Pantim Pluss OÜ avaldus Rosmaleen OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
133, 53 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus TsMS § 405
Menetlusosalised
Hageja:
Pantim Pluss OÜ (RK 14934657, asukoht Pauli, Kose küla, Jõhvi vald, 41545 Ida-Virumaa)
Hageja seaduslik esindaja:
A. M. (e-post: xxx)
Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
Rosmaleen OÜ (RK 11522753, asukoht: Mälgu, Kose küla, Jõhvi vald, Ida-Virumaa; e-post: [email protected]) A. V. (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta Pantim Pluss OÜ hagi Rosmaleen OÜ vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta Pantim Pluss OÜ kanda.
2.1 Välja mõista Pantim Pluss OÜ-lt Rosmaleen OÜ kasuks kostja menetluskulude katteks 150 (ükssada viiskümmend) eurot. 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1.Pantim Pluss OÜ esitas 22.12.2021.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Rosmaleen vastu võla nõudes. Kohus tegi 27.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele OÜ Rosmaleen esitas 07.01.2022 vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.01.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti Pantim Pluss OÜ nõue OÜ Rosmaleen vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.09.2009 üürilepingu xxx, Jõhvi hoones asuvate äriruumide (pindala 354,6 ruutmeetrit) üürimiseks. Kostja kohustus lisaks üürile tasuma igakuiselt tema poolt kasutatud kommunaalteenuste eest – vesi ja kanalisatsioon (vastavalt mõõturite näitudele) ja elektrienergia (vastavalt mõõturite näitudele). Algne leping oli sõlmitud kostja ja endise hoone omaniku (OÜ X) vahel, kuid peale hoone omandamist hageja poolt 08.07.2021, läksid nimetatud lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused (leping tervikuna) hagejale üle. 11.11.2021 omandas kinnistu uus omanik V. R. ja hageja esitas seetõttu kostjale viimase (lõpliku) arve kostja poolt kasutatud elektrienergia eest, seisuga 11.11.2021. Arve number oli 21-12-1 ja see oli esitatud kogu kommunaalteenuste peale. Kostja on sellest arvest jätnud tasumata 133,53 eurot (elektrienergia eest) ja põhjendanud seda sellega, et seda summat pole hagejal (kui endisel omanikul) ilma uue omaniku nõusolekuta õigus kostjale esitada. Hageja selgitas kostjale, et taolise arve esitamise aluseks on võetud näidud seisuga 11.11.2021, mil hageja esitas võrguettevõtjale avalduse võrgulepingu ja elektrilepingu lõpetamiseks. Võrguettevõtjate poolt lõpetati leping 16.11.2021 ja hagejale esitati arve sama kuupäeva näitude seisuga. 11.11.2021 seisuga oli hoone tarbitud elektrienergia kogumaht 8778 kWh, kusjuures tarbitud maht võrguettevõtja poolt esitatud lõpliku arve järgi 16.11.2021 oli 14833 kWh, ehk siis reaalselt tarbitud mahtude vahe 11.11.2021 ja 16.11.2021 oli 6055 kWh rohkem. Hageja selgitab, et just seetõttu kajastus hageja esitatud arvel väiksem maht kWh kui AS-i Eesti Energia poolt 16.11.2021 esitatud arvel, kuid kWh hind oli seetõttu kõrgem (vastavalt AS-i Eesti Energia poolt esitatud tariifidele). Samas on ka kostjale selgitatud, et perioodil 12.11.2021-30.11.2021 sai ta väiksema kWh hinnaga elektrienergiat, kuna kuu lõpuks oli
tarbitud elektrienergia maht suurem – ehk siis kostja pole kellelegi n.ö. üle maksnud ja hageja esitas talle arve sellisena, nagu seda AS Eesti Energia hagejale esitas Samuti on kinnistu uue omaniku (V. R.) esitatud arvelt (OÜ Pannjärve) kostjale näha, et arvestuse aluseks on võetud 11.11.2021 võetud näidud. Kuna kostja arve osa lõplikult ei tasunud, esitas hageja meeldetuletuse maksmata arvest. Kostja arvet ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 133, 53 eurot ning menetluskulud (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 100 eurot hagiavalduselt) jätta kostja kanda.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja märgib, et 11.11.2021 müüs kostja kinnistu ja uueks omanikuks on V. R.. Samal päeval lõpetas hageja lepingud Eesti Energia AS elektrienergia ostmiseks ja Järve Biopuhastus OÜ-ga kanalisatsiooni teenuse osutamiseks. Samuti teavitas hageja kostjat (rentnik Rosmaleen OÜ) ja teisi partnereid, kes tarbisid elektrienergiat ja kellele hageja esitas vastavaid arveid, omaniku vahetusest. 