustusid kostjad tasuma hagejale korteriühistule tasumata ostuhinna, millise kohustuse on nad jätnud täitmata 926,47 euro ulatuses.
23.Hageja esitas 08.02.2022 hageja esindaja ja KÜ xxx 3 xxx juhatuse liikme vahelise ekirjavahetuse, millest nähtub, et seisuga 08.02.2022 on xxx 3-3 korteri võlgnevus täies ulatuses tasutud. Hageja ei nõustunud kohtu tõlgendusega lepingu punkti 2.5. osas, et vastav punkt ei näinud ette kostjatele kohustust teha hagejale makseid mõnel muul ajal kui 31.03.2019. Lepingu p-de 2.4. ja 2.5. sisulisel tõlgendamisel nähtub, et lepingupoolte eesmärk oli kaitsta kostjaid olukorra eest, kui O A ei täida oma kohustusi korteriühistu ees ning kostjatel võis seetõttu tekkida kohustus tasuda A tekitatud võlgnevus.
24.Poolte ühine tahe oli, et ostuhind tuleb tasuda eelkõige hagejale, kuid reservatsiooniga, et kostjad ei peaks tasuma lisaks ostuhinnale täiendavalt eelmiste omanike kohustusi. See tõlgendus
ühtib kostjate omaga. Pooled ei välistanud olukorda, et kui A ei täida kohustusi 31.03.2019 ja kostjad ei tasu samuti ühistule võlgnetavat summat vastavalt lepingule ning A täidab oma kohustuse hiljem kui 31.03.2019, ei oleks hagejal õigus nõuda kostjatelt ostuhinna tasumist endale. Lepingupoolte ühise tahte tõendamiseks esitas hageja seadusliku esindaja kinnistuskirja kohtule.
25.Kinnituskirja kohaselt seisnes lepingu punktide 2.4 ja 2.5. mõte selles, et kaitsta kostjaid olukorra eest, kus nad peaks lisaks kokkulepitud ostuhinnale tasuma täiendavalt eelmise korteriomaniku võlgnevusi. Vastava riski vältimiseks lepiti kokku, et võlgnevus jääb tasumata, peavad kostjad tasuma osa ostuhinnast otse ühistule. Samas ei lepitud kokku, et hagejale teki nõuet, kui A täidab oma kohustuse hiljem.
26.Hageja on enda arusaama kõnealuste lepingutingimuste mõistmisest kostjaid teavitanud lepingu sõlmimisel ning kostjad olid teadlikud hageja tõlgendusest. Hageja seaduslik esindaja selgitas oma arusaama notari juures. Kostjad olid lepingu sõlmimisel teadlikud hageja tõlgendusest. Kui kohus ei loe poolte ühist tahet tõendatuks, tuleb lepingut tõlgendada pooltega sarnase mõistliku isiku seisukohast. Kuna A kohustus on täidetud, ei saa mõistliku isiku seisukohast lähtudes tekkida lepingupunkte tõlgendades olukord, et kostjatel ei ole kohustust täita müügilepingu peamist kohustust ostuhinna tasumiseks.
27.Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist endale VÕS § 80 lg 8 alusel. Korteriühistu õigus nõuda võlgnevust on lõppenud, kuna võlgnevus on täielikult tasutud. 08.02.2022 KÜ xxx 3 xxx juhatuse liige kinnitas, et võlgnevus on täies ulatuses tasutud. Lisaks on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist endale, sest ühistu nõue tema vastu on aegunud. Hageja ei nõustunud, et aegumisele kohaldub TsÜS § 149. Korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 2 134 eurot (16 tundi ja 10 minutit × 110 eurot × 20%). Seoses hagiavalduse esitamisega tasus hageja riigilõivu 200 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjatelt solidaarselt kokku välja mõista 2 334 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostjate vastuväited
29.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad nõustusid, et sõlmisid hagejaga 20.04.2018 notariaalselt tõestatud lepingu. Hageja esindaja kinnitas lepingu punktis 2.4, et enne ostu-müügi tehingu sõlmimist oli korteriomandi kasutamisega seotud tasumata makseid kokku 1 062 eurot ning tasumise osas kehtis lepingu eseme eelmise omaniku O A ja Korteriühistu xxx 3 xxx vahel kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 31.03.2019.
