(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-15622
Kohtuasi
X avaldus kohtutäitur Rannar taandamiseks täiteasjas nr 175/2014/1252
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.detsembri 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Puudutatud isik (vastustaja/kohtutäitur): Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (aadress Rüütli 51, 80010 Pärnu linn, e-post:XXX) Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja Anni Kennedy (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Liitmaa
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 30.detsembri 2021.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-15622 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 05.oktoobril 2021.a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus taandada kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) täiteasjas nr 175/2014/1252 menetlemisest ning määrata täiteasi teise kohtutäituri menetlusse.
2.Kohtutäitur on varasemalt tegelenud täiteasjade 175/2016/1483, 175/2015/809, 175/2013/342, 175/2013/1341 ja 175/2012/2264 menetlemisega, mis kõik tasuti 18.juunil 2021.a. Juunis 2021 esitas kohtutäitur avaldajale varade ja kohustuste nimekirja. Avaldaja esitas antud nimekirja täiteasjas nr 175/2015/809 otse sissenõudjale Luminor Bank AS-ile. Luminor Bank AS ei teadnud nimetatud nimekirjast midagi. Kohtutäitur Luminor Bank AS-ilt nimistut ei saanud ega ilmselt ka küsinud, mistõttu esitas kohtutäitur taotluse kohtusse vande andmiseks varade kohta. Kohtus vande andmine toimus 18.juunil 2021.a. Kohtutäitur väitis kohtule, et tema ei usu avaldaja varade nimekirja ja seetõttu oli vaja vanne anda. Avaldaja ühingu liikmed otsustasid enne istungit, et selleks, et ühing saaks toimida, toetab ühing osa avaldaja täitekuludest ja tasus eelnimetatud täiteasjad. Kohtutäitur kandis aga antud täiteasjade eest sissenõudjale raha alles 29.juunil 2021.a, sh viivitas viimase hetkeni, et mitte väljastada täitemenetluse lõpetamise otsuseid, mis on ka taandamise põhjuseks.
3.Avaldaja on ametilt võlanõustaja ning avaldaja ja kohtutäitur puutuvad tööalaselt palju eposti teel kokku. Viimase 2 aasta jooksul on kohtutäitur rikkunud palju võlgnike õigusi ja kiusanud kliente. Kuna avaldaja on nende esindaja, siis laimanud avaldajat, helistanud avaldaja koostööpartnerile anonüümselt, väites, et avaldaja on ise võlgnik, talle võlgu ning kriminaalkorras karistatud. Avaldajale jääb selgusetuks, kuidas avaldaja oma töös rikub kohtutäituri õigusi. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur rikub avaldaja klientide õigusi, siis kohtutäituri soov on avaldajat oma töös kõrvaldada, et kliendid avaldajat tõsiselt ei võtaks. Seega on avaldajal alust arvata, et kohtutäitur pole erapooletu ja avaldaja ei soovi, et kohtutäitur tema täiteasjaga nr 175/2014/1252 tegeleks.
4.Tänaseks on selgunud, et kohtutäituril on tutvused SEB pangas, kuna pank väljastas avaldaja ühingule kirja, et pangal on kahtlus, et avaldaja kasutab ühingu arvelduskontot oma erahuvides, et vältida täiteasju. Tänaseks on selgunud ka hulk tõendeid, kuidas kohtutäitur on teatud ametnikele tasunud tehingute varjamise eest ning tasunud nö tankistidele, et omastada võlgnike vara. Kohtutäitur esitab kohtutäituri tasu nõudeid ilma täitedokumendita.
5.Avaldaja on enne kohtusse pöördumist 09.septembril 2021.a esitanud avalduse kohtutäituri taandamiseks kohtutäiturile. Avaldaja pöördub kohtusse, kuna kohtutäitur oma otsuses ise ennast ei taandanud, tuues välja, et taandamise põhjuseks toodud väited on alusetud. Avaldaja leiab, et käesolevas täiteasjas on kohtutäitur ilmselgelt näidanud end mitte erapooletuna ja avaldajal on kahtlus kohtutäituri ametialases pädevuses, mistõttu palub avaldaja taandada kohtutäituri täiteasjas nr 175/2014/1252 menetlemisest ning määrata antud täiteasi teise kohtutäituri menetlusse.
