Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-123936
Tsiviilasi
PARKIT OÜ hagi Wotton OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Wotton OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja JB Kostja Wotton OÜ (registrikood 14287933), seaduslik esindaja TS Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda tsiviilasjas nr 2-21-123936 tehtud Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a otsuse peale esitatud Wotton OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Wotton OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 4. augustil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Wotton OÜ-lt (kostja) 92 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,52 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 2 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks parkimislepingu rikkumine sõiduki XXXXXX parkimisega 17. juunil 2021 (leppetrahv nr 21290016424) ning 28. augustil 2021 (leppetrahv nr 21290022023) Korteriühistu Kärberi 11 juures asuvasse parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine K. Kärberi tn 11 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil XXXXXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja tõi välja, et parkla territooriumile on paigaldatud parkimistahvel, kust nähtuvad parkimistingimused. Vastavalt võlaõigusseadusele võib võlasuhe tekkida lepingust ning leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on selgesõnaliselt avaldanud parkimistahvlil oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto paklasse pargib. Kostja avaldas nõustumist lepingu sõlmimiseks, kui sisenes parklasse. Hageja on kasutanud trahviteadete edastamiseks mõistlikku viisi paigaldades trahviteated sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kohaldama peaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teist lauset. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuivõrd hageja nõue on aegunud. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja ühtegi lepingut hagejaga allkirjastanud ja pole ühtegi leppetrahvinõuet kätte saanud. Kostja väitel puudus enne territooriumile sisenemist parkimistahvel. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 3. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,04 eurot, põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni selle täitmiseni seadusjärgse viivise ning sissenõudmiskulu 2 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 75 eurot, mis koosnes hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sõiduki XXXXXX parkimine 17. juunil 2021 ning
28.augustil 2021 hageja opereeritaval parkimisalal K. Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu juures fotodega tõendatud. Parkimisalal oli lihtsasti märgatavalt esitatud parkimistahvel parkimistasu ja parkimistingimustega. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 2 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 35 eurot. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta oli 17. juunil 2021 ning
28.augustil 2021 sõiduki XXXXXX vastutav kasutaja. Ka pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk oli pargitud K. Kärberi tn 11 asuva korterelamu parkimisalas. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et viidatud korterelamu parkimisala ees oli parkimistahvel tingimustega. Kostja sisenes parklasse ning tema kohustus oli tutvuda parkimistingimustega. Fotolt on näha, et trahvinõue paigutati sõiduki esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto ei ole tehtud sõidukist XXXXXX. 2 (4)
Seoses kostja aegumise vastuväitega märkis maakohus, et kohaldama peab TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg-t 2. Maakohus leidis, et hageja esitatud leppetrahv nr 21290016424 on aegunud. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 algas aegumistähtaeg leppetrahvi maksmise tähtpäevale järgneval päeval. Leppetrahv nr 21290016424 esitati 17. juunil 2018. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega tuli leppetrahv tasuda 1. juulil 2018 ning 2. juulil 2018 muutus nõue sissenõutavaks. Leppetrahvi nõue aegus 2. juulil 2021. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud
4.augustil 2021. Leppetrahvi nr 21290022023 osas leidis maakohus, et leppetrahv muutus sissenõutavaks 12. septembril 2018 ning seega oleks aegunud 12. septembril 2021. Nõude aegumine peatus 4. augustil 2021 hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Hageja 2 euro suuruse sissenõudmiskulude kohta märkis maakohus, et hageja peab Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma (1 euro) selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Maakohtu hinnangul on see mõistlik kohtuväline kulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 mõttes. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub võtta vastu kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, tunnistada tühiseks leppetrahvid ja jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väitis, et enne territooriumile sisenemist parkimistahvel puudus. 28. augustil 2019 oli päev pilvine ja vihmane, asfalt oli märg, aga hageja esitatud pilt parkimistahvlist on tehtud päikesepaistelisel päeval. Tegemist ei olnud fotodega, vaid väljavõtetega Google Maps rakendusest, mistõttu hageja ei suutnud tõendada sel päeval parkimistrahvi olemasolu. Kostja ei ole ühtegi trahviteadet kätte saanud, vihm ja kerge tuuleiil võivad trahviteate ära viia.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1 redaktsioon hagi esitamise ajal). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,52 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 2 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru hagi esitamise ajal, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (Riigikohtu
10.aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p-d 17 ja 18). 3 (4)
9.Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu kindlaksmääratud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ei ületa 280 eurot (TsMS § 178 lg 2 redaktsioon alates 1. jaanuarist 2022). Apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest võib aru saada nii, et kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata jätmist.
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
10.1.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kuigi maakohus on sissenõudmiskulu väljamõistmise alusena märkinud TsMS § 144 (menetluskulud), ei anna see alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.
10.2.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolt kahe asjaolu tuvastamist – parkimistahvli olemasolu ning leppetrahvinõudest teavitamine. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode) usaldusväärsuses. Maakohus on hageja esitatud fotosid hinnanud ja võrrelnud ning esitanud järeldused ammendavalt vaidlustatavas otsuses. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
11.Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
12.Veel märgib kolleegium järgmist. Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.