30.Kuna korteriga seotud võlgnevust saab nõuda kinnisasja igakordselt omanikult, lepiti kostjate riskide maandamiseks lepingu punktis 2.5. kokku, et kostjad tasuvad hagejale 1000 eurot 10 päeva jooksul alates O A kohustuse täitmisest ning kui viimane ei ole kohustust täitnud hiljemalt 31.03.2019, tasuvad ostjad hagejale vaid A tasutud osa.
31.31.03.2019 seisuga ei olnud O A vastavalt sõlmitud maksegraafikule oma kogu võlgnevust tasunud. KÜ xxx 3 alustas nõude sissenõudmiseks täitemenetluse. Kostja K K sai KÜ xxx 3 juhatuselt 06.05.2019 kuupäevaga allkirjastatud kinnituskirja, et O Al on jätkuvalt tasumata korteriomandi majandamiskuludest tulenev võlgnevus 920,19 eurot, millele lisanduvad viivised 6,28 eurot. Kokku võlgneb O A seisuga 05.05.2019 korteriühistule 926,47 eurot.
32.04.06.2019 tegi kostja K K hagejale ülekande 73,53 eurot selgitusega: „Vastavalt 20.04.2018 not Asjaõigus lepingu punkt 2.5-le ja KÜ xxx 3 juhtause võlgnevuse kinnitusel (1000EUR926,47EUR)“. Selle ülekandega täitis kostja lepingu punktist 2.5 tuleneva kohustuse.
33.14.03.2022 seisukohtades leidsid kostjad, et kohus on mõistnud lepingut õigesti. Kostjatel tekkis alates 31.03.2019 kohustus tasuda hagejale 1000 eurost vaid see summa, mis jäi üle korteriühistule tasumata summast. Antud summa on kostjad hagejale tasunud ja kohtule sellekohased tõendid oma eelnevas kirjas esitanud.
34.Kostjatele jäi arusaamatuks hageja 14.02.2022 K O kinnituskiri kohtule. Kostjad kinnitasid, et korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel selgitas notar lepingu punkti 2.5 lahti täpselt selliselt, nagu kohus. Kostjad ei saanud kuidagi aru saada, mida K O mõtleb, vaid lähtusid notari selgitusest ja kirja pandud lepingu 2.5 sõnastusest. Enne lepingu allkirjastamist pidi K O mõistma, et ostjatel on kohustus kanda pärast 31.03.2019 müüjale üle 1000 eurost vaid see osa, mis jäi üle korteriühistule selleks hetkeks O A poolt tasumata summast. Kuna ühistu on hiljem kinnitanud, et A võlgnevus on täidetud, on ka kostjate kohustus täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
35.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
36.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja müüjana ja kostjad ostjatena sõlmisid 20.04.2018 notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostjad ostsid xxx tn 3-3 korteriomandi; 2) lepingu kohaselt oli korteriomandi ostuhinnaks 19 000 eurot; 3) lepingus kinnitasid hageja ja kostjad, et korteri eelmisel omanikul O Al oli Korteriühistu xxx 3 ees korteri majandamiskuludest tulenev võlgnevus 1062 eurot, mille eelmine korteriomanik pidi maksegraafiku alusel tasuma hiljemalt 31.03.2019; 4) lepingu punktis 2.5 leppisid pooled kokku, et kui O A täidab oma kohustuse, maksavad kostjad hagejale 1000 eurot ning kui O A ei ole hiljemalt 31.03.2019 oma võlgnevust tasunud, pidid kostjad võlgnevuse tasumata osa maksma ühistule ja tasutud osa hagejale; 5) seisuga 31.03.2019 ei olnud O A oma võlgnevust täielikult tasunud; 6) kostjad tasusid hagejale 04.06.2019 O A tasutud võlgnevuse suurust arvesse võttes 73,53 eurot.
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt lepingulise võlgnevusena 952,87 euro ja viivise väljamõistmist või kas hagejal on alternatiivselt õigus nõuda, et kohus kohustaks kostjaid tasuma korteriühistule põhivõlana 926,47 eurot ning hagejale viivisena 202,18 eurot.
38.Hageja leidis, et kuna O A ei täitnud kohustust korteriühistu ees tähtaegselt 31.03.2019, tekkis kostjatel kohustus võlgnevus ise tasuda. Kuna aga korteriühistu nõue hageja vastu on aegumise tõttu lõppenud, tuli kostjatel tasuda võlgnevus hagejale. Korteriühistu nõue hageja vastu oli aegunud, kuna ühistu ja korteriomaniku vahel on tehingulaadne suhe. Poolte ühine tahe oli, et ostuhind tuleb tasuda hagejale, kuid kokku lepitud säte pidi ostjaid kaitsma kohustuse eest tasuda eelmise omaniku võlgnevus. Menetluse käigus esitas hageja aga kohtule tõendi, mille kohaselt oli O A veebruariks 2022 oma võlgnevuse ühistu ees tasunud.
39.Kostjad vaidlesid nõudele vastu. Kostjad said ühistu juhatuselt 06.05.2019 kinnituse, et O Al oli jätkuvalt ühistu ees võlgnevus 926,47 eurot. Seetõttu tegi kostja 04.06.2019 hagejale ülekande summas 73,53 eurot. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale vaid see summa, mis jäi üle O A poolt korteriühistule tasutud summast. Kuna ühistu on hiljem kinnitanud, et A võlgnevus on täidetud, on ka kostjate kohustus täidetud.
40.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid korteriomandi ostu-müügi lepingu, mille kohaselt pidid kostjad tasuma ostuhinnana kokku 19 000 eurot. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuli kostjatel tasuda ostuhind vastavalt lepingus ette nähtud tingimustele.
41.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja, kostjad ja Luminor Bank AS sõlmisid 20.04.2018 notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (toimiku lk 5-12, lk 42-49), mille kohaselt kostjad ostsid hagejalt xxx linnas xxx korteriomandi 19 000 euro eest. Lepingu hind tuli tasuda osadena. 13 300 eurot pidi tasuma Luminor Bank AS ning 5700 eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole. Notar pidi müüja palvel viimasest summast kandma 1974 korteriühistule võlgnevuse tasumiseks, 2 726 eurot hagejale ning 1000 eurot tagasi kostjatele.
42.Lepingu punktis 2.4. kinnitasid pooled, et korteriomandi kasutamisega seoses on võlgnevus 1062 eurot, mille kohta kehtib korteriühistu ja korteri eelmise omaniku O A vahel kokkulepe, mille järgi pidi eelmine omanik tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel hiljemalt 31.03.2019. Lepingu punktis 2.5. lepiti kokku, et ostjad tasuvad müüja kontole 1000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul pärast seda, kui O A on eelmises punktis märgitud kohustuse kohaselt täitnud. Kui O A kohustus ei ole hiljemalt 31.03.2019 kohaselt täidetud, tuli ostjal tasuda A täitmata osa korteriühistule ning tasutud osa müüjale.
43.Eeltoodu alusel olid pooled lepingu punktis 2.5. kokku leppinud, millisel viisil ja tingimustel tasuvad kostjad ostuhinna osaks oleva 1000 eurot. VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Iseenesest tõlgendavad mõlemad pooled lepingu punktis 2.5. kokku lepitut viisil, mille kohaselt pidi antud punkt kaitsma kostjaid kohustuse eest tasuda lisaks ostuhinnale korteri varasema omaniku O A võlgnevus.
44.Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule allkirjastatud kinnituse (toimiku lk 67-68), mille kohaselt pidid lepingu punktid 2.4 ja 2.5 kostjaid kaitsma olukorra eest, et nad ei peaks lisaks ostuhinnale tasuma ühistule eelmise omaniku võlgnevusi. Hageja esindaja leidis, et lepingus ei lepitud kokku, et kui A täidab oma kohustuse hiljem, ei ole kostjatel enam ostuhinna tasumise kohustust. Kostjad nõustusid sellega, et antud punkt pidi neid kaitsma kohustuse eest tasuda lisaks ostuhinnale O A kohustusi. Kohus leiab, et lepingu punkist 2.5 nähtub, et kostjad pidid tasuma hagejale ostuhinnana kas 1000 eurot või muu summa, mille võrra oli O A kohustus täidetud. Seega oli kostjatel kohustus tasuda hagejale ostuhinna osana 1000 eurot, kui O A on oma kohustuse ühistu ees täitnud. Kostjatel oli õigus jätta osaliselt ostuhind tasumata vaid selles summas, millises oleks O A kohustus ühistu ees jäänud täitmata ning millises osas oleks järelikult ühistu ees tekkinud kohustus kostjatel endil.
45.Kuigi leping sidus O A kohustuste täitmise kuupäevaga 31.03.2019, ei olnud selles kokku
lepitud tagajärgi sellise olukorra puhuks, kus varasem omanik täidab kohustuse hiljem. Küll aga ei tulenenud kohtu hinnangul lepingu punktis 2.5 hagejale õigust nõuda kostjatelt kogu 1000 euro tasumist olukorras, kus O A ei olnud enda kohustust ühistu ees täielikult täitnud. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt 1000 euro tasumist alles siis, kui O A on täitnud kogu kohustuse ühistu ees. Alles siis muutus hageja nõue kostjate vastu 1000 euro ulatuses sissenõutavaks.
