Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kohustustest vabastamise menetluses. Krediidiasutuste vastuste kohaselt 17.02.2022 seisuga omab võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx (kontojääk 459,55 eurot) ja Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx (kontojääk 4,90 eurot). Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud perioodil 01.10.2016 kuni 31.12.2019 tulu järgnevalt: xxx brutotulu 13 648,47 eurot, xxx-lt brutotulu 129,66 eurot, xxx-lt brutotulu 1037,30 eurot, xxx-lt brutotulu 4286,87 eurot. Tööandja(te) poolt deklareeritud väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel olid järgmised: 2020. aastal xxx töötasu brutosummas 2593,39 eurot ja 2021. aastal brutosummas 2499,95 eurot. Töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed III pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel olid järgmised: xxx poolt väljamakstud brutosumma 2020.-2022. aastal kogusummas 10 787,57 eurot. Lisaks edastas kohus 16.02.2022 järelepärimised võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Pensionikeskusele, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik esitanud II pensionisamba raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et võlgnikule on välja makstud alates 07.10.2016 kuni käesoleva ajani pension järgmiselt: 01.10.2016 kuni 31.03.2017 summas 315,29 eurot kuus, 01.04.2017 kuni 31.03.2018 summas 331,66 eurot kuus, 01.04.2018 kuni 31.03.2019 summas 357,18 eurot kuus, 01.04.2019 kuni 31.03.2020 summas 387,85 eurot kuus, 01.04.2020 kuni 31.03.2021 summas 426,66 eurot kuus ja 01.04.2021 kuni käesolevani summas 450,41 eurot kuus. Eesti Töötukassa andmetel on võlgnik saanud väljamakseid alates 07.10.2016 kuni käesoleva ajani summas 0 eurot. 15.03.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele Maksu- ja Tolliametile ja Swedbank AS-ile tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 31.03.2022 teavitas võlausaldaja xxx AS kohut, et võlausaldajal oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tunnustatud nõude eest jäänud raha saamata summas 20 889,63 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldajatele oleks pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel laekuma 1501,54 eurot, millest xxx AS-ile 1499,44 eurot, kuid võlausaldajale ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud. 18.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et väljamakseteks ei ole tal rahalisi vahendeid jätkunud. Võlgnik avaldas, et ta kuuleb esimest korda, et ta peab midagi tasuma. Võlgnik selgitas, et P T, kes on võlgnikule ülekandeid teinud, on tööandja xxx omanik. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 07.10.2016, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole tegelenud terve kohustustest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega. Perioodil 24.10.201631.08.2017 töötas võlgnik xxx ning tema töötasu oli 100 eurot kuus ning alates 16.11.2017 xxx-s autojuhina ning tema töötasu oli 155,60 eurot kuus, hiljem 200 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik pensioni summas 450,41 eurot kuus. Võlgniku poolt esitatud aruannetest ei nähtu, mis põhjusel ei ole võlgnik otsinud tulutoovamat tegevust ega kandideerinud tulusamatele töökohtadele. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 2le võlausaldajale, so xxx AS-ile ja Maksu- ja Tolliametile. Võlgnik ei ole teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. Isegi perioodil, kui võlgniku sissetulekud ületasid miinimumpalka, ei teostanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid kasvõi minimaalses ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud. Lisaks 18.05.2022 ärakuulamisel võlgniku selgitusi hinnates, ei tekkinud kohtul veendumust, et võlgniku motiiviks on võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlgnik avaldas ärakuulamisel, et väljamakseteks ei jätkunud tal rahalisi vahendeid ning võlgnik ei olnud teadlik, et ta peab võlausaldajatele tasuma. Kohus selgitab, et kohtu 07.10.2016 määrusest, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvad selgelt võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustus teostada võlausaldajatele 1 kord aastas väljamakseid vastavalt jaotistele. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole ühelegi võlausaldajale väljamakseid teostanud, kuigi võlgnikul oli selleks võimalus. Kohus, analüüsinud võlgniku arveldusarvete väljavõtteid, asub seisukohale, et võlgnikul oleks olnud võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele kasvõi mingiski ulatuses. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kohus toob välja, et nt 26.11.2021 on võlgnikule laekunud P T poolt lisaks 500 eurot ja 01.02.2022 300 eurot. Seega, kuigi võlgniku likviidsus oleks võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõudeid kasvõi minimaalses ulatuses, ei teostanud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid ning sellega on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Võlausaldaja AS xxx palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Maksu- ja Tolliamet kohtule seisukohta ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud rohkem kui 5 aasta vältel võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks

mitte ühtegi makset. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud olnud periooditi suuremas ulatuses kui miinimumpalk, kuid väljamakseid sellest teostatud ei ole. Lisaks ei ole võlgnikul ühtegi alaealist ülalpeetavat, kelle suhtes oleks võlgnikul elatise maksmise kohustus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Vi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.