Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-118618
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
626,93 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
1(5)
rikkumisena, mille alusel võib ta lepingu erakorraliselt viivitamatult üles öelda. Kuna kostja ei sõlminud kohustuslikku liikluskindlustust ega likvideerinud võlgnevust, ütles laenuandja 16.04.2020 lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul võlgnevuse tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. 25.01.2021 loovutas laenuandja lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult.
osaliselt,
vähendades
kostjalt
Hageja arvestab 23.11.2018 sõlmitud lepingu alusel viivist lepingu lisa üldsätete p 5.3 alusel intressiga võrdses määras, s.o 30% aastas. Üldsätete p 5.3 viivise kohta sätestatu puhul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Maakohus viitas VÕS § 42 lg-s 1 ja lg 3 p-s 5 sätestatule. Viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Maakohus mõistis põhivõlalt 1796,76 eurot perioodi 17.04.2020 – 17.11.2021 eest välja viivise 228, 13 eurot ja edasi viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hageja nõude. Apellatsioonkaebus
3(5)
kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressimäärale. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole asjas kohaldatav, kuna tegemist ei olnud tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 406 2 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Kostja on sõlminud 27.08.2018 lepingu krediidikulukuse määraga 54,73% aastas ja 23.11.2018 lepingu lisa krediidikulukuse määraga 36,21% aastas. Alates 31.05.2018 Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,97% (19,97% x 3 = 59,91%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (19,97% < 59,91%). Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Seetõttu ei ole viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Vastus apellatsioonkaebusele
4(5)
Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud (31.05.2018) viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (kättesaadav Eesti Panga veebilehel https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102) ning pooltevahelises lepingus kokkulepitud kõrgeim krediidikulukuse määr aastas oli 54,73%. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär ebamõistlik tüüptingimus ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni välja viivist seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras 18. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis 855,06 eurot ja alates 18.11.2021 määraga 30%, kuid tingimusel, et viivis (sh võttes arvesse otsusega juba välja mõistetud summat) ei ületaks põhivõla summat.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.