lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-123936/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-123936/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PARKIT OÜ12135716(Hageja)Wotton OÜ14287933(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-123936

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi Wotton OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

95,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PARKIT OÜ, registrikood 12135716, aadress Turu tn 2, Tartu 51004; Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige JB, isikukood xxxxxxxxxxx, e-post [email protected]; Kostja: Wotton OÜ, registrikood 14287933, Madara tn 31, Tallinn 10613; Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige TS, isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx Kirjalikus menetluses

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
3.Mõista kostjalt Wotton OÜ hageja PARKIT OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 35 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,04 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt hagi esitamise seisuga (23.09.2021) kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 2 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hageja esitas 04.08.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses kostja vastuväitega. Harju Maakohus kohustas avaldajat esitama hagiavalduse. Hageja esitas 22.09.2021 hagi, millega nõudis kostjalt leppetrahvi 75 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 17,52 euro, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ning sissenõudmiskulude 2 euro väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimislepingu rikkumine sõiduki XXXXXX parkimisega 17.06.2021 (leppetrahv nr 21290016424) ning 28.08.2021 (leppetrahv nr 21290022023) Kärberi 11 KÜ juures asuvasse parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Kärberi 11 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil XXXXXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja tõi välja, et parkla territooriumile on paigaldatud infotahvel, kust nähtuvad parkimistingimused. Kohus võttis hagi 23.09.2021 lihtmenetlusse. Kostja vaidles 03.11.2021 vastuses hagile vastu väites, et kostja pole ühtegi lepingut hagejaga allkirjastanud ja pole ühtegi trahviteadet kätte saanud. Kostja tõi välja, et leppetrahvid on aegunud. Kostja väitel puudus enne territooriumile sisenemist infotahvel. Hageja hinnangul ei vaidle kostja vastu sellele, et ta oli antud perioodil sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu juures. Hageja on oma seisukohas viidanud sellele, et kostja väide, nagu poleks hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud, on väär. Hageja põhjendab seda sellega, et vastavalt võlaõigusseadusele võib võlasuhe tekkida lepingust ning leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on selgesõnaliselt avaldanud infotahvlil oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto paklasse pargib. Kostja avaldas nõustumist lepingu sõlmimiseks, kui sisenes parklasse.

Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ta pole ühtegi trahviteadet saanud. Hageja on kasutanud trahviteadete edastamiseks mõistlikku viisi paigaldades trahviteated sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Hageja on kostja nõude aegumise väite osas seisukohal, et kohaldama peaks TsÜS § 147 lg 3 lauset 2, mille kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja hinnangul on tegemist arve alusel sissenõutavaks muutuva nõudega. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et parklasse sisenedes ei olnud seal infotahvlit. Hageja on esitanud pildi, mis tõendab, et infotahvel on olemas. Infotahvlil on välja toodud parkimistingimused, millega iga parklasse siseneja saab tutvuda. Antud infotahvlil oli selgelt kirjas, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid KÜ Kärberi 11 lubadega. Kohus teavitas pooli 03.05.2022 kirjaga, et menetleb asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 17.05.2022. Hageja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja ei esitanud täiendavaid seisukohti.

Kohtu põhjendused

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Sõiduki XXXXXX parkimine 17.06.2021 ning 28.08.2021 hageja opereeritaval parkimisalal Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu juures on tõendatud fotodega (hagi lisa 3-4.1, hageja 12.11.2021 seisukoha lisa 1-6). Parkimisalal oli lihtsasti märgatavalt esitatud infotahvel parkimistasu ja parkimistingimustega (hagi lisa 6). Hageja parkimistingimuste (hagi lisa 5) punkti 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste punkti 2 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal. Punkti 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 35 eurot. Kostja on parkinud parkimisalal kaks korda, seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 70 eurot. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tunnused (Riigikohtu 26.01.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.

Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata. Kostja pole vaidlustanud, et oli 17.06.2021 ning 28.08.2021 sõiduki XXXXXX vastutav kasutaja. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Kostja pole ka vaidlustanud asjaolu, et sõiduk oli pargitud Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu parkimisalas. Kohtupraktika kohaselt on see kostja tõendamiskoormis (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-3-16, p 11). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu parkimisala ees oli infotahvel tingimustega. Kostja sisenes parklasse ning tema kohustus oli tutvuda parkimistingimustega. Fotolt on näha, et trahvinõue paigutati sõiduki esiklaasile. See on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-117146, p 11). Sõidukist tehtud fotode (hagi lisa 3-4.1, hageja 12.11.2021 seisukoha lisa 1-6) võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto ei ole tehtud sõidukist XXXXXX. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Pole mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas esmalt parkimislepingut rikkuvat kostja sõidukit, kuid trahvinõude esiklaasile paigaldamist tõendava foto tegi teisest sõidukist. Pole ka mingit mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas sõiduki esiklaasi, millele oli paigaldatud muu info, kuid jättis pildistamata leppetrahvinõude paigaldamise. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Kostja on oma vastuses viidanud sellele, et leppetrahvide näol on tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille aegumistähtaeg on kolm aastat ning seetõttu on lepptrahvid aegunud. Hageja vaidleb sellele vastu ning leiab, et kohaldada tuleks TsÜS § 147 lg 3 lauset 2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja hinnangul tuleks kohaldada TsÜS § 147 lg 3 lauset 2, mille kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et leppetrahvi esitamine ei ole sama, mis arve esitamine. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arve on aga teenuste kasutamise eest esitatud, mitte lepingu kohustuste rikkumise eest. Kohtu hinnangul esitas hageja leppetrahvi ning kohaldama peab TsÜS § 147 lg 1 ning lg 2. Kohus leiab, et hageja esitatud leppetrahv nr 21290016424 on aegunud. Vastavalt TsÜS § 147 lg 2 algas aegumistähtaeg leppetrahvi maksmise tähtajale järgneval päeval. Leppetrahv nr 21290016424 esitati 17.06.2018. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega tuli leppetrahv tasuda 01.07.2018 ning 02.07.2018 muutus nõue sissenõutavaks. Leppetrahvi nõue aegus 02.07.2021. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 04.08.2021. Leppetrahvi nr 21290022023 osas leiab kohus, et leppetrahv muutus sissenõutavaks 12.09.2018 ning seega oleks aegunud 12.09.2021. Nõude aegumine peatus 04.08.2021 hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kohtu hinnangul ei saa antud nõude osas aegumist kohaldada ning kostjal on kohustus leppetrahv tasuda. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 2 eurot. Hageja peab Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma (1 euro) selle eest, et saada

liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Kohus käsitleb antud summat kui kohtuvälist kulu TsMS § 144 mõistes. Kohtu hinnangul on see mõistlik kulu ning kohus mõistab selle summa kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 75 eurot. Kostja pole hageja menetluskulu põhjendatust vaidlustanud. Kohus loeb hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 75 eurot ning mõistab vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja