Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-5553/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.06.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2326

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-5553

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

7. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5553

Tsiviilasi

Sade OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlgnik Sade OÜ (registrikood 12568622; asukoht Saue tn 17, Rakvere linn, 44313 Lääne-Virumaa), osanik H. V. , lepinguline esindaja vandeadvokaat H. V. , e-post XXX ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Sade OÜ (registrikood 12568622; asukoht Saue tn 17, Rakvere linn, 44313 LääneVirumaa) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Määrata Sade OÜ ajutises menetluses ajutise halduri Einar Vallandi töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot.

3.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Sade OÜ esitas kohtule 14.04.2022 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Sade OÜ registreeritud äriregistris 12.11.2013. Sade OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige oli T. V.. T. V. suri XX.XX.XXXX ja tema kogu vara pärijaks on H. V., kes oli kuni XX.XX.XXXX abielus T. V.. Sade OÜ oli asutatud pärast XXX lõppemist. H. V. kui ainuosanikule, kes omandas Sade OÜ osa pärimise teel, ei ole teada detailseid Sade OÜ maksejõuetuse põhjuseid ja võib ainult eeldada, et Sade OÜ maksejõuetus on tekkinud ainuosaniku ja juhatuse liikme T. V. surmaga XX.XX.XXXX seonduvalt. Ainuosanik kogus andmeid Sade OÜ majandusliku seisu kohta ja kogutud andmete põhjal on Sade OÜ maksejõuetu ning Sade OÜ-s majandustegevust ei toimu. Ainuosanikule teadaolevalt T. V. tegutses Sade OÜ-s ainuisikuliselt. Teadaolevaid kohustusi on kokku vähemalt 25 431,02 eurot. Seega on H. V. ainuosanikuna tulenevalt äriseadustiku § 180 lg 51 õigustatud ja kohustatud esitama Sade OÜ pankrotiavalduse, kuna Sade OÜ-l puuduvad juhatuse liikmed ja nõukogu. Tartu Maakohus nimetas 18.04.2022 määrusega Sade OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Sade OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgniku asutasid 11.11.2013 I. P., M. E. ja T. V. Algul kuulusid kõik osanikud võlgniku juhatusse. Asutamisest alates on osakapitali suurus olnud 8 000 eurot, mida osanikud asutamisel ei tasunud. Põhikirjas nähti ette osakapitali tasumine hiljemalt 30.11.2013. Tegelikult ei ole enamikku osakapitalist osaühingule tasutud. Alates 15.05.2014 kehtiv põhikirja uus redaktsioon ei käsitle osaühingule tasumata osakapitali tasumist. Võlgnik kanti äriregistrisse 12.11.2013. Alates 15.05.2014 kuni surmani XX.XX.XXXX oli võlgniku ainuosanik ja juhataja T. V. Võlgniku koostatud tegevusaruannete kohaselt pakkus võlgnik üldehitus-, remondi- ja viimistlusteenust. Raamatupidaja seletuse kohaselt osutas võlgnik ka veoautoga veoteenust ning kauples puiduhakkega. Majandustegevust alustas 2014. aastal. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel oli võlgnikul töölepinguid ja muid töötamise aluseks olevaid võlaõiguslikke kokkuleppeid peamiselt 2014. aastast kuni 2016. aasta alguseni. Hiljem oli võlgnikul sõlmitud üks tööleping, mis lõpetati 15.11.2018. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel töötas võlgniku juhataja ettevõttes sõiduautojuhina alates 22.05.2020 kuni surmani XX.XX.XXXX. Samas puuduvad andmed, et võlgnikul oleks olnud sel ajal majandustegevus ning et T. V. oleks tegelikult arvestatud ja makstud töötasu. Raamatupidaja sõnul osutas võlgniku juhataja viimastel eluaastatel taksoga reisijateveoteenust, kuid raamatupidajal puuduvad andmed, et see tegevus oleks olnud seotud Sade OÜ-ga. Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli võlgnikul müügikäive viimati 2018. aasta juulis. 2018. aasta oktoobris deklareeriti põhivara likvideerimisest tulenev ümberarvestus varem tagasi taotletud käibemaksu osas. Tehingu sisuks oli nähtavasti liisingulepingu alusel võlgniku kasutuses olnud sõiduki tagastamine liisinguandjale. Võlgniku raamatupidamise aruannete kohaselt olid tema tegevuse maht ja tulem aastate lõikes järgmine:

