Võlaõigus › Alusetu rikastumine

HAGEJA NÕUE

Enne AS Swedbank poole garantii välja maksmise nõudega pöördumist, ei ole kostja hageja poole ühegi pretensiooni või nõudekirjaga konkreetsete summade tasumiseks kordagi pöördunud. Garantiisumma väljamaksmiseks esitatud nõudes on kostja väitnud, et hageja on rikkunud garantiiperioodil tema töös esinevate puuduste parandamist sh neile reageerimist kokkulepitud tähtaja jooksul. Samuti on kostja hagejale ette heitnud, et objektil leidis aset veeavarii juhtum, mille tõttu sai rikutud siseviimistlus, mis on justkui hageja süü ning täiendavalt heidab kostja hagejale ette, et tilkus jahutusseadme kanalisatsioonitoru ning on olnud veel mitmeid garantiiprobleeme. Nimetatud väited ei vasta tõele ning samuti on täiesti arusaamatu, kuidas on kujunenud kostja poolne väidetav nõue hageja vastu, mille väljamaksmist kostja pangalt garantiikirja alusel nõuab. Hageja põhjendab kostja nõuete mittevastavust alljärgnevalt. Kostja ei ole VÕS §-st 644 ja §-st 114 tulenevaid nõudeid täitnud: ei ole teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ei ole mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi nõuet ka konkreetse hüvitise tasumiseks. Kostja nõude sisuks on kulud kokku summas 4643,88 eurot ning need koosnevad kolmest rikkumisest: 1) survevooliku purunemine 2) jahutusseadme kondensaadi torustiku viga 3) ei reageeri garantiitöödele Survevooliku purunemine – nimetatud tööde all on toodud välja erinevad materjalid (parkett), kaks niiskusekogujat, siseviimistluse parandused, Vanalinna Ehituse ühe ehitaja tööde maksumus 7 päeva vältel ning eraldi tasu ka ehitustööde juhtimise ja korraldamise eest 15 tundi korrutatuna 50 euroga tunnis. Kokku on survevooliku purunemisega seonduvate paranduste maksumus 3393,58 eurot. Kostja poolt esitatud materjalidest ei ole kuidagi võimalik aru saada, kas ja miks peab kostja survevooliku purunemist hageja süüks. Samuti ei ole kostja kordagi kirjeldanud hagejale, milline kahju tekkis ega ole teinud ka ettepanekut kahju likvideerimiseks. Ei ole mõeldav, et probleemi tekkimise korral lihtsalt järeldatakse, et tegemist on hageja eksimusega ilma, et vastavat eksimust peaks kuidagi ka tõestama. Lisaks sellele, et on tõendamata survevooliku purunemine hageja tegevuse tulemusel, on tõendamata ka kostja poolt tehtud ja kantud kulutuste suurus. Kostja on pannud täiesti meelevaldselt ja suvaliselt tunde tööde teostamisele ning samuti märkinud, ehitustööde juhtimine võttis aega 15 tundi, mis on sisuliselt 2 päeva. Ei ole mõeldav, et ühe töömehe poolt 7 päeva vältel tehtavate tööde juhtimiseks peab juhtiv töötaja tegema tööd 2 päeva – tegemist on sellisel juhul täiesti ebaefektiivse ja ebapädeva juhtimise ja/või töötajaga. Eelnevast nähtub, et nimetatud nõude kujunemine on täiesti tõendamata, meelevaldne ning ei vasta tegelikkusele. Nõue on kokku kirjutatud üksnes eesmärgiga kasutada ära tugevamat positsiooni ja hageja poolt heatahtlikult väljastatud pangagarantiid. Jahutusseadme kondensaadi torustiku viga – kulutuseks on märgitud Sealtec (mööbli parandamine) 50 % arvest summas 790 eurot. Garantiisumma väljamakse nõude lisaks on kirjavahetus failinimega „Korter 8 mööbel“. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et Sealtec on teavitanud, et kapi hinnaks tuleb 1580 eurot ning on edastanud vastava nõude esmalt Elementgrupp OÜ-le. Kostja 30.07.2021 kirjast nähtub, et kostja ise kirjutab „Küttemeister OÜ paigaldas kondensaaditorustiku, jahutusseadme paigaldas Element Grupp OÜ“ Samuti kirjutab kostja, et leppige ise omavahel kokku, kes selle kahju eest vastutab ja kui kokku ei lepi, siis teeme

