Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.10.2020.a kohtumääruses (t/l 27-28).

Vaidlust ei ole, et hageja osutas kostjale messi ja konverentsiteenust ajavahemikul 01.03.2019.a-10.03.2019.a. ning on esitanud selle eest 02.04.2019.a kostjale tasumiseks arve nr 2247504 summas 449745,00 rootsi krooni, mida kostja tasunud ei ole (t/l 5-6).

Ka pole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud 11.11.2019.a kokkulepe, millise kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 44604,28 eurot ning kohustunud võlgnevuse tasuma kahes osas: 15.11.2019.a summas 10 000 eurot ning 15.12.2019.a summas 34 604,28 eurot (t/l 15-16). Puudub vaidlus, et kostja võlga hagejale tasunud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega tuleneb viidatud sättest, et abstraktse võlatunnistusega luuakse poolte vahel iseseisev, kausaalsuhtest sõltumatu kohustus.

Kohus on seisukohal, et oma vormilt on antud juhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd hageja konstitutiivset kohustust tõendanud ei ole. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et poolte tahet luua konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne lk. 114).

Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-22-09 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Kohtuasjas nr. 32-1-21-06 on Riigikohus leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.

Käesoleval juhtumil kostja ei vaidle, et hageja on talle tasumiseks esitatud arve raames teenuseid osutanud. Kostja väidetel ei olnud tal võimalik arvet tasuda, kuivõrd hageja ei täitnud raha saamiseks nõutavaid rahapesu tõkestamise nõudeid, mistõttu kostja pank keeldus pangaülekande tegemisest. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.

Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on toonud raha mittetasumise põhjuseks asjaolu, et kuivõrd tema arvelduskonto on väidetavalt Ukraina pangas „Unex Bank“ ning pank keeldub ülekannet tegemast, siis on tal raha tasumine hagejale võimatu (t/l 48-53). Samas on hageja vajaliku informatsiooni kostjale edastanud (t/l 59-62). Sellest tulenevalt ei saa pidada hagejat vastutavaks selles, et kostja kohustused hageja ees on täitmata. Selline kostja järeldus ei ole õige ning kohtule esitatud tõendid seda ei toeta.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et pooled on 11.11.2019.a sõlminud võlgnevuse tasumise kokkuleppe, millise kohaselt tuli võlg tasuda xxx AS-i arveldusarvele (t/l 15). Kostja, olles Eestis registreeritud äriühing, ei ole toonud kohtu ette asjaolu, et viimasel oleks olnud takistusi eelpool nimetatud samuti Eestis registreeritud äriühingu arveldusarvele raha ülekannete tegemisel.

Arve tasumise tähtajast on möödunud enam kui kolm aastat. Kostja ei ole kohtu toonud, et ta oleks üritanud arvet muud moel hagejale tasuda. Eelkõige on kostjal, kui teenuse saajal, kohustus hoolitseda selle eest, et tema kohustused hageja ees saaks kohaselt täidetud. Seda enam, et kostja on varasemalt olnud võimeline hageja arveid tasuma (t/l 69-70). Seega saab kohtu ette toodust järeldada, et kostja on asunud otsima ettekäändeid selleks, et hageja nõuet mitte tasuda.

Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale võlgnevuse maksmisest, siis kuulub hageja nõue summas 44602,38 eurot rahuldamisele ning nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 6248,89 eurot perioodi 16.11.2019.a ja 16.12.2019.a kuni 05.10.2020.a eest, kuivõrd kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,05 % päevas alates 06.10.2020.a põhinõudelt 41489,07 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vaidleb viivisenõudele vastu ning leiab, et viivisenõue on vastuolus VÕS § 108 lg 2 p 1 ja § 113 lg 1, kuna viivitus on hagejast endast tingitud.

Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et tal on olnud takistusi 11.11.2019.a kokkuleppe täitmiseks, seega pole asjakohased kostja vastuväited viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuigi on täitmist korduvalt lubanud. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue viivise väljamõistmiseks.

Kohtule esitatud kokkuleppe punktis 3.2 on pooled leppinud kokku, et kokkuleppe rikkumisel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist 0,05 % päevas põhivõlgnevuse tasumata osalt kuni selle tasumiseni (t/l 15-16).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivisenõude arvutuskäigule (t/l 2). Kohtule esitatud viivise arvestus on selge ja järgitav. Esitatud viivisenõue ei ületa põhinõuet. Kostja ei ole ka tõendanud, et antud summa on ebapropotsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 6248,89 eurot ning viivise 0,05 % päevas summalt 41489,07 eurot alates 06.10.2020.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 44 602,38 eurot, viivis 6248,89 eurot ja viivis 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt summas 41 489,07 eurot alates 06.10.2020.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1100 eurot, esindajakulud summas 1740 eurot ning tõlkekulud summas 335,20 eurot. Kostja enda kulud õigusabile on summas 2475 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: juriidiline analüüs, hagi koostamine ja kohtule esitamine (3,2 tundi), kostja 15.10.2020.a taotlusega hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude tagatise andmiseks tutvumine, sellele seisukoha koostamine (2 tundi), kostja kompromisspakkumisega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine (0,5 tundi), kostja vastusega tutvumine ja 17.02.2021.a seisukoha koostamine (2,4 tundi), 10.12.2021.a täiendava tõendi esitamine (1 tund), 29.03.2022.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine (1,5 tundi), täiendava tõendi esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Kokku 11,6 tundi.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1100 eurot.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnihinne on sama (150 eurot), mis hageja lepingulisel esindajal. Samas on kohus juba 13.01.2021.a kohtumääruses, millisega kohus on lahendanud tagatise andmise taotluse, punktis nr 5 märkinud, et kostja esindajakulu (vandeadvokaat) tunnihind 150 eurot on turul pakutava samalaadse teenusega võrreldes ebamõistlikult suur (t/l 42).

Kohus selgitab, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tln Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10).

Hageja lepinguline esindaja ei ole ka toonud välja, et ta oleks keskmisest rohkem tööd teinud või oleks antud juhtum tavapärasest keerukam. Kohtu arvates selliseid asjaolusid ei

esine. Kuna hageja esindajaks oli jurist ning arvestades asja sisu ja mahtu ning kohtutoimikus olevaid materjale, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 100 eurot.

Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 11,6 tundi. Kostja hageja esindajakulude ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 11,6 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 11,6 tundi ehk 1160 eurot (11,6 tundi x 100 eurot).

TsMS § 143 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka tõlkekulud summas 335,20 eurot. Kostja sellele kulule samuti vastuväiteid esitanud ei ole.

Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2595,20 eurot, millest riigilõiv 1100 eurot, esindajakulud 1160 eurot ja tõlkekulud 335,20 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.