Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-2913
Tsiviilasi
T. T. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: T. T. (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx, epost xxx) Võlausaldajad: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, Swedbank AS, Swedbank Liising AS, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu.
Lõpetada T. T. kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada T. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada T. T. enda usaldusisiku kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 28.02.2013 määrusega kuulutati välja T. T. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Andres Hermet. 06.05.2015 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas usaldusisiku ülesandeid täitma võlgniku enda.
18.09.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata T. T. taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks ning pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise avaldus määrati uuesti läbivaatamisele 06.05.2022. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 01.06.2016, 07.05.2017, 23.05.2018, 14.05.2019, 07.05.2020, 13.05.2021 ja 10.05.2022. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esitasid ühise seisukoha 20.05.2022, tuues välja, et võlausaldajad jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Maksu- Ja Tolliamet esitas seisukoha 03.06.2022, millest lähtuvalt tuleb võlausaldaja hinnangul jätta taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse kestel keskmisest kõrgemat tulu, millelt oleks pidanud teostama väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik jättis väljamaksed tegemata. 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes tõi välja, et pidi maksma pangalaenu rohkem, kuid püüdis maksta kõikidele, aga teistele on tasutud väiksemad summad. Võlgnik tõi välja, et ei teadnud, et kohtutäitur Kristiina Feinman on samuti võlausaldaja, mistõttu ei ole kohtutäiturile makseid tehtud. Võlgniku arvates loobus kohtutäitur oma nõudest. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 22.06.2022. Vastusena kohtu päringule teatas kohtutäitur Kristiina Feinman 14.06.2022, et ei ole oma nõudest käesolevas menetluses loobunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 09.06.2022. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus
õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud, v.a osas, mis käsitleb väljamaksete tegemist vastavalt jaotuskavas sätestatud proportsioonidele - võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 41145 eurot. Kohus möönab, et võlgnik ei ole järginud väljamakseid tehes jaotuskavas sätestatud proportsioone, mida on võlgnikule selgitatud täiendavalt ka 08.09.2020 toimunud ärakuulamisel. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning tuleb võtta arvesse, et võlgnik on teinud võlausaldajatele menetluse vältel väljamakseid kokku summas 41145 eurot, mis moodustab ca 18% kogu pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete mahust ning vastab suures osas summale, mis tuli võlausaldajatele välja maksta, võttes arvesse seejuures sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus T. T. enda usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.