Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht 06.juuni 2022.a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-1639
Tsiviilasi
OÜ TRADEX VARA pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata; ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik: OÜ TRADEX VARA (registrikood 10926201 Tallinna mnt 47 Narva juhatuse liige A. J. ik xxx, xxx ) Ajutine pankrotihaldur: [email protected] )
Tiia
Kalaus
(ik
XXX
Lõpetada OÜ TRADEX VARA pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Võlgnik esitas 31.01.2022.a Viru Maakohtule pankrotiavalduse, mis edastati menetlemiseks Tartu Maakohtule kohtualluvuse järgi. Pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik xxx XXX keskuses, kuni aastati 2020 toimus majandustegevus korrapäraselt ning võlgnevusi ei esinenud. Alates
Võlgniku üldandmed OÜ Tradex Vara, äriregistri kood 10926201 asukoht Tallinna mnt 47, Narva linn), esmakanne registris 28.02.2003.a. Juhatuse liige A. J. (i.k. XXX). Osakapitali suurus 2560 eurot. Registri kohaselt jaguneb osakapital nelja osaniku vahel: K. N. (ühisomand) – osamakse suurus 960,00 eurot; K. N. (ühisomand) – osamakse suurus 960,00 eurot; A. J. (juhatuse liige) – osamakse suurus 960 eurot; A. T. – osamakse suurus 640 eurot. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt: XXX ja XXX. Pankrotiavalduse kohaselt omas võlgnik üürilepingu alusel kohviku pidamiseks vajalikke ruume XXX. Andmed võlgniku vara kohta Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt seotud isikutelt. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile täiendavalt dokumente võlgniku maksejõulisuse hindamiseks. Võlgniku omandis kinnisasju registris ole tuvastatud. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimel või kasutuses sõidukeid käesoleval ajal ega viimase aasta jooksul olnud. Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Võlgniku esitatud andmetel kuulus võlgnikule vallasvara tegutsemise lõppemisel bilansilise väärtusega 1 752,97 eurot. Enamuse varast moodustasid varad, mille soetamise aeg oli juba 10 aastat tagasi. Võlgnik on esitanud 30.12.2021 koostatud vara müügiarve XXX hinnaga 1000 eurot (s.h. k/m). Vara müügist rahalisi vahendeid laekunud ei ole ning ajutise halduri hinnangul on võlgnik teostanud müügihinna osas tasaarvelduse ostjaga. XXX on 15.06.2021 sõlmitud laenuleping summas 1000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 31.12.2021. Ajutine haldur on tuvastanud, et laenuraha kanti võlgniku kontole 16.06.2021.a. Seega, eeltoodust tulenevalt täitis võlgnik kohustuse laenuandja ees vallasvara müügiga ja müügihinna tasaarveldusega.
XXX on võlgniku XXX PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel (Servis Arendus OÜ juhatuse liige on samuti A. J.). Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et vara anti üle võlgnevuse kustutamiseks ühe võlausaldaja ees ning peab vajalikuks selgitada, et tehingu tegemisel puudus võlgnevus Maksuja Tolliametile. Pankrotimenetluses tuleb kõiki võlausaldajaid kohelda võrdselt ning ei XXX võlausaldaja (laenuandja) ega ka Maksu- ja Tolliamet ei oma eesõigusnõudeid teiste võlausaldajatega võrreldes. Vara üleandmisel oli võlgnikul vara saanud võlausaldajast kümme korda suurem sissenõutavaks muutunud võlgnevus teise võlausaldaja - rendileandja ees. Ajutine halduri ei ole esitatud materjalide kohaselt tuvastanud, et rendileandja oleks kasutanud seadusest tulenevat pandiõigust võlgniku vara suhtes. Muus vara võlgnikul tuvastatud ei ole. Bilansis on esitatud seisuga 31.12.2021 tooraine ja materjalide jääk summas 1063 eurot, kuid ilmselgelt on tegemist toiduainetega, mille säilimist käesoleva ajani ei ole võimalik eeldada. Rahalised vahendid : SEB Pank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo 14.03.2022 seisuga on 0,00 eurot. Konto on arestitud Maksu- ja Tolliameti korralduste täitmiseks kokku summas 2021,60 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud kontol teostatud tehinguid perioodil 2021 – 2022. Ajutise halduri hinnangul ei ole kontolt teostatud rahalisi ülekandeid, mis ei oleks seotud majandustegevuseks vajalike arvete tasumiseks. Sularaha väljavõtmised nii kontolt kui ka kaardiga puuduvad. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Viimased sularahatehingud on teostatud jaanuari lõpus 2022 ning kassajäägist 600 eurot on tasutud Telia Eesti AS-le ja 100 eurot L. J. aruandva isiku aruande alusel. Telia Eesti osas on tegemist jooksva arve tasumisega ning ühe võlausaldaja eelistamisega teistele. Ilmselt tasuti telefoniarve, et tagada samade teenuste kasutamine pärast pankrotiavalduse esitamist. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt nõuded ostjate vastu puuduvad. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul vara ja debitoorsed nõuded. Rahalised vahendid kontol ja kassas puuduvad Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registris võlgniku vara suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi ei ole registreeritud. Pankrotiavalduses on võlgnik esitanud kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: Maksu- ja Tolliametile – 3 541,83 eurot (selgitusena töötasu maksud). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitamata kohustusi seisuga 16.03.2022.a. 1 053,40 eurot, millest 293,06 eurot käibemaks ja 760,34 eurot sotsiaalmaksu tasumata kohustus. Maksusummadelt on arvestatud intress 41,83 eurot. KOKKU võlgnevus 1095,23 eurot. AS-le OG Elektra – 10 904,30 eurot (renditasu kohviku ruumide eest). Servin Arendus OÜ – 3 328,07 eurot (renditasu suvekaubanduse territooriumi eest). Täiendavalt esitatud materjalide kohaselt on kohustus KiiltoClean OÜ-le summas 93,14 eurot. Töötajatega on pankrotiavalduse ja töötajate registri kohaselt kõik lepingud lõpetatud. Ajutine haldur on tuvastanud, et töötajatele on välja makstud töötasud detsember 2021 eest. Võlgniku poolt esitatud andmetel on töötajatel saamata kasutamata puhkusehüvitis ja töösuhte lõpetamisel tasumisele kuuluv hüvitis.
Pankrotiavalduse ja täiendavalt esitatud iga töötaja ees täitmata kohustuse kohaselt on võlgnevus töötajate ees 3 443,72 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et koondamishüvitis töötajatele, kelle tööstaaž oli üle 5 aasta on tööandaja avalduse alusel Töötukassa hüvitanud koondamishüvitise. Pankroti väljakuulutamisel või selle raugemisel on võimalik töötajate nõuded esitada Töötukassale maksejõuetushüvitise saamiseks. Rohkem kohustusi ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku vastu ei ole. Maakohtute andmetel puuduvad kohtumenetlused, mis oleks seotud võlgniku või tema varaga. Puuduvad teadaolevalt pooleliolevad maksekäsu kiirmenetlused. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on OÜ-l Tradex Vara teadaolevaid kohustusi seisuga 28.03.2022 .a summas 18 864,46 eurot. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgnikul puudub perspektiiv oma majandustegevuse jätkamiseks. Puuduvad võlgniku majandustegevuseks vajalikud seadmed ning tööjõud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, s.h. rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkumine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Võlgnik tegutses kohvikus XXX asukohaga XXX alates 2009.aastast. Kuni 1.01.2020 tegutses kaubanduskompleksis XXX linna turg ja erinevad kauplused ning kohviku külastajateks olid nii turu ja kaupluste külastajad kui ka töötajad. 1.01.2020 olevat kinnisasja omanik suurendanud renditasu ning tegi kaubanduskompleksis ümberkorraldusi muutes turu toidukaupluseks. Võlgniku kinnitusel vähenes sellise ümberkorralduse tulemusena oluliselt külastajate arv ning sellega seonduvalt vähenes kohviku käive. 2020.aasta oli teadaolevalt kõikidele toitlustusasutustele (nii väikestele kui suurtele) äärmiselt raske seoses COVID-19 pandeemiaga, mille tõttu on toitlustusasutused täielikult suletud kevadel ja talvisel perioodil. Võrreldes võlgniku esitatud raamatupidamisandmeid, siis müügitulu nii 2020 kui ka 2021 jäi samasse suurusjärku üle 85 000 euro. Erinevalt 2020.aastaga on 2021.aastal oluliselt suurenenud kulud toorainele ja materjalidele (2020 – 21 781 €; 2021 – 27 725 €), tegevuskulude osas on olnud samuti märgatav tõus (2020 – 19 912 €; 2021 – 26 569 €). Võlgnik on avalduses eriti rõhutanud, et 2020.a. tõstis üürileandja üüri hinda, kuid finantsaruande kohaselt oli see 2020.a. hoopis kõrgem ning 2021.a. oli vastav näitaja 7000 euro võrra väiksem. Ajutise halduri hinnangul on tegevuskulude summat tõstnud uurimis- ja arengukulud summas 14 078 eurot ja mis 2020.a. üldse puudusid. Ajutine haldur tegi täiendava järelpärimise ning vastusena esitas võlgnik aruanne, mille kohaselt kasumiaruandes arengu- ja uurimiskulude alla on paigutatud kommunaalkulud (s.o. elekter, küte jms, mis on vajalik tasuda lisaks üürile). Tööjõukulude tõus 2021.a. on olnud ca 10 000 eurot. 2021.a. alguses oli jällegi piiratud toitlustusasutuste tegevus seoses Covid-19 pandeemiaga, samuti 2021.a. teisel poolel suurenesid elektrihinnad, mis omakorda tõstsid kommunaalkulusid. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2021.a. ning kujunes välja alaliseks maksejõuetuseks 2021.a. lõpuks. Juhatus on võtnud vastu otsuse tegevuse lõpetamiseks, kuid kahjuks ei piisanud varadest võlgade tasumiseks, mistõttu tuli esitada pankrotiavaldus. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Äriregistri andmetel on võlgniku juhatuse liikmel A. J. seos peale võlgniku vähemalt 7 erineva äriühinguga.