46.Hageja esitas kohtule korterühistu xxx 3 xxx ja O A vahel sõlmitud maksegraafiku (toimiku lk 24), mille kohaselt pidi eelmine omanik tasuma võlgnevuse kogusummas 736,72 eurot hiljemalt 31.03.2018.
47.06.05.2019 on korteriühistu xxx 3 juhatuse liige kinnitanud (koos lisaga toimiku lk 50-52), et pärast xxx 3-3 korteri omaniku vahetust on O Al jätkuvalt tasumata kommunaalteenuste võlgnevus 920,19 eurot, millele lisandub viivis 6,28 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.06.2019 tasus kostja K K hagejale 73,53 eurot (toimiku lk 13). Makse tegemisel lahutas kostja 1000 eurost eelmise korteriomaniku tasumata võlgnevuse 926,47 eurot (toimiku lk 53). Kohtu hinnangul tasus kostja hagejale 04.06.2019 põhjendatult 73,53 eurot ehk summa, mis vastas O A täidetud kohustuse ulatusele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et seisuga 04.06.2019 oleks O A täitnud oma kohustuse ühistu ees suuremas ulatuses kui summas, mille kostja hagejale tasus.
48.08.02.2022 ehk pärast hagiavalduse menetlusse võtmist on korteriühistu esindaja teatanud hageja esindajale (toimiku lk 66), et kirja saatmise seisuga on xxx 3-3 korteri võlgnevus täielikult tasutud. Seega muutus kohtu hinnangul hageja nõue ülejäänud ostuhinna tasumiseks sissenõutavaks alles 08.02.2022.
49.Kohus selgitas pooltele 10.01.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 61-62) et hagejal tuleb tõendada, et O A tasus seisuga 31.03.2019 kogu võlgnevuse, mille tulemusena on hagejal tekkinud nõudeõigus hagis toodud ulatuses. Kohus selgitas, et kui O Al on ühistu ees endiselt võlgnevus, ei ole täidetud lepingu punktis 2.5 toodud oluline eeldus, mis võimaldaks hagejal nõuda kostjatelt kokku 1000 euro tasumist. Kohus selgitas hagejale, et tema müügihinna nõue sai tuleneda ainult ostu-müügi lepingust.
50.Kostjatele selgitas kohus samas pöördumises, et kui nad on osaliselt või tervikuna täitnud O A kohustuse ühistu ees, tuleb seda tõendada. Kostjad täiendavaid tõendeid ei esitanud ega selgitanud, miks võimaldab pooltevaheline leping neil jätta täielikult tasumata hagejale ostuhinna 1000 eurost ülejäänud osa.
51.Kohus leiab, et arvestades poolte ühist tahet, samuti lepingupooltega sarnase mõistliku isiku tahet ning lepingu olemust ja eesmärki, tuleb lepingu punkti 2.5 tõlgendada viisil, kus see andis hagejale õiguse nõuda kostjatelt ostuhinna osa 1000 euro tervikuna tasumist siis, kui O A on oma kohustuse ühistu ees täitnud ning seda sõltumata sellest, kas O A täidab kohustuse 31.03.2019 või hiljem. Kostjad ei ole selgitanud ega põhjendanud, kuidas on neil õigus jätta 1000 eurost veel tasumata summa lõplikult maksmata pärast seda, kui endise korteriomaniku kohustus ühistu ees on täidetud. Seesugune arusaam ei lähe kokku kostjate endi tõlgendusega lepingu punktile 2.5., mis andis neile üksnes tagatise seniks, kuni endise korteriomaniku võlgnevus on tasutud.
52.Muus osas leiab kohus, et hageja menetluse käigus esitatud väited on asjakohatud. Ebaõige on muuhulgas hageja väide, et tal oli juba 20.06.2021 õigus nõuda kostjatelt 926,74 euro tasumist (hageja nõue toimiku lk 14), sest ühistu nõue hageja vastu oli aegunud kolmeaastase aegumistähtaja möödumise tõttu. Kohus selgitas hagejale 10.01.2022 pöördumises (toimiku lk
61-62), et korteriühistu ja korteromaniku vaheline majandamiskulude tasumisest tulenev suhe on seaduse alusel tekkinud suhe, millisel juhul kohaldub aegumisele TsÜS § 149 (RK TKo 2-1425115, p 13). Seega ei saanud hageja tugineda väitele, et korteriühistu nõue on lõppenud.