2-21-15622
6.02.detsembri 2021.a seisukohas kohtutäituri vastusele leidis avaldaja, et esineb kohtutäituri taandamise alus, kuna täitur teeb tööalaselt kõik, et avaldaja enam võlanõustajana ei töötaks, kohtutäitur on avaldaja 2 kliendi asjades esitanud kohtule määruse saamiseks valeandmeid. Puudutatud isikute seisukohad
7.Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi 24.septembri 2021.a taandamistaotluse läbivaatamise otsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kordamist ei pidanud otstarbekaks. Kohtutäitur märkis, et avaldaja on kohtule esitatud avalduses toonud välja uusi asjaolusid, mida eelnevalt kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alusena ei kajastu. Kõik väited on ebaõiged. Kohtutäitur leidis, et analoogia kohaldamise teel tuleb lähtuda TMS § 217 lg-s 6 sätestatust, s.o kui menetlusosaline ei too välja kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena asjaolusid, kaotab ta õiguse tugineda hiljem antud asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada esmalt kohtutäiturile. Avaldaja on kohtule esitanud teadlikult suurel hulgal valeandmeid, sooviga viia kohut eksitusse. Kohtutäitur on esitanud enda õiguste kaitseks avalduse politseisse KarS §§ 214 ja 280 tunnustele tuginedes. Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses, millega jättis avaldaja taandamistaotluse rahuldamata, leidnud, et avaldaja esitatud asjaolud ei saa olla kohtutäituri taandamise aluseks. Kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise aluseks märgitud asjaolud olid kohtutäituri poolt ülekannete tegemise aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste mitte edastamine. Kohtutäituri hinnangul ei tähenda kohtutäituri väidetav ebaseaduslik tegevus kohtutäituri erapoolikust. Juhul, kui võlgnik leiab, et kohtutäitur rikub ebaseadusliku tegevuse või otsusega täitemenetluses tema õigusi, on võlgnikul õigus esitada TMS § 217 järgi kaebus esmalt kohtutäiturile ja juhul, kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, TMS § 218 järgi kohtule. Kohtutäituri hinnangul taandamisavalduse esitamine ei ole sellises olukorras asjakohane õiguskaitsevahend. Taandamisavalduse lahendamise raames ei hinnata kohtutäituri tegevuse seaduslikkust.
8.Sissenõudja Osaühing Aktiva Finants leidis, et avaldaja ei ole tõendanud TMS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatud aluseid kohtutäituri taandamiseks. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning avaldajalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Pärnu Maakohus jättis 30.detsembri 2021.a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad TMS § 9 lg 1 ja 11 alused, mille esinemisel peab kohtutäitur ennast taandama. TMS § 9 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. TMS § 9 lg 5 teise lause kohaselt, kohus lahendab taanduse määrusega.
11.Kohus leidis, et kuna avaldaja esitas kohtutäiturile 09.septembril 2021.a avalduse kohtutäituri taandamiseks, kohtutäitur tegi taandamise avalduse osas otsuse 24.septembril
2-21-15622 2021.a ning avaldaja kinnitas kohtutäituri otsuse kättesaamist 28.septembril 2021.a, on 05.oktoobril 2021.a esitatud avaldus tähtaegne.
12.Avaldaja ei ole avalduses märkinud TMS § 9 lg 1 p-des 1-5 ja lg-s 11 sätestatud asjaolusid, mis annavad aluse kohtutäituri taandamisele. Seega kohus kontrollis, kas esinevad TMS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatud kohtutäituri taandamise alused ja kohtutäitur tuleks täiteasjas nr 175/2014/1252 taandada. TMS § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
13.Avaldaja on põhjendanud taandamise taotlust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: kohtutäitur on erapooletu, kuna sekkub avaldaja kutse- ja majandustegevusse, on solvanud avaldajat tema klientidele ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Samuti on kohtutäitur avaldaja hinnangul erapooletu, kuna on küsinud täiteasjas nr 175/2015/809 avaldaja varade ja kohustuste nimekirja, millist sissenõudja ei soovinud. Lisaks on kohtutäitur varasemates võlgniku täiteasjades viivitanud väljamaksetega sissenõudjatele ning täitemenetluste lõpetamise otsuste vormistamisega ja ei ole käesolevas täitemenetluses selgitanud välja sissenõudja nõude omandamise asjaolusid.
14.Kohtu hinnangul nähtub avaldaja etteheidetest kohtutäituri tegevusele, et avaldaja peab kohtutäituri osasid toiminguid (ei ole kontrollinud sissenõudja nõudeõigust (nõude loovutamist), varade ja kohustuste nimekirja nõudmine, kohtutäituri poolt ülekannete tegemise aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste edastamisega viivitamine) ebaseaduslikuks.