Ajutine haldur märgib, et võlgnik tegi talle kuuluva vallasvaraga tehingu, mille tulemusena ei laekunud midagi ning seetõttu jättis juhatus võlgniku pankrotiavalduse esitamisel täielikult ilma igasuguse vara või rahaliste vahenditeta, mille arvelt oleks võimalik olnud tasud kasvõi ajutise halduri kulusid. Tehingu teiseks pooleks oli võlgniku juhatusega seotud juriidiline isik. Vara tagasivõitmise võimalused: Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid Pankrotiseadusest tulenevalt ning teadaolevate asjaolude ja kogutud tõendite alusel oleks võimalik esitada avaldus vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse Servin Arendus OÜ vastu ning tagasivõitmise aluseks oleks võlgniku poolt tehtud vara üleandmise tehing ning sellega laenukohustuse tasaarveldamine. Tegelikult oli vara bilansiline väärtus 1752 eurot, kuid vara müüdi ainult 1000 euroga, s.h käibemaks, mis jäeti tasumata. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks vara püüdnud võõrandada enampakkumisel või muudele isikutele, kes ei ole võlgnikuga seotud. Samuti ei ole tehingu juures oluline võlgniku selgitus maksukohustuse puudumise tõttu. Kuna võlgnik lõpetas töölepingud, siis pidi ta olema teadlik, et deklareerides töötajate töötasu väljamaksed on tal kohustus nendelt tasuda maksud hiljemalt järgmise kuu 10-ndal kuupäeval. Samuti oli erinevalt tehingu teinud võlausaldajast juba võlgniku märksa suurem sissenõutavaks muutunud kohustus üürileandja ees. Seega, tegi võlgniku vara üle andmisega tehingu, millega kahjustas võlausaldajate huve. Kuna tagasivõidetava vara väärtus on ilmselgelt väike ning see ei tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamist, siis otstarbekuse kaalutlustel puudub ilmselt vajadus vara tagasivõitmise hagi esitamiseks. Kui võlausaldajad peavad sellise hagi esitamist vajalikuks, siis on ajutise halduri hinnangul vajalik täiendav rahastamine pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhatuse liikme vastutus Kuna tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, siis on võimalik pankrotiavalduse menetluse raugemisel ajutise halduri tasu ja kulude rahastamine seaduses sätestatud raames riigi eelarvelistest vahenditest. Kuivõrd ajutine haldur on esitanud tõendid, et juhatus on tegelikult võlgniku jätnud enne pankrotiavalduse esitamist ilma vara ja rahaliste vahenditeta, siis peaks kohus kaaluma ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmist vähemalt osaliselt juhatuse liikmelt. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab; „Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikme otsus osaühingu vara võõrandamise (üle andmise) kohta lähikondsele laenukohustuse täitmiseks vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega olukorras, kus juhatuse liikmele oli ette teada ühingu maksaejõuetus: - tasumata arved üürileandjale summas 10 000 eurot, mille tasumiseks puudusid vahendid; - töötajate töötasude väljamaksetelt deklareeritavad riigimaksud, mille tasumise tähtaeg tulevikus oli juhatuse liikmele teada; - juhatuse liikme enda poolt üürileandjale esitatud avaldus üürilepingu lõpetamise kohta seoses tegevuse lõppemisega. Kõikide eelnimetatud asjaolude kohaselt pidi juhatuse liikmele olema teada, et ühing on juba muutunud maksejõuetuks. Juhatuse liikme poolt tehtud tehingu väärtus oli 1000 eurot, mistõttu tuleks juhatuse liikmel hüvitada tekitatud kahju vähemalt 1000 euro ulatuses. Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustust täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine
olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Võib esineda alus vara tagasivõitmiseks, kuid vara väärtus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning tagasivõitmisega seotud kulud võivad osutuda suuremaks selle tulemusena tagasi saadava vara väärtusest. Pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalised vahendid puuduvad. Kui võlausaldaja, võlgnik või muu isik kindlalt soovib pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks kohtu depsiiti tasuda ca 2000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimentluse läbiviimiseks ei tasuta, siis tuginedes PankrS § 29 lõigetele 1 ja 2, teeb ajutine haldur Tartu Maakohtule ettepaneku : - lõpetada OÜ Tradex Vara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; - avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - nimetada dokumentide hoidjaks A. J. (isikukood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX) - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus avaldas
Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.