kahju pooleks ja peame kinni garantiitagatisest. Seega kirjutab kostja ka ise seda, et jahutusseadme paigaldas Element Grupp OÜ mitte hageja. Ka hageja vastas nimetatud kirjale 30.07.2021, et „Jahutusseadet meie ei ühendanud. Seega ei saa ka vastutada“ Seega on kostja ka ise tegelikult kinnitanud seda, et jahutusseadet hageja ei paigaldanud, mis tähendab, et hageja ei saa ka kuidagi vastutada nimetatud kulutuse eest. Kirjavahetusest nähtub, et juba siis asus kostja ähvardama hagejat, et „selliste olukordade jaoks ongi olemas „esimesel nõudmisel“ garantii. Hageja on seisukohal, et ka antud juhul on kostja alusetult ja pahatahtlikult ning ilma tegelikke kulutusi tõendamata asunud hagejalt nõudma summat, mille eest hageja ei pea ega saagi tegelikkuses vastutada. Ei reageeri garantiitöödele – nimetatud kulutuse alla on märgitud viiele reale, et Katlaexpert (tuvastab ja likvideerib Küttemeistri garantiitöid) ning ühele reale on märgitud Noto (korter 8 dušisegisti voolik). Kostja ei ole ka nimetatud nõudega seonduvalt esitanud hagejale nõudekirjasid ja ei ole hagejat teavitanud väidetavatest puudustest ja nõudest väidetavalt hageja poolsete puuduste kõrvaldamise kulude tasumiseks. Ülaltoodust on selgelt näha, et kostja on esitanud lihtsalt exceli tabelis väited kulutuste tegemise ja kandmise kohta, tegelikult vastavate kulutuste kandmist tõendamata. Samuti ei ole täidetud eeldused (hageja õigeaegne, piisavalt täpne teavitamine, mõistliku tähtaja andmine), et saaks nõuda hagejalt kellegi teise poolt teostatud tööde tasumise hüvitamist. Kostja eesmärk on kasutada ära pangagarantii olemasolu ja seda, et pangast pangagarantii alusel väljamakse nõudmiseks piisab üksnes vastava nõudekirja esitamisest. Selline käitumine on aga ilmselgelt pahatahtlik ning ajendatud üksnes soovist rikastuda hageja arvelt alusetult. TsMS § 368 alusel palub hageja kohtul: 1) tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda Swedbank AS-ilt garantiikirjaga antud tagatise väljamaksmist summas 3389 eurot; 2) tuvastada, et Swedbank AS-il puudub kohustus garantiikirjaga antud tagatise väljamaksmiseks, 3) tuvastada, et kostjal puudub pangale esitatud garantii väljamaksmise taotluses näidatud alustel hageja vastu nõue. Juhul kui mingil põhjusel kohus ei rahulda hagi tagamise taotlust ja Swedbank AS teeb siiski 21.03.2022 kostjale ära väljamakse garantiikirja alusel summas 3389 eurot, palub hagejaalternatiivnõudena- tuvastada, et kostjal puudub vastavas summas nõue hageja vastu ning hageja nõuab kostjalt alusetult saadu 3389 euro tagastamist. Samuti nõuab hageja, et kostja hüvitaks hagejale 150 eurot, mis on AS Swedbank poolne garantiinõude käsitlemistasu, mille hageja peab pangale maksma. Nimetatud summa tasumise kohustus tuleneb hagiavalduse lisast nr 10. Seega alternatiivsel alusel on hageja nõude suurus kostja vastu 3539 eurot. Juhul kui AS Swedbank on teinud nimetatud väljamakse, palub hageja nõuda kostjalt välja ka viivis alates väljamakse tegemise kuupäevast kuni kostja poolt alusetult saadu tagastamise kuupäevani VÕS § 113 ja § 94 sätestatud määras. Hageja soovib kokkuvõttes tuvastada, et Swedbank AS-il puudub kohustus garantiikirjast nr 21020455 tulenevalt väljamaksete teostamiseks ning et Vanalinna Ehitus OÜ-l puudub garantiisumma väljamaksmise taotluses märgitud alusel nõue hageja vastu. Alternatiivselt juhul kui Swedbank AS siiski teeb väljamakse Vanalinna ehitus OÜ-le, mõista Vanalinna Ehitus OÜ-lt välja 3539 eurot ning viivised alates nimetatud summa väljamaksmisest Swedbank AS-i poolt kuni Vanalinna Ehitus OÜ poolt hagejale summa täieliku tagastamiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Hageja palub jätta kõik kohtukulud Vanalinna Ehitus OÜ kanda ning mõista kohtukulude tasumisega viivitamise korral Vanalinna Ehitus OÜ-lt välja viivised kohtukulude summalt VÕS § 113 sätestatud määras. Kostja seisukohale esitatud vastuses ei nõustu hageja sellega, et garantiikirjast tulenevalt ei olnud kostja kohustatud pöörduma hageja poole enne garantiikirja täitmisele pööramist pretensiooni või nõudekirjaga ning et hageja võib kostja nõude suhtes esitada üksnes garantiist endast tulenevaid või garantiis lubatud vastuväiteid. Lepingu punktide 5.3., 5.4. ja 5.7. kogumis on pooled selgelt lepingus kokku leppinud, et puuduste ilmnemise korral peab tellija (kostja) hagejat puudustest teavitama ning andma tööde teostajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles peale seda, kui töövõtja tema poolt teostatud töödega seoses puudusi ei kõrvalda, tekiks tellijal õigus vastav nõue pangale esitada. VÕS § 644 ja § 114 nõudeid ei ole kostja täitnud ning kostja ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi nõuet ka konkreetse hüvitise tasumiseks. Antud pangagarantii on tihedalt seotud töövõtugarantiiga, mis nähtub ka poolte vahelisest töövõtulepingust. Ei ole mõeldav, et panga garantii alusel saab üks pool esitada nõude garantii väljamaksmiseks lihtsalt tulenevalt sellest, et panga poolt on garantii väljastatud ja formaalselt on poolel selleks ka õigus, vaid poole rahaline nõue peab olema selgelt ka põhjendatud ja tõendatud. Kostja esitatud tõenditega ei ole kuidagi tõendatud see, et hageja oleks rikkunud garantii kohustust. Samuti ei ole tõendatud seda, et miks peab kostja tekkinud probleeme just hageja süüks. Kostja on asunud väitma justkui oleks survevooliku purunemine hageja süü ja hageja paigaldas praaktoote. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kuna survevoolik oli tööde üleandmise hetkel täiesti nähtavas asukohas, siis juhul kui hageja oleks paigaldanud vigase vooliku, oleks see pidanud olema üleandmise hetkel näha. Kostja aga võttis tööd vastu ning ühtegi märkust survevooliku osas ei olnud. Lisaks on oluline märkida, et vaidlusaluse survevooliku koos segistiga tarnis kostja ise. Juhul kui hageja paigaldas katkise survevooliku, oleks kostja seda tööde vastuvõtmisel pidanud koheselt ka nägema. Kostja ei ole antud juhul kuidagi tõestanud seda, et hageja oleks paigaldanud katkise survevooliku või et survevoolik oleks katki läinud hageja tegevuse tagajärjel. Jahutusseadme torustik on ehitatud küll hageja poolt, kuid peale torustiku välja ehitamist ühendas sinna oma jahutusseadme Element Grupp OÜ ning leke oli ühenduse kohast, mis tähendab seda, et ühendus oli tehtud ebakvaliteetselt. Kuna ühenduse tegi ja seda kohta viimasena „puutus“ Element Grupp OÜ siis on selge, et ka nemad peavad vastutama tekkinud kahju eest. Kostja on ise esitanud pangale garantiisumma väljamakse nõude koos kulude kalkulatsiooniga, kus vastavaid kulutusi osaliselt välja toodud ei ole ning esitatud tõendid ei ühti osaliselt esialgse kulude kalkulatsiooniga. Kostja /kohtu märkus: ilmselt on mõeldud „hageja“/ juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: Kostja poolt esiatud RNX Building arvelt nr 10010 ja RNX Building arvelt nr 10013 ei nähtu kuidagi, et töid oleks teostatud seoses survevooliku purunemise tagajärgede likvideerimisega. Vastupidiselt, kostja ka ise kinnitab, et arvega on kaetud ka muud tööd, mis algasid enne veeavariid. Seega on täiesti tõendamata, et kulutusest 1575 eurot on just see kulutus, mis on tekkinud väidetavalt hageja rikkumisest tulenevalt.