Nimetatud andmete tõepärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et võlgniku raamatupidamisarvestus kajastab võlgniku varana 2013. aastal sissenõutavaks muutunud ja praeguseks eeldatavalt aegunud 5500 euro suurust nõuet ainuosaniku vastu osakapitali maksmiseks, 8552,83 euro väärtuses aastatel 2015 – 2018 sissenõutavaks muutunud, kuid seniajani sisse nõudmata nõudeid väidetavate deebitoride vastu ning orienteeruvalt 30 000 euro suurust kassajääki, mida tegelikult ei ole tõenäoliselt juba aastaid olemas olnud. Korrigeerides raamatupidamises kajastatud võlgniku majandustegevuse tulemit ja omakapitali väärtust nimetatud summade võrra, selgub, et vaatamata raamatupidamise andmetele puudus võlgnikul juba 2018. aastal tegevust lõpetades vara kõikide oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Majandustegevus Võlgnikule osutas raamatupidamisteenust XXX (registrikood XXX, raamatupidaja A. R., telefon XXX, e-post: XXX). Võlgnik on koostanud ning äriregistrile esitanud aastate 2013 – 2017 kohta koostatud majandusaasta aruanded. Pankrotiavalduse menetluses esitas võlgniku raamatupidaja ajutisele pankrotihaldurile ka 2018. aasta kohta koostatud majandusaasta aruande, mida juhataja ei ole allkirjastanud. Samuti esitas raamatupidaja ajutisele pankrotihaldurile tutvumiseks aastate 2015 – 2022 kohta koostatud pearaamatu, bilansid ja kasumiaruanded pdf failidena. Raamatupidamisarvestust on koostatud raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva abil. Raamatupidaja andis kõik temal olnud raamatupidamise algdokumendid üle võlgniku ainuosaniku ja juhataja pärijale. Pärija H. V. suulise selgituse kohaselt on tema valduses peamiselt vanemate aastate dokumente, mille põhjal ta on püüdnud saada ülevaadet võlgniku varaliste suhete kohta, kuid see ei ole õnnestunud. Tõenäoliselt ei ole kõike viimastel aastatel toimunut dokumenteeritud või ei ole dokumentide asukoht teada. Raamatupidaja koostatud aruannetes on vigu, mida saab seletada sellega, et võlgniku juhataja ning raamatupidaja vaheline suhtlus ei olnud piisav. Arvatavasti juhataja suhtles võlgniku lepingupartneritega, aga suhtluse sisu ja mõju võlgniku õiguste ning kohustuste seisule ei ole täpsemalt teada, nt kajastab 2018. a raamatupidamisarvestus 1263,03 euro suurust kohustust töötaja ees. Töötaja olevatki pikka aega oma töötasu nõudnud, kuid hiljem raamatupidajale suuliselt avaldanud, et sai oma nõude rahuldatud. Tõenäoliselt rahuldas töötaja nõude võlgniku juhataja, aga kuna see ei ole dokumenteeritud, ei kajastanud raamatupidaja muudatust raamatupidamisarvestuses. Kuna raamatupidaja juhatajalt täpset teavet ja dokumente ei saanud, on pärast 2018. aastat kajastatud raamatupidamisarvestuses vaid üksikud tehingud. Puudub alus arvata, et raamatupidamisarvestuses kajastuks tahtlikult tehtud olulisi vigu. Vara Võlgniku koostatud viimase bilansi kohaselt koosneb tema vara järgnevast: Raha ja pangakontod

Võlgniku kassa saldo on olnud suur palju aastaid, kuid on ebatõenäoline, et kassas tegelikult oli sularaha. Maksejõuetuks muutunud isikute raamatupidamisarvestuses tuleb sarnast olukorda suhteliselt tihti ette. Tavaliselt on raha tegelikult ära kasutatud kas juhataja isiklike vajaduste katmiseks või ettevõtte tegevusega seotud dokumenteerimata kulude katmiseks. Ses asjas on kaudseid tõendeid, et juhataja on võlgniku võlausaldajatele makseid teinud. Võib oletada, et mõnel juhul on see seotud käendusega. Kõiki võlgniku kohustuste täitmiseks tehtud makseid tuleb kassa õige saldo väljaselgitamisel arvestada. Igal juhul on kassa saldo vaieldav. Teoreetiliselt on mõeldav varalise nõude esitamine juhataja pärija vastu, kuid esiteks on selle tegevuse tulemus teabe nappuse tõttu raskesti prognoositav ja teiseks on juhataja teadaoleva pärandvara väärtus väga väike. Kuna pärija on teinud pärandvara inventuuri, ei pea ta pärandaja võlgu tasuma oma vara arvel. Seega, teoreetiliselt mõeldaval nõudel ei ole tegelikult varalist katet. Nõuded ostjate vastu on tekkinud aastatel 2015 - 2018. Kui juhatajal ei õnnestunud saavutada väidetavate nõuete rahuldamist enne oma surma, on põhjust kahelda, et neid nõudeid rahuldatakse 2022. aastal, kui need võib eeldatavalt jätta rahuldamata aegumise tõttu. Maksude ettemaksu võlgnikul ilmselt ei ole. On võlg Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgniku nõue osaniku vastu osakapitali sissemaksmiseks muutus võlgniku põhikirja kohaselt sissenõutavaks 30.11.2013. Tsiviilasjas nr XXX väljendas Riigikohus seisukohta, et osaühingu nõue osaniku vastu osakapitali sissemaksmiseks allub tehingulise nõude regulatsioonile. Lisaks sellele et T. V. pärandvarast ilmselt ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks, võib võlgniku nõue osakapitali sissemaksmiseks osutuda ka aegunuks. Kohustused Võlgniku raamatupidamisarvestuse ja muude andmete põhjal võivad võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded olla järgmised: Võlausaldaja nimi:

Võlgniku laenukohustused ja kohustused hankijate ees tekkisid 2018. aastal või varem. Juhul kui võlausaldajad ei ole seni pöördunud võla nõudmiseks kohtusse, võivad nende nõuded olla praeguseks aegunud. Menetluse raugemine Sade OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 31 798,39 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta menetluse läbiviimise kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tegevus lõppes juba mitu aastat enne tema ainuosaniku ja juhataja surma. Ainuosaniku pärija ei kavatse ühingu tegevust taasalustada. Koostatud raamatupidamisarvestuse kui ka raamatupidaja selgituste põhjal võib arvata, et võlgniku suutmatus täita kõiki oma kohustusi kujunes välja peamiselt valearvestuste tagajärjel teenitud kahjumi tõttu hiljemalt 2018. aastal. Raamatupidaja sõnul ei olnud ehitus- ja viimistlusteenuse osutamise ajal võlgnikul suuri probleeme oma kohustuste täitmisel. Hiljem, kui võlgnik üritas pakkuda transporditeenust ja kaubelda puiduhakkega, hakkasid kuhjuma võlad. Nähtavasti prognoosis juhataja tegevuse kulusid ja tulusid ebaõigesti. See, et arvestuslik kassajääk on samas suurusjärgus võlgniku täitmata kohustuste summaga, ei tähenda tingimata, et võlgniku juhataja kasutas kogu võlgniku sularaha võlgniku ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetus oleks mõne kuriteo tunnustega teo tagajärg. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul ei ole vara, mille arvel saaks katta pankrotiavalduse menetluse kulusid ja pankroti välja kuulutamise korral edaspidi täiendavalt tekkivaid kulusid. Pankroti väljakuulutamise korral võib-olla õnnestuks edaspidi praegusest täpsemalt tuvastada maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, kuid ei ole kindlust, et õnnestuks nõuda pankrotivarasse summa, mis lubaks pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huvide kaitsmiseks. Aegunud nõuete rahuldamine on pankrotimenetluses välistatud ja pankroti väljakuulutamine ei paranda võlausaldajate väljavaateid nende aegumata nõude rahuldamisele. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 02.06.2022 ning teatanud 11.05.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Sade OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Sade OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu osaniku H. V. . Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik