Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

XXXOÜ (registrikood XXX) osa jääb tervikuna XXX lahusvaraks ning et nimetatud osaühingu osa eest kohustub XXX tasuma XXX kompensatsiooni 200 eurot. Võlgniku abikaasa nimel oli registreeritud XXX asuv kinnistu registriosa numbriga XXX. Abikaasade vahel kehtis varaühisus. 08.11.2013.a. õnnestus saavutada võlgniku abikaasaga kokkulepe vara jagamise osas ja sõlmiti notariaalne abieluvaraleping, mille tulemusena lõpetati abikaasade vahel kehtinud varaühisuse varasuhe ja kehtestati uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Peale nimetatud kokkuleppe saavutamist ja vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse (05.12.2013.a.) sai haldur alustada pankrotivara müügiga. Haldur korraldas kokku 7 enampakkumist:

Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 818,00 eurot on kinnitatud Harju Maakohtu 28.02.2013.a. kohtumäärusega. Kulud summas 833,48 eurot on kinnitanud kohus oma 02.02.2015.a. kohtumäärusega. Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Muid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) pankrotivarast tehtud ei ole.

on

kinnitatud

02.02.2015.a.

XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded eurodes, rahuldamisjärgud ning väljamaksed ning rahuldamata nõude suurus eurodes on toodud täpsemalt välja järgmises tabelis: Nr

Võlausaldaja nimi

Tunnustatud nõue eurodes järk 11 765 I 11 765 158 601,65 62 504,91 1 092,47 6 990,24 229 189,27

II II II II

Väljamakse 10 000 10 000 0,00 0,00 0,00 0,00

Rahuldamata nõue eurodes 1 765 1 765 158 601,65 62 504,91 1 092,47 6 990,24 229 189,27

Riigikohus on asunud seisukohale, et pandiga tagatud nõue ei lähe PankrS § 153 lg 4 alusel teise rahuldamisjärku ulatuses, milles see jäi rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast tehti PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseid. 11. mail 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05 tehtud määruse p-s 15 leidis kolleegium, et esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu

nõudena. Pandieseme müügist saadud summast tuleb pankrotimenetlusega seotud kulud maha arvata ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. PankrS § 168 järgi on PankrS § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet PankrS § 104 lg 1 kohaselt või kui kohus on § 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Riigikohus on oma 13. oktoobri 2014.a. tsiviilasjas 3-2-1-85-14 tehtud määruses märkinud, et kohus peab pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsiooni märkima mh selle osa võlausaldaja esimese järjekoha nõudest, mis jäi rahuldamata pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tõttu. PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

käendanud kolmandate isikute kohustusi, arvestamata seejuures piisavalt oma maksevõime vähenemise võimaluste ning võimalike tekkida võivate keeruliste majandusoludega. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest lähtuvalt oli võlgnikul kohustus Maksu- ja Tolliameti ees tulenevalt juhatuse liikme vastutusotsusest (toona OÜ-ga XXX solidaarne maksukohustus) summas 68 535,21 eurot, millele lisandusid ka sissenõudmise kulud (kohtutäituri tasu) summas 6 990,24 eurot. Samuti oli võlgnikul kohustus Swedbank Liising AS ees summas 3 732,75 eurot (tulenes käenduskohustusest OÜ XXX ja XXXOÜ eest) ning solidaarne kohustus abikaasaga Swedbank AS ees tulenevalt laenulepingutest kokku summas 177 709,08 eurot. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab haldur 2012. aasta kevadet, kui kohtutäitur algatas Maksu- ja Tolliameti nõude alusel täitemenetluse. Kohustus tuleneb 30.03.2011.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt koostatud vastutusotsusest, mille kohaselt on OÜ XXX oma raamatupidamises ja maksuarvestuses maksustamisperioodidel august 2008 kuni september 2009 kajastanud OÜ XXX(registrist kustutatud) nimel väljastatud arveid olematute tehingute kohta kokku summas 1 871 306,00 eesti krooni, mistõttu leidis maksuametnik, et XXX, kes oli nimetatud perioodil OÜ XXX juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning hoolsuskohustuse rikkumine on otseses kausaalses seoses juhatuse liikme MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega, mis põhjustas täiendava maksunõude äriühingu vastu. Kuna OÜ XXX (registrist kustutatud) maksuvõla sissenõudmine ei andnud tulemust ja oli tuvastatud XXX tahtlik tegevus, siis tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse juhatuse liikme osas. XXX viibis sel ajal lapsehoolduspuhkusel, regulaarne sissetulek (peale peretoetuse) puudus. Seega on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, milleks on peamiselt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt 30.03.2011.a. koostatud vastutusotsusest tulenev kohustus, mida võlgnik ei olnud suuteline täitma. Pankrotihalduril puuduvad andmed pankrotikuriteost või muust õigusrikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile.

millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Konkreetselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku poolne hooletu finantskäitumine, võlgnik on võtnud suuremahulisi laenukohustusi, samuti käendanud kolmandate isikute kohustusi, arvestamata seejuures piisavalt oma maksevõime vähenemise võimaluste ning võimalike tekkida võivate keeruliste majandusoludega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kulud on kinnitatud 02.02.2015.a kohtumäärusega. Täiendavate kulude kinnitamist haldur ei taotle. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXX(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 2 539,65 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 1 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 12 685,36 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 2 539,65 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1.

Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX(pankrotis) esitas 17.01.2013 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita

menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX ́le (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.