Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ning see on seotud vägivallakuriteo tagajärjel saadud tervisekahjustusega. 07.01.2020 kuni 31.10.2020 on makstud kokku hüvitist summas 9590 eurot.

Ajavahemikul

Menetluse käik ja kostja vastuväited. Kohus võttis avalduse menetlusse 29.08.2025 ja kohustas kostjat kohtule vastama. Kostjale on hagiavaldus kättetoimetatud 08.09.2025. Kostja vastas kohtule e-kirja teel 03.09.2025 ning teatas, et kohtuasi ei allu Eesti kohtule, sest ta on XXX kodanik. Kohtle e-kirja teel saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista (dtl 26) ning kohtule saadetud 24.09.2025 e-kirjas (dtl 38) nõustus kostja kirjaliku menetlusega. Kohus pidas asjas kohtuisutngi 13.10.2025, olles edastanud kostjale kohtukutse ja tagades võimaluse osaleda istungil videosilla vahendusel. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Sisulisi vastuväiteid kostja ei ole esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtualluvusest Kohtu hinnangul on Harju maakohus ja eesti kohus pädev kohtuasja lahendama. Käesoleva vaidluse õiguslikuks aluseks on OAS § 53 tulenev regressnõue. Seega ei ole tegemist sotsiaalkindlustushüvitise alase vaidlusega vaid lepinguvälise kahjunõudega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 mõttes. Kahju hüvitamise nõuete lahendamisel on Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) Määruse artikkel 4.1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikli 4.2. järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Artikli 7 p 2 järgi esitatakse hagi lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Kuriteo ohvri hüvitis maksti välja Eestis toimunud kuriteo eest Eestis elavale ohvrile, järelikult on tegemist liikmesriigis (Eestis) toimunud kahjujuhtumiga ja Eesti kohus on pädev kohtuasja menetlema. Rahvastikuregistrist nähtub, et hagi esitamise ajal oli hageja elukohaks 04.08.25 XXX, seega oli hagi esitamise ajal kohtul pädevus kohtuasja arutada. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) määrus 883/2004 reguleerib sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist Euroopa Liidus ehk olukordi, kus inimene töötab või elab ühes EMP riigis, kuid saab sotsiaalkindlustust teises riigis. Kuriteoohvrile makstav hüvitis ei ole sotsiaalkindlustus, sest see ei sõltu isiku kindlustatusest sotsiaalkaitsesüsteemis, vaid üksnes isiku ohvri staatusega. Järelikult ei ole määrus 883/2004 asjakohane. Hageja nõude õiguslik alus OAS § 35 lõike 1 ja § 36 lg 1 alusel makstakse kuriteo ohvrile hüvitist, mille suuruse määramisel arvestatakse vägivallakuriteoga tekitatud varalise kahju, sh töövõime vähenemisest tulenev kahju. OAS §-st 53 alusel läheb pärast OAS-i alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist vägivallakuriteoga tekitanud isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 sätestab, et isiku tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas 2

sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Regressnõude puhul on hagejal samasugused õigused, kui oleksid olnud kahju kannatajal. Asjaolud Kohtule esitatud Harju maakohtu 02.07.2021 otsusest (dtl 56-59) nähtub, et kostja on süüdi mõistetud vägivallakuriteos KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtuotsusest nähtub, et kuriteo ohvriks on L.J. Kohtuotsusega on kohaldatud kannatanu L.J suhtes ka lähenemiskeeldu. SKA 11.03.2020 otsusega XXX (dtl 5-7) on tõendatud, et hageja määras ja maksis kuriteoohvrile (L.J) välja hüvitise 9590 eurot. Kahju on välja makstud seoses kriminaalasjas nr XXX uuritud kuriteoga. Kohtu hinnangul kattuvad SKA otsuses mainitud kuriteo ohver ja kriminaalasjas mainitud kuriteo ohver, järelikult on hüvitis välja makstud kostja õigusvastase tegevuse tulemusena kannatada saanud isikuga. Järelikult on tõendatud, et kostja õigusvastase tegevusega on tekkinud riigil kahju ning see on põhjusliku seoses kostja tegevusega. Hageja esitas 09.12.2022 kostjale nõudekirja (dtl 8) milles palus kostjal väljamakstud hüvitis hagejale tagasi maksta hiljemalt 09.03.2023. Kostja kohustust täitnud ei ole. Hageja andis kostjale 14.03.2023 täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (dtl 11) ja selgitas oma 03.04.2023 kirjas (dtl 15) kahjuhüvitise suuruse kujunemist ning andis veelkord tähtaja 12.04.2023 kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul on hageja andud kostjale mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, kostja seda täitnud ei ole ja järelikult tuleb kostjalt välja mõista 9590 eurot hageja kasuks. Tsiviilasja hinna määramine ning menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 124 lg 1 järgi on hagihind 9590 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja oli TsMS § 145 alusel hagi esitamisel riigilõigu tasumisest vabastatud. Järelikult tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv välja mõista kostjalt. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv hagihinna järgi, seega RLvS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi 770 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.