15.Kohus leidis, et kui kohtutäitur ei täida täitemenetluse läbiviimist reguleerivat seadust, on TMS § 217 lg 1 järgi õiguskaitsevahendina ette nähtud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Kui avaldaja hinnangul on täitur ebaseadusliku tegevuse või otsusega rikkunud avaldaja õigusi, siis on avaldajal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Kohus nõustus kohtutäituriga, et sellises olukorras ei saa lugeda taandamisavalduse esitamist kohaseks õiguskaitsevahendiks, sh olukorras, kus osad etteheidetavad toimingud on tehtud mitte vaidlusaluses täitemenetluses.
16.Teise etteheitena on avaldaja välja toonud, et kohtutäitur sekkub avaldaja kutse- ja majandustegevusse ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Oma väidete tõendamiseks on avaldaja esitanud kohtutäituri e-kirja ning erinevad kirjavahetused kolmandate isikutega. Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses leidnud, et väide, et kohtutäitur segab võlgniku tööd võlanõustajana, on arusaamatu. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei ole tõendatud ühegi asjaoluga.
17.Kohus oli seisukohal, et kohtule esitatud kirjavahetustest avaldaja ja kolmandate isikute vahel ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et täiteasjas nr 175/2014/1252 oleks kohtutäituri poolt teostatud seadust rikkudes ning erapoolikult. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
2-21-15622 Määruskaebus
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas määruse resolutsiooni punkti 1 ja palub kohtutäituri taandada täiteasja nr 175/2014/1252 menetlemisest ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
19.Määruskaebuse ja selle korduvate täpsustuste põhjenduste kohaselt ei ole kohus võtnud arvesse kohtutäituri sekkumist avaldaja kutse- ja majandustegevusse, samuti seda, et kohtutäitur ei hankinud teavet täiteasja tegeliku sissenõudja kohta. Kohus on selgelt teadlik, et kohtutäitur ei ole erapooletu. Kohtutäitur kiusab avaldajat tööalaselt, kirjutab klientidele, et avaldaja pidi olema korduvalt kriminaalkorras karistatud, et ta on nime muutnud, on patoloogiline valetaja ja helistanud avaldaja endisele koostööpartnerile, et avaldaja on võlgnik. Kohus ei ole kõigi avaldaja tõenditega arvestanud.
20.Määruskaebuse esitaja esitas ka e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kohtutäituri taandamiseks on alus olemas.
20.1.Esimese kirja saatis kohtutäitur avaldajale 24.aprillil 2020.a alljärgneva sisuga e-kirja: Tere! Käesolevaga peame viisakaks esmalt teavitada Teid, et edaspidi tuginedes kodanikukohustusele peame vajalikuks teavitada Teie kliente ja klientidega seotud KOV-sid alljärgnevatest asjaoludest, et tagada täitemenetluses nende õiguste tegelik kaitse. Ühtlasi peame vajalikuks täpsustada, kas Pesapuu MTÜ-le on antud info teada. Kohtutäituri hinnangul on võlanõustaja X puhul tegemist patoloogilise valetajaga ning äärmiselt ebaprofessionaalse võlanõustajaga, olles seejuures ise võlgnik. Erinevate kohtutäiturite menetluses on X suhtes kokku 43 täitemenetlust. Samuti on X kriminaalkorras karistatud ning enda tegeliku identiteedi varjamiseks on ta muutnud nime, omades varasemalt Y nime. NB! Seejuures info väljastamisel tagab kohtutäitur KTS § 11 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse täitmise. Tugevat tervist Rannar Liitmaa
20.2.Kohtutäitur on saatnud avaldaja ühingu klientidele ja koostööpartneritele 06.detsembril 2020.a järgmise sisuga kirjad:
20.3.Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada, kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise või leiate uue esindaja? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur
20.4.Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Samuti on eespool nimetatud isik avalikult FB jaganud Teid puudutavat delikaatseid infot, kommenteerides Teie tervist (vt manus). Nüüdseks on küll vastav postitus eemaldatud. Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur
20.5.Tere! Teie esindaja X (endise nimega Y) nimele väljastatud Tartu Ülikooli diplom on võltsing (vt manus). Tuginedes antud asjaolule, palume teavitada, kas jätkuvalt soovite enda esindajaks eespool nimetatud isikut? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur
2-21-15622
20.6.Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Kas jätkuvalt olete seisukohal, et isik tegutseb ühingu huvides? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur
20.7.Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada, kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise või leiate uue esindaja
21.Kohtutäituri eesmärk on avaldajat tööalaselt kahjustada. Kohtutäituri kätte on sattunud dokument, mille avaldaja naljaga koostas aastaid tagasi tundes arvutit ja mis sai ekslikult esitatud koostööpartnerile, mille viimane väljastas kohtutäiturile ja kohtutäitur on asunud seda dokumenti levitama ja avaldaja süüdi mõistnud kelmuses.
