Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 1625699; aadress: Tartu mnt 13, Tallinn, 10145 Harju maakond); Hageja esindaja: Irina Vassiljeva (ik 48802140218), Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ, telefon +372 5697 6775, e-post: Kostja: F.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: XXX , xxxxxxxxxxxxxxxxxxx XXX , telefon XXX, e-post: epost:
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist, s.o. summas 97,16 eurot.
2.Kohus menetleb hagi hageja poolt ümberarvestatud nõude alusel.
3.Hagiavaldus rahuldada.
4.Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks 11.11.2024.a järelmaksulepingust nr KLIX-794-00814270 tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 181,66 eurot, millest 176,81 eurot põhiosa ja 4,85 eurot intress.
5.Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks alates 13.09.2025 viivis põhivõlalt (176,81 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude, s.o. 176,81 euro ulatuses.
6.Välja mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks 11.11.2024.a järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270 alusel edasiulatuvalt põhinõue 509,21 eurot ja määrata selle tasumise kord igakuiste osamaksetena järgmiselt: 6.1.alates 11.10.2025 kuni 11.10.2026 – 36,37 eurot;
1 (5)
6.2.11.11.2026 – 36,40 eurot.
7.Järelmaksulepingu alusel kostjalt F.A. väljamõistetud summad tuleb kostjal tasuda Revensen OÜ arveldusarvele EE067700771008684951. Makse selgituseks märkida võlgniku nimi, isikukood, tsiviilasja number. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostja ja hageja kanda.
2.Määrata hageja menetluskulud summas 415 eurot, millest 175 eurot riigilõiv ja 240 eurot õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt F.A. hageja Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 207,50 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis punktis 3 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Tagastada hagejale Revensen OÜ enam tasutud riigilõiv 105 eurot. Riigilõiv tagastada Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV Pangas, selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-6441“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Revensen OÜ esitas 26.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse järelmaksulepingust nr KLIX-794-00814270 tuleneva võla nõudes.
F.A. vastu
Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924 järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270 972,91 euro saamiseks. Laenusummaks 872,91 eurot. Omafinantseering 100 eurot. Kostja tellis UAB Kesko Senukai Digital (1a.ee) Peegelkaamera Canon EOS 250D + EF-S 18-55mm IS STM + EF 75 300mm III väärtusega kokku 972,91 eurot, millest omafinantseering summas 100 eurot. Kostja on tellitud toote kätte saanud. Pooled sõlmisid järelmaksulepingu nr KLIX-794-00814270, mille alusel võttis kostja tarbijakrediiti kauba või teenuse soetamiseks summale 872,91 eurot. Intress 33,64% aastas, viivisemäär 29% aastas ja 0,080% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 11.12.2024 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11.kuupäevaks laenu põhiosa maksed summas 48,56 eurot ja viimane osamakse suurus 47,67 EUR. Osamaksete tasumine toimub iga kuu 11.kuupäeval järelmaksulepingus oleva maksegraafiku alusel. Kokku kohustus kostja tasuma 1164,55 eurot. Kehtiv maksegraafik oli kättesaadav ka laenuandja kodulehel. Viimane makse 11.11.2026.a. Laenuandja maksis kostjale laenu välja. Kostja oma kohustusi korrapäraselt ei täitnud, peale järelmaksulepingu sõlmimist on kostjalt laekunud 200 eurot. Pärast hoiatuste esitamist kostjale ütles laenuandja järelmaksulepingu 02.04.2025 üles ja nõudis kogu võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja laenuandja nõuetele ei reageerinud ja laenuandja loovutas 22.04.2025 talle kuuluva nõude hagejale. Kostjale saadeti sellekohane teade.
2 (5)
Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõla 709,20 eurot tasumist, intressivõla tasumist summas 58,27, viivisevõla tasumist seisuga 26.04.2025 summas 13,52 eurot, sissenõudmiskulude tasumist summas 25 eurot, kokku nõue 805,99 eurot. Hagi hind TsMS § 133 lg 1 alusel arvutatuna 1011,66 eurot. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega kui kostja kohtule ei vasta.
2.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte kätteandmisportaali KÄPO vahendusel 25.06.2025. Kostja hagiavaldusele ega ka hiljem kohtule ei vastanud. Kohu kirjaga 03.09.2025 teatas pooltele, et menetleb asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras. Kohus selgitas hagejale, et asjas võib olla olukord, kus laenuandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning võib olla rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas 12.09.2025 nõude ümberarvestuse, avalduse osaliselt nõudest loobumiseks, avalduse hagihinna täpsustamiseks ja enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, olles analüüsinud esialgset hagiavaldust, nõude ümberarvestust, avaldust osaliselt nõudest loobumiseks ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus juhindub asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse tulenevalt VÕS § 403 4 lg -st 7. Hageja võlgnevuse ümberarvestuse kohaselt on hageja arvestanud kostja poolt lepingu täitmiseks tasutud summa 200,00 eurot põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Ümberarvestuse tagajärjeks on, et lepingu ülesütlemise seisuga 02.04.2025 oli kostjal ettemaks ja puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seetõttu ei saanud kostja laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Hageja esitab nõude ümberarvestuse, mille järgi on järelmaksulepingust tuleneva nõude põhiosa muutunud sissenõutavaks summas 176,81 eurot (2025.a maikuu maksest 31,33 eurot, juuni, juuli, augusti ja septembrikuu maksed kogu ulatuses) ja intressimaksed muutunud sissenõutavaks summas 4,85 eurot. Kokku on järelmaksulepingust tulenev kohustus muutunud nõude ümberarvestamise ajaks
3 (5)
sissenõutavaks summas 181,66 eurot. Hageja palub selle võlgnevuse kostjalt välja mõista ja nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi. Hageja palub sissenõutavaks muutunud nõudelt välja mõista ka viivised alates ümberarvestuse tegemise ajast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et viivisenõue on põhjendatud, kuid sissenõutavaks muutunud viiviseid (nagu märgib hageja oma nõudes) käesoleval juhul ei ole.
5.Kostja on 11.11.2024.a sõlmitud järelmaksulepingu katteks teinud makseid detsembris 2024, veebruaris 2025, märtsis 2025 ja aprillis 2025. Peale seda makseid ei toimunud. Kostjal oli järelmaksulepingu järgi kohustus teha iga kuu makse summas 48,56 eurot. Kuna kostja ei ole kohustust tasunud ka kohtumenetluse kestel, on hageja seisukohal, et kostja ei kavatse oma kohustust täita ka tulevikus. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud. Hageja koostas ja edastas kostjale ümberarvestatud nõude tasumise kohta maksegraafiku 12.09.2025 (dtl 9092).
6.Hageja palub TsMS § 369 alusel kostjalt välja mõista ka edasiulatuvad maksed alates 12.09.2025 esitatud graafiku alusel. Hageja palub kohtul kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra ja määrata kindlaks igakuiste maksete tegemise kuupäeva ja summa. Kohus on seisukohal, et tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmist saab kohtulahendis nõuda, kui saab eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida ja hageja on tõendanud, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks. Hageja on need nõuded täitnud ja tõendanud, s.h. näidanud koostatud maksegraafikus, millal tuleb iga osakohustus täita ja millises summas. Kostja ei ole kohustust tasunud alates maikuus 2025 ja võib eeldada, et võlgnik ei täida oma kohustust õigel ajal ka edaspidi. TsMS § 445 lg.1 järgi Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on palunud kohtuotsuse täitmise korra määrata, hageja nõuded on ümberarvestuse tulemusena vähenenud ja vastavalt hageja taotlusele märgib kohus otsuse resolutsioonis, millistel kuupäevadel ja summades tuleb kohustus täita.
7.Nõude ümberarvestuse tulemusena loobub hageja oma nõudest summas 97,16 eurot. Hagist loobumise avaldus vastab TsMS § 429 lg 1nõuetele, kohus võtab loobumise vastu ja kajastab selle kohtulahendi resolutsioonis.
8.Hageja täpsustab hagi hinna, mille kohaselt on ümberarvestatud nõudel põhineva hagi hind 726,77 eurot (12.09.2025.a menetlusdokumendi p.10), millest põhinõue 690,87 eurot, intressinõue 17,96 eurot, viivise nõue ühe aasta eest 17,94 eurot. Kohus parandab siinkohal, et ümberarvestatud hagisse kuuluv põhinõue ei ole mitte 690,87 eurot, vaid 686,02 eurot. Põhinõude hulka ei arvutata intresse nagu hageja on seda teinud. Hagi põhinõue koosneb edasiulatuvast põhinõudest 509,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud nõude põhiosast s 176,81 eurot, s.o. kokku 686,02 eurot. Hagi hind 721,92 eurot.
9.Kohus rahuldab nõude sisulise otsusega (mitte tagaseljaotsusega). Kohtu hinnangul puuduvad muud põhjendused otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks, mistõttu otsust viivitamata täidetavaks ei tunnistata. Menetluskulude jaotus
10.Hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet ja kohus võttis loobumise vastu. Vähendatud nõude osas kohus rahuldab hagi. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude
4 (5)
jaotamisel tuleb lähtuda hagi osalise rahuldamise korral rakendatavatest sätetest, et tulemus oleks õiglane. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist põhjusel, et nõue tuli ümber arvestada hagejast (laenuandjast) olenevatel põhjustel. See tähendab, et hagist loobumise ja nõude vähenemise riski ei kanna kostja. Kohus jaotab seetõttu menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades.
11.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud 240 eurot, samuti viivise menetluskuludelt. Hageja palub tagastada talle enam tasutud riigilõivu 35 eurot (1/2 riigilõivust). Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust – hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot, s.o. summa mis tuli tasuda hagihinnalt kuni 1500 eurot. Hageja pidi tasuma riigilõivu (lahendatud nõudelt) 175 eurot. Seega on riigilõivu tasutud enam 105 eurot ja see on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Hageja on riigilõivu tagastamise taotluse esitanud. Kohus loeb riigilõivu 175 eurot ja hageja menetluskulud 240 eurot põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kokku hageja menetluskulu 415 eurot, mis tuleb pooles osas ehk 207,50 eurot välja mõista kostjalt ja pooles osas jääb hageja kanda.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.