Hagiavalduse lisas nr 8 toodud kostja enda kulude kalkulatsioonist nähtub, et summa 1575 taha on kirjutatud „Vanalinna Ehitus (parketi vahetus, survevooliku vahetus, põrandaliistude paigaldus, kipsitööd, muud abitööd ja koristus) üks ehitaja kuus päeva 7 p x 9 h x 25.-“ Seega on kostja ise väitnud algselt, et neid töid on teostanud Vanalinna Ehitus ise arvestusega 25 eurot tunnis, kuid nüüd on esitanud kostja väite, et töid on justkui teostanud Rnx Building OÜ. On selge, et kostja on esitanud nimetatud arve sooviga tõendada kuidagigi kantud kulu, arvetelt ei nähtu, milliseid töid oleks teostatud ning seega ei tõenda arved seda, et kulu on ka tegelikkuses seotud survevooliku purunemisega. Lisaks ei tõenda üksnes arve esitamine ka tegeliku kulutuse tegemist. Lincona Konsult arve ei tõenda kulutuse tegelikku kandmist ning samuti ei ole tõendatud, et kulutus tehti just väidetud rikkega seoses. Kostja esitatud Kolm Ruutu OÜ arved niiskuse eemaldaja rendiks ei tõenda esiteks seda, et kulutus oleks ka reaalselt kantud. Lisaks ei nähtu nimetatud arvetest, et niiskuse eemaldajaid oleks kasutatud just avariilises korteris, vaid arvetel näidatud niiskuse eemaldajaid võidi kasutada ka mujal. Kostja poolt esitatud lisast 6 nähtub küll, et töid on teostatud vaidlusaluses korteris, kuid arvega ei ole tõendatud kulu reaalne kandmine. Kostja lisa 7 osas märgib hageja, et dokument on võõrkeelne ning juhul kui kostja ei esita vastava dokumendi tõlget, palub hageja jätta dokument vastu võtmata lähtuvalt TsMS § 33 lg 1. Muus osas on hageja nimetatud lisa kommenteerinud ka oma vastuse punktis 2.7. Kostja esitatud (Sealteck OÜ arve) ei nähtu, millega seoses ja mille eest arve esitatud on. Samuti ei tõenda nimetatud arve kulu reaalset kandmist. Kostja esitatud Katlaexpert OÜ arvetest ei nähtu seda, millega seoses ja millisel objektil töid reaalselt teostati. Samuti ei tõenda esitatud arved kulutuse reaalset kandmist. Põrandakütte automaatika tarnis ja paigaldas teine ettevõte ning seega ei saa automaatikaga seotud puuduste eest hageja vastutada.