22.Avaldajat on teavitatud, et kohtutäituri varjatud äritegevused kajastuvad varsti meedias, mis on nagunii tema tagandamise aluseks, lisaks kõik muu ebaseaduslik tegevus avaldaja ühingu klientide suhtes, mille kohta on kaebused Kojas ja avaldus Politseis. Avaldaja on esitanud tänaseks ka hagiavalduse kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahjunõudes.
23.Selgunud on, et kohtutäitur saatis avaldaja ühingusse juristi, kellega sõlmiti leping enne aasta lõppu ja 03.jaanuaril 2022.a saatis jurist lepingu lõpetamise avalduse. Tänaseks on selgunud, et see jurist esindab kohtutäiturit. Kohtutäituri eesmärk on avaldaja mainet kahjustada niipalju, et tööd võlanõustajana ei saaks. Menetlusosaliste seisukohad
24.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on jätkuvalt välja toonud uusi asjaolusid, mis ei kajastu eelnevalt kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena. Ekslikult on määruskaebuse esitaja leidnud, et kohtutäitur on väljastanud avalikkusele ametitegevusega saadud andmeid. Info võltsitud diplomi osas ei ole saadud ametitegevuse raames ning selle edastamine on toimunud konkreetsetele (vähestele) isikutele, mitte avalikkusele. Samuti on määruskaebuse esitaja ekslikult leidnud, et kohtutäitur saatis Qe kandideerima juristi ametikohale. Asjaolust, et isik on juristi ametikohale kandideerinud, sai kohtutäitur teada samal kuupäeval, kui Q avaldas soovi koostöö lõpetamiseks, s.o. 03.jaanuaril 2022.a. Kohtutäitur ja Q olid kursusekaaslased ülikoolis ning tulenevalt sellest ka nende suhtlus/tutvus. Tuginedes määruskaebuse esitaja poolt eelnevalt esitatud, kui ka hiljem esitatud asjaoludele/tõenditele, ei esine kohtutäituri hinnangul etteheidetavaid asjaolusid, mis tooks kaasa aluse kohtutäituri taandamiseks.
25.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on avaldaja poolt esitatud tõendeid õigesti hinnanud ning õigesti leidnud, et avaldaja ei ole oma avalduses tõendanud kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Eluliselt ei ole usutav, et avaldaja, töötades võlanõustajana, on nimetatud võltsitud diplomi esitanud oma koostööpartneritele ekslikult ning muuhulgas ka esitanud selle Eesti Juristide Liidule ja seeläbi astunud EJL liikmeks. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on KarS § 344 jj kohaselt karistatav tegevus.
2-21-15622 Puudutatud isiku hinnangul avaldaja kannab sellise tegevusega seotud tagajärgi ning kohus ei peaks andma sellest lähtuvalt avaldajale õiguskaitset. Menetluse edasine käik
26.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab ja täiendab kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega, mida ei muuda ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
28.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades kaebuse ulatust on maakohtu määrus jõustunud menetluskulud jaotust ning kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes kohtutäituri taandamata jätmise osas.
29.Määruskaebusest ja selle täpsustustest nähtuvalt on avaldaja kaebuse põhjendamiseks esitanud asjas uusi tõendeid ja asjaolusid, mis on TsMS § 662 lgs-t 3 tulenevalt iseeneses lubatav. Siiski tulnuks avaldajal kaebus(t)e edukuse tagamiseks juhinduda kohtutäituri taandamise korda reguleerivatest, täitemenetluse seadustikus sätestatud erinormidest. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses sellele tähelepanu juhtinud, mistõttu tuleb määruse õiguslikke põhjendusi täiendada järgneva seisukohaga: Kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taandamise avalduses tugines avaldaja TMS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatud alusele (tlk 7 pöördel). Kohus selgitab, et TMS § 9 lg-te 3 ja 4 koosmõjust tuleneb, et kõik kohtutäituri taandamise aluseks olevad asjaolud tuli avaldajal esile tuua ja põhistada juba esialgses, so kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses, et kohtutäitur saaks nendel alustel kaaluda enesetaandust ja teha taotluse kohta põhjendatud otsuse. Eelnev tähendab, et kohtule TMS § 9 lg 4 alusel 04.oktoobril 2021.a esitatud taotluses avaldaja kohtutäituri taandamise alusena uusi asjaolusid enam esitada ei saanud ning kohtul tuleb jätta need asjaolud tähelepanuta, kuna kohtutäitur ei ole saanud nende alusel otsustust enda võimaliku taandamise osas teha. Kohus saab avaldaja taotluse läbi vaadata nendel taandamise alustel, mis olid esile toodud kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses.