53.Kuna korteri eelmine omanik on seisuga 08.02.2022 tasunud võlgnevuse ühistu ees, muutus alates sellest ajast sissenõutavaks hageja nõue kostjate vastu lepingu punkti 2.5. alusel. Arvestades kostjate tasutud summat, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 926,47 eurot.
54.Hageja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue 26,40 eurot rahuldamisele ei kuulu, sest hagejal ei olnud õigust arvestada viivist alates 22.06.2021 kuni hagi esitamise päevani 19.10.2021. Nimetatud ajal ei olnud hageja nõue veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega ei saa viivist arvestada enne, kui kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et lepingu punkti 2.6. kohaselt oli müüjal õigus nõuda tasumisega viivitamise korral kostjatelt viivist 0,024% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuna enne hagiavaldust ei olnud hageja nõue muutunud sissenõutavaks, ei kuulu rahuldamisele sissenõutavaks muutunud viivisenõue 26,40 eurot.
55.Kohus leiab, et hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele samuti osaliselt ehk mitte alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.10.2021, vaid alates kohtulahendi jõustumisest. Varem ei ole kostjatel kohustus tasuda hagejale väljamõistetud summat. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,024% päevas põhinõudelt 926,47 eurolt alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
56.Kuivõrd kohus rahuldas osaliselt hageja esimese nõude, ei pea kohus kooskõlas TsMS §-ga 442 lõikega 8 põhjendama alternatiivse nõude rahuldamata jätmist.
57.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele osaliselt ja sisuliselt ainult põhinõude osas ning põhinõue muutus sissenõutavaks alles kohtumenetluse ajal, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda mitte suuremas summas, kui on rahuldamisele kuuluv põhinõue.
58.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 2 134 eurot (16 tundi ja 10 minutit × 110 eurot × 20%). Seoses hagiavalduse esitamisega tasus hageja riigilõivu 200 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjatelt solidaarselt kokku välja mõista 2 334 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
60.Kohus leiab, et kuigi hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on õigusabi osutamiseks kulunud aeg selgelt ebamõistlik ja üle paisutatud. Kuigi hagiavaldus oli kohtule esitatud sisu osas 4,5 lehel, sisaldas see hulgaliselt ebamõistlikke kordusi ning asjakohatuid õiguslikke käsitlusi, sealhulgas ebaõigeid väiteid korteriühistu nõude aegumise kohta. Mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks on kohtu hinnangul selle kvaliteeti arvestades 2,5 tundi. Hagiavalduse täienduse koostamiseks on menetluskulude taotluse kohaselt kulunud lausa 6 tundi ja 12 minutit, mis on ebamõistlik ajakulu. Kohtu hinnangul ei saa puudustega hagiavalduse täiendamiseks vajaliku kulu väljamõistmine kostjatelt olla põhjendatud ega õiglane. Lisaks kordas hageja esindaja kahes kohtule esitatud dokumendis olulises ulatuses varasemaid ning osaliselt asjakohatuid väiteid. Seega leiab kohus, et ajakulu kahe puuduste kõrvaldamisele suunatud dokumendi koostamisele 6 h 12 min ei ole põhjendatud kulu.
61.Kostjate vastusega tutvumisele on esindajal kulunud 1 h 42 min, mis on taas ebamõistlik, sest kostjate vastus oli sisulises osas esitatud vaid ühel lehel. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks sellega tutvumiseks 1 tundi. Kohtu selgituste lugemiseks ja täiendava seisukoha koostamiseks on esindajal kulunud aega 3 h ja 8 min. Kohus loeb mõistlikuks ajaks kokku 1 h 30 minutit. Hageja esindaja ei nõustunud kohtu selgitustega ning suur osa hageja menetlusdokumendist oli suunatud mitte kohtu selgituste järgimisele, vaid kohtuga vaidlemisele.
62.Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aega põhjendatuks 5 h 39 min ulatuses, millele vastab tasu 621,50 eurot ilma käibemaksuta ja 745,80 eurot koos käibemaksuga. Koos tasutud riigilõivu 200 euroga on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 945,80 euro ulatuses. Kuna kohus pidas õigeks jätta kostjate kanda hageja menetluskulud vaid kuni põhinõude ulatuseni, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 926,47 eurot.
63.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis menetluskuludelt 926,47 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.