KOSTJA VASTUS

Garantiiajal ilmnesid hageja töödes mitmed puudused, mille tagajärjel kandis kostja rahalist kahju ja mille tõttu kostja realiseeris hageja antud pangagarantii. Ebaõige on hageja väide, et enne Swedbank AS poole garantii välja maksmise nõudega pöördumist ei ole kostja hageja poole ühegi pretensiooni või nõudekirjaga konkreetsete summade tasumiseks pöördunud. Tegelikult möönab hageja ka ise, et hagi lisaks 8 olevast kostja garantiisumma väljamaksmise nõudest nähtuvalt on kostja hagejale ette heitnud, et objektil leidis aset veeavarii juhtum /.../, tilkus jahutusseadme kanalisatsioonitoru ning on olnud veel mitmeid garantiiprobleeme. Kostja on teavitanud hagejat lepingu objektil esinenud puudustest ja nõudnud hagejalt nende kõrvaldamist. Seeläbi on kostja realiseerinud garantiikirja õiguspäraselt ning kostja vastu esitatud hagi on alusetu. VÕS § 155 lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt on garantii näol tegemist seega mitteaktsessoorse kohustusega, mis õiguskirjanduses selgitatu kohaselt tähendab, et garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud tagatud võlasuhtest, st lepingust või muust võlasuhtest, millest tulenevaid kohustusi garantii tagab. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Ühtlasi tähendab garantii mitteaktsessoorsus seda, et tagataval võlasuhtel ning sellega seoses aset leidnud sündmustel (nt väidetavatel kohustuste rikkumistel) ei ole garandi vastu suunatud nõuete suhtes mingit tähendust – see, millised nõuded garantiilepingust tulenevad ja milliseid vastuväiteid nendele esitada saab, tuleneb üksnes ja ainult garantiilepingust endast. Eelnev tähendab ühtlasi ka seda, et hagejal ei ole käesolevas menetluses võimalik esitada mingeid garantiiga tagatavast kohustusest tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid. Hageja võib kostja nõude suhtes esitada üksnes garantiist endast tulenevaid või garantiis lubatud vastuväiteid. Kostja märgib, et käesoleva menetluse raames ei saa kohus anda hinnangut hageja ja kostja vahelises töövõtulepingulise suhte rikkumiste kohta, vaid üksnes kostja poolt garantii realiseerimise õiguspärasuse kohta. See tähendab, et hinnata saab üksnes seda, kas kostja on garantii maksma pannud vastavalt garantiikirjas toodud tingimustele. Kuivõrd VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt on töövõtulepingust tulenev õigussuhe hageja ja kostja vahel õiguslikult eraldiseisev hageja ja kostja vahelisest garantiisuhtest, ei ole töövõtulepingust tulenevad õiguslikud küsimused (sh töövõtulepingu väidetav õiguspärane täitmine hageja poolt) hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 mõistes. Seetõttu tuleb nimetatud küsimused käesolevas menetluses jätta kõrvale. VÕS § 155 lg 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Hagejal on võimalik kostja vastu esitada seega üksnes vastuväiteid, mis on garantiikirjas ammendavalt sätestatud. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et garantiikirja kohaselt ei ole hagejal võimalust esitada kostja poolsele garantiikirja realiseerimisele vastuväidet, et hageja ei ole kohustust rikkunud. Garantiikiri on täitmisele pööratud ja kostjale on 3389 euro suurune summa välja makstud kooskõlas garantiikirjas toodud tingimustega. Kostja lükkab ümber hageja alusetud väited seoses töövõtulepingu täitmisega, kuigi kostja on veendunud, et käesoleva menetluse raames ei saa anda õiguslikku hinnangut töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele või vastupidi õiguspärasele täitmisele. Kohtupraktikas on välja töötatud üheselt mõistetavad põhimõtted selle kohta, millisel juhul saab hageja vaidluses tugineda enda õiguste kuritarvitamisele kostja poolt garantii realiseerimise korral: hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt

juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad (vt Riigikohtu 16.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-49-12, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.2017 otsus nr 2-16-1676, p 54, 55). Hageja esitatud väited kuritarvitamise kohta ei ole tema väite põhistamiseks, eeltoodud kohtupraktika alusel, sobivad, sest toovad kaasa töövõtulepingulise suhte asjaolude hindamise ja tuvastamise vajaduse. Kostja hinnangul tooks hageja väidete sisuline analüüs kaasa garantii kui mitteaktsessoorse tagatise sisutuks muutumise ja seega garantii institutsioonist võõrandumise. Asjas ei ole võimalik kindlaks teha kostja kui garantii saaja õiguste kuritarvitamist, sest selleks puuduvad Riigikohtu poolt sobivaks peetud tõendid (jõustunud kohtu- või vahekohtu otsus või poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamise kohta). Selliseid tõendeid ka ei eksisteeri. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja väidetavat kostja poolset õiguste kuritarvitamist (millega kostja ka ei nõustu) ei ole üleüldse käesoleva menetluse raames võimalik tuvastada. Hageja väitel ei ole kostja tõendanud kulutuste kandmist ega ole hagejat teavitanud. Kostja on teavitanud hagejat survevooliku purunemisest. See nähtub hagi lisa 8 koosseisus olevast e-kirjavahetusest pealkirjaga „Korter 5 lõhkenud voolik“. Kuivõrd hageja nimetatud puudust kõrvaldama ei asunud, tellis kostja töö ise ning kandis seetõttu kulutusi kokku summas 2643,58 eurot, millise summa on kostja teavitanud ka Swedbank AS-le garantiikirja täitmisele pööramise taotluses. Kostja tehtud kulutused hageja täitmata jäetud kohustuse kõrvaldamiseks nähtuvad: 1) RNX Building OÜ arvetelt nr 10010 ja 10013, millest veeavarii tõttu tekkinud probleemide likvideerimiseks on kostjal kulunud 1575 eurot. 2) AS Lincona Konsult arvelt nr MA2115522, parketi maksumusena 310,58 eurot (ilma km), mis paigaldati veekahjustuse saanud korterisse. 3) Kolm Ruutu OÜ arvetelt nr 540 ja 576, mille järgi on kostja Köleri 14 objekti tarbeks rentinud niiskuse eemaldajad perioodil 28.06.2021 – 07.07.2021 ning 22.07.2021 – 03.08.2021. Niiskuse eemaldajate rentimiseks on kostjal kulunud kokku 258 eurot (s.o 180+78, ilma km). 4) Balti Viimistlus OÜ arvelt nr 1713, mille järgi on kostja Köleri 14-5 objekti tarbeks tellinud seinte ja lagede parandused ja värvimise ning tasunud materjalide ja abivahendite eest kokku summas 500 eurot (ilma km). Kuivõrd survevoolik on sanitaartehnika üks osa, lasus selle korrektse paigaldamise kohustus lepingu p.1.1, 1.2 ja lisast 3 tulenevalt hagejal. Lepingu p-st 3.2.12 ja 3.2.17 tulenes hageja kohustus paigaldada uus, terve ja toimiv survevoolik, mis vastab selle otstarbele – võimaldab vett läbi lasta ilma veeavarii tekketa. Tootja vastuse kohaselt on survevooliku väline ümbris mõranenud ning sisemisel voolikul on umbes 10mm suurune sirge lõige. Välimuse järgi on voolik kahjustada saanud väliste mõjutuste tõttu. Survevooliku sisselõige nähtub ka tootja vastuse juurde lisatud piltidelt, mis võimaldab järeldada, et kuivõrd sanitaartehnika (sh survevoolik) sai paigaldatud viimase tööna (mida tõendab ka lepingu lisaks 3 olev ehitusgraafik) ning sellele järgnes üksnes koristus, ei saanud selline sisselõige tekkida koristuse käigus, vaid pidi vaieldamatult olema tekkinud hageja tegevuse tulemusel. Lepingu punkt 5.3 sätestab, et garantiiaja jooksul on alltöövõtja kohustatud lühima