30.Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise alustena esmalt esile toodud kohtutäituri tegevus(etus) 6 erineva täiteasja menetlemisel, st viivitamine sissenõudjatele raha ülekandmisega ja nende täiteasjade lõpetamise otsuste väljastamata jätmisega seoses (tlk 7). Nende väidetega seonduvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja on samuti seisukohal, et juhul, kui avaldaja hinnangul oli kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ebaseaduslik või rikkus avaldaja õigusi, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele või otsusele, kuna selle kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja
2-21-15622 otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt Riigikohtu 31.mai 2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 9).
31.Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise alustena esile toodud ka see, et kohtutäitur segab avaldaja tööd võlanõustajana, sh kliente, keda ta esindab, kiusab neid ja pole erapooletu (tlk 7). Avaldaja ei ole aga täpsemalt esile toonud, milles väidetav segamine ja kius ning sellest tulenev erapooletus seisnevad. Arvestades eeltoodut, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtutäiturile formaalselt etteheidetav, et ta 24.septembri 2021.a otsuses avaldaja eeltoodud väiteid arusaamatuks ning paljasõnaliseks pidas (tlk 16). Eksinud ei ole ka maakohus, kes leidis, et kohtutäituri e-kiri ja kirjavahetus (tlk 11-13) ei tõenda eeltoodud, kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid. Ka ringkonnakohtul ei ole maakohtule esitatud tõendite pinnalt alust järeldada, et kohtutäitur segaks avaldaja tööd võlanõustajana ja kiusaks tema kliente, olles seetõttu erapooletu, kuna neid asjaolusid nendest ei nähtu. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid, tuleb jätta avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
32.Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti selle kohta, et avaldajal tuli kõik taandamise aluseks olevad asjaolud esitada juba kohtutäiturile esitatud taandamise taotluses, ei pidanudki maakohus avaldaja poolt esitatud uusi asjaolusid käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtma, mistõttu tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja nendest välja jätta maakohtu järeldused ja analüüs seonduvalt kõigi nende uute ajaoludega, mida avaldaja ei ole kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses taandamise alustena märkinud.
33.Avaldaja poolt esile toodud, kohtutäituri taandamise aluseks olevaid uusi asjaolusid ei saa eelpoolkirjeldatud põhjustel määruskaebuse lahendamisel arvesse võtta ka ringkonnakohus ning seoses sellega nendega seonduvatele kaebuse väidetele ei vasta.
34.Kolleegium peab vajalikuks avaldajale siiski selgitada, et TMS § 9 lg 3 ei sätesta keeldu esitada kohtutäiturile uut taandamise taotlust, juhul kui täitemenetluse osaline on saanud teada kohtutäituri taandamise aluseks olevatest täiendavatest asjaoludest. Kui avaldaja seda võimalust kasutab, tuleb kinni pidada eelnimetatud sättest tulenevast kohustusest taotlust põhistada, mis tähendab, et see ei saa olla ebamäärane ja arusaamatust tekitav ning avaldajal tuleks selgelt välja tuua kõik konkreetsed asjaolud, mis võivad olla tema hinnangul aluseks kohtutäituri taandamiseks ja mida saaks edaspidi hinnata ka kohus, juhul kui kohtutäitur ennast ei taanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. See on vaidluses ilmnenud asjaolusid arvestades õiglane, kuna kohtutäiturit ei saa pidada avaldaja suhtes erapooletuks vaatamata sellele, et avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks on esitatud selle rahuldamiseks ebapiisavate asjaoludega ning mainitud erapoolikus oleks pidanud olema asja materjalide alusel märgatav ka sissenõudjale, keda esindab õigusteadmistega isik (tlk 174), kellelt saab oodata mh arusaamist selle kohta, et kohtutäitur peab olema (ja ka näima) täitemenetluse läbiviimisel objektiivne. Edasikaebeõigus
2-21-15622
36.TMS §-st 219 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.