mõistliku aja jooksul omal kulul kõrvaldama kõik töös esinevad puudused ning parandama, uuendama või vajadusel asendama kõlbmatuks muutunud töö ning töö käigus paigaldatud tehnika ja seadmed. Järelikult survevooliku paigaldamine, mis oli lepingust tulenevalt hageja kohustuseks, on lepingu p 5.3 mõttes käsitletav töös esineva puudusena ning seega hõlmatud ka hageja poolt kostjale antud garantiiga. Garantiiaja kohustust aga hageja kostja ees ei täitnud, mistõttu oli kostja sunnitud tellima töö mujalt ning kandis seetõttu kulutusi kokku summas 2643,58 eurot. 30.07.2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat jahutusseadme kondensaadi torustiku veast, mis nähtub hagi lisa 8 koosseisus olevast e-kirjavahetusest pealkirjaga „Korter 8 mööbel“. Kostja kirjeldas hagejale saadetud e-kirjas, et „Köleri 14 korter 8 toimus veeavarii. Jahutusseadme ja kondensaaditorustiku ühendusest lekkis vesi kappi ja rikkus mööbli. Rikutud mööbli taastamise maksumus 1580 eurot + km. Küttemeister OÜ paigaldas kondensaaditorustiku, jahutusseadme paigaldas Element Grupp OÜ. Palun lahendage tekkinud olukord omavahel ja tehke selgeks, kes vastutab kahju eest. Kui kompromissi ei leia, teeme kahjutasu pooleks ja peame kinni garantiitagatisest. Ootan vastust esmaspäeva õhtuks 02.08.2021“. Samal kuupäeval vastas hageja kostjale, et „jahutusseadet meie ei ühendanud, seega ei saa ka vastutada“. Kuigi kostja oli hagejale selgitanud, et hageja paigaldas jahutusseadme kondensaaditorustiku, ei asunud hageja sellele vaatamata puudust kõrvaldama ning leidis alusetult, et vabaneb vastutusest, kuna väidab, et ei ühendanud jahutusseadet. Tegelikult oli ventilatsiooni ja jahutusega seotud töödest hageja kohustuseks nii torustike ehitus korrustel kui ka jahutusseadmete paigaldus korterites 8 ja 9, mis tuleneb lepingu punktidest 1.1, 1.2 ja lepingu lisaks 3 olevast ehitusgraafikust. Järelikult keeldus hageja tööd teostamast ning kostja oli sunnitud tegema kulutusi, et puudus ise kõrvaldada. Kostja tegi hageja poolse puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu kulutusi summas 790 eurot, mis nähtub Sealteck arvelt nr 2716, milles olevast summast nõuab kostja hagejalt üksnes 50%, sest poole arvest on hüvitanud kostjale juba teine kostja alltöövõtja. Hageja on jätnud täitmata kohustused, mis kuulusid tema poolt kostjale antud garantii hulka, mille tõttu kostja on kandnud kulutusi kokku summas 322 eurot. Kostja on hagejat teavitanud mitmetest garantiiajal ilmnenud puudustest, mille hageja oli lepingu p.5.3 tulenevalt kohustatud kõrvaldama, kuid ei teinud seda lühima mõistliku aja jooksul. Seetõttu oli kostja sunnitud puudused kõrvaldama ise, st tellima mujalt ja tegema selleks kulutusi: 1) Katlaexpert OÜ arve nr 21107, summas 50 eurot küttesüsteemi reguleerimise tööde eest. Kostja teavitas hagejat 19.07.2021 e-kirjas, et Köleri 14 objektil ei jõua soe küttevesi kollektoriteni. 20.07.2021 lubas hageja esindaja kostjaga ühendust võtta (vt hagi lisa 8 koosseisus olev ekirjavahetus pealkirjaga „Kütteventiilid kinni“), ent ei teinud seda, mistõttu pidi kostja laskma puuduse ise kõrvaldada. 2 )Katlaexpert OÜ arve nr 21135, summas 47 eurot kütteperioodi alustamise ja väljakutse eest. 3) Katlaexpert OÜ arve nr 21152, summas 45 eurot põrandakütte kollektori reguleerimiseks. 27.09.2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat sellest, et küttetorustik on ehitusjärgse prügiga umbe läinud. Küttetorustikus peab olema täiesti läbipaistev vesi. Hageja kostjale ei vastanud ega asunud puudust kõrvaldama. 4) Katlaexpert OÜ arve nr 21172 summas 110 eurot põrandakütte parandamise eest. 23.09.2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat sellest, et Köleri 14 objektil korter 6 küte ei tööta. 27.09.2021 ekirjas keeldus hageja puuduste kõrvaldamisest. 5) Katlaexpert OÜ arve nr 21196 summas 70 eurot gaasikatla kontrolli, küttesüsteemi täitmise ja nädalavahetusel väljakutse eest. 05.12.2021 e-kirjas teavitab kostja hagejat Köleri 14 objektil ilmnenud puudustest seoses põrandakütte ja sooja vee puudumisega. Hageja 06.12.2021 vastusest nähtub, et hageja ei asunud puudust kõrvaldama, väites mh, et „hagejal ei ole lepingus kohustust 24/7 kostja kirja peale kuhugi joosta; probleemid lahendatakse võimalikult kiiresti mõistliku aja

jooksul; tegeleb sooja vee puudumisega esimesel võimalusel ning põrandakütte automaatika ei ole hageja rida.“ Kuivõrd hageja vastusest selgus, et hageja ei asu viivitamatult puuduseid kõrvaldama, oli kostja sunnitud puudused ise likvideerima, eriti arvestades et tegemist oli kiireloomulise tööga – detsembrikuus toimunu päeval oli õues -17 kraadi külma. Arvestades, et kostja klient on -17 kraadise külmaga ilma sooja vee ja kütteta, on sellises kiireloomulises olukorras vaja töö teostada koheselt ning selliselt tuleb antud olukorras tõlgendada ka lepingu punkti 5.3, mis sätestab hageja kohustuse lühima mõistliku aja jooksul kõik puudused kõrvaldada. Vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustiku ehitus (ehk eeltoodult kõigil arvetel näidatud tööd, mida kostja tegi selleks tegelikult kohustatud hageja asemel) oli lepingu p-dest 1.1, 1.2 ja lepingu lisaks 3 olevast ehitusgraafikust tulenevalt hageja kohustuseks, kuuludes seega ka garantiitööde hulka. Hagi lisas 3 olevast tööde üleandmisevastuvõtmise aktist nähtuvalt on hageja ka nimetatud töö teostanud (sh küttetööd ridadel 1-26 ja hoonesisese tarbeveega seotud tööd ridadel 27-36). Kokkuvõtteks märgib kostja, et kuigi ükski hageja esitatud väidetest ei vasta kriteeriumitele, mille järgi oleks vastavalt Riigikohtu praktikale lubatav tuvastada garantii väidetavat kuritarvitamist ja hagi esemest lähtudes jäävad käesoleva vaidluse raamidest välja küsimused võimalikest töövõtulepingu rikkumistest, on kostja poolt esile toodud hageja poolsete töövõtulepingu rikkumistest nähtuvalt siiski tegemist olnud garantiijuhtumiga, mille korral on kostja õigustatud garantiikirja täitmisele pöörama. Hageja väljastatud garantii on esimese nõudmise (first demand) garantii. AS-l Swedbank ei ole lubatud hinnata töövõtulepingust tulenevaid asjaolusid. Hageja ei väida, et kostja esitatud nõue ei oleks vormistatud kooskõlas garantiikirja tingimustega. Hageja väidab üksnes, et kostja esitatud nõue ei ole kooskõlas töövõtulepingulisest suhtest tulenevate kohustustega. Seda aga ei tohi AS Swedbank garantiikirjast tuleneva kohustuse väljamaksmisel arvestada. Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue tuvastamaks, et Swedbank AS-l puudub kohustus garantiikirjast nr 21-020455 tulenevalt väljamaksete teostamiseks. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue, millega hageja taotleb tuvastada, et Vanalinna Ehitus OÜ-l puudub garantiisumma väljamaksmise taotluses märgitud alusel nõue hageja vastu. Esimese nõudmise garantii olemusega on printsipiaalses vastuolus see, kui hinnata töövõtulepingulisest suhtes tulenevaid asjaolusid. Hageja on hagis esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude 3389 euro tagastamiseks ja 150 euro hüvitamiseks. Kuna hagi tagamise tõttu ei ole kostjale väljamakset tehtud, siis alternatiivnõude rahuldamiseks puudub mistahes alus. Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole hageja ees ühegi rahalise kohustuse täitmisega viivituses VÕS § 113 lg 1 mõttes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

täitmise tagamine sõltumatu garantiiga, Triin Uusen-Nacke- Kas Riigikohtu garantiilepingu käsitlus tagab selle lepingu abstraktsuse.

Hea usu vastaselt esitatud garantii väljamaksmise nõude esitamisel on võimalik keelduda kui soodustatud isik on jätnud oma aluslepingust tuleneva kohustuse täitmata olulises mahus. Kohast täitmist peab tõendama põhivõlgnik.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.