06.12.2021 esitas hageja kostjale arve kommunaalteenuste eest ajavahemikul 01.11. -11.11.2021 summas 354,71 eurot. Kostja tasus arvest 221,18 eurot, jättes osa arvest tasumata põhjendades, seda nagu hagejal polekski õigust kostjale tarbitud kommunaalteenuste eest arvet esitada. Samuti seab kostja kahtluse alla elektrienergia koguse ja arvel näidatud elektrienergia summa arvestuskäigu. Arvel näidatud summade (elekter, vesi, kanalisatsioon) esitamise aluseks on vee ja elektrinäitude fikseerimise akt ja Eesti Energia AS ning Järve Biopuhastus poolt esitatud üldarved. Kuna vaidlusaluseks on tänaseks elektrit puudutav osa, siis hageja teisi kommunaalteenuseid ei kommenteeri. Vastavalt 11.11.2021 vee ja elektrinäitude fikseerimise aktile (samal kuupäeval lõpetatud elektri leping) oli elektri tarbimise kogumaht 8778 kWh. Eesti Energia AS esitas arve seisuga 16.11.2021, mille järgi faktiliselt tarbitud elektri kogumaht oli 14833 kWh. Näitude vahe 6055 kWh rohkem. Hageja ja V. R. (uus omanik) leppisid suuliselt kokku, et arvestuse aluseks võetakse 11.11.2021 fikseeritud näidud ja Eesti Energia AS poolt esitatud arvel näidatud faktiliselt tarbitud elektrimahu summa. Selle tulemusena ei saa võtta ühiku hinna kujunemisel arvesse 16.11.2021 Eesti Energia poolt esitatud kWh mahtu ja summat, nagu oma vastuses väidab kostja. Arvestuse aluseks on võetud 11.11.2021 fikseeritud kogumaht 8778 kWh ja 16.11.2021 arvel näidatud kogusumma 1537,34 eurot (ilma käibemaksuta). Selle tulemusel on elektri kWh maksumuseks 1537,34 / 8778 = 0,175 eurot. Kostja tarbitud elektri maht oli seisuga 11.11.2021 1560 kWh. 1560 x 0,175 = 273,00 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale on selgitatud, et just nimelt seetõttu on 1-11.11.2021 hageja poolt esitatud arvel tarbitud elektri kWh hulk väiksem ja kWh hind kõrgem võrreldes Eesti Energia AS poolt esitatud arvega. OÜ Pannjärve poolt esitatud arvel on tarbitud elektri hulk suurem ja ühiku hind madalam võrreldes Eesti Energia AS poolt esitatud arvega. Selleks, et saada tõest koondülevaadet novembris kulutatud elektrienergiast ja selle hinnast, tuleks võtta hageja ja OÜ Pannjärve esitatud arvete ühikute hinna keskmine. Kostja avaldab, nagu oleks talle esitatud arved ~700 kWh eest rohkem. Antud väide on täielik jama, kuna esitatud arvetest on näha, et hageja ja V. R.e (OÜ Pannjärve) poolt esitatud arvete aluseks on võetud 11.11.2021 fikseeritud näidud. Kostja toob arusaamatu näite september 2021 – jaanuar 2022 elektri tarbimise kohta, kus ilmselt häirib teda asjaolu, et sügise ja talve saabudes tarbimine suureneb (ruume köetakse elektriga). Siinkohal tasub märkida, et tarbimine fikseeritaks iga kuu lõpus eraldiseisva arvesti näitude põhjal. Hageja ei oska kommenteerida OÜ Pannjärve poolt esitatud arve kWh kujunemise metoodikat ja hinda. Küll on aga kõnekas fakt, et kostja on tasunud OÜ-le Pannjärve esitatud arve ilma sellesse süvenemata ja selgitusi küsimata. Samas ei olnud teistel elektritarbijatel probleeme arvete tasumisega näidatud mahtudes ja summades.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei nõustu hageja nõudega ning vaidleb sellele vastu. Rosmaleen OÜ-l on alates 01.09.2009 sõlmitud Äriruumi üürileping nr 2, mille kohaselt ta üürib äriruume Jõhvis Linda 15b asuvas hoones. Leping sõlmiti OÜ-ga X. Lepingu muudatusega 08.07.2021 sai üürileandjaks Pantim Pluss OÜ. Sõlmitud lepingu muudatuse kohaselt jäid kommunaalteenuste arvestamise alused endisteks ja on kirjeldatud lepingu lisas 1. Hageja teavitas kostjat 11.11.2021 e-kirjaga hoone xxx müügist ning, et uueks omanikuks ja kontaktisikuks on alates 11.11.2021 V. R.. Samas teatati, et Pantim Pluss OÜ esitab arved elektri, vee ja kanalisatsiooni (lõppnäidud kajastuvad arvel) eest ajavahemikul 01.11.202111.11.2021. Kostja ja Pannjärve OÜ, mida esindab V. R., sõlmisid lepingu muudatuse, mille kohaselt on alates 11.11.2021 üürileandjaks Pannjärve OÜ. Hageja esitas 6.12.2021 kostjale arve nr 21-12-1 üürilepingu alusel tasutavate kommunaalteenuste eest perioodil 1.11.202111.11.2021. Kostja nõudmisel saatis hageja kostjale elektritarbimise tasu aluseks oleva AS Eesti Energia arve nr 396896688187. Pannjärve OÜ esitas 7.12.2021 üürilepingu alusel novembrikuu kommunaalteenuste ja äriruumide üüritasu arve nr 07-12-2021-2. Kostja tasus hageja arve eest osaliselt ja Pannjärve OÜ arve eest täies ulatuses.
5.Kostja ei nõustu hageja nõudega. Hagejal puudub üürilepingu alusel nõude esitamise õigus pärast üüriruumide võõrandamist. Kostja on tasunud üürilepingu alusel kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel ja vastavalt tema tarbitud elektrienergia osale. Hageja nõue põhineb üürilepingu alusel esitatud arvel nr 21-12-1. Hageja müüs hoone Linda 15b, milles asuvad üüriruumid 11.11.2021 V. R.ele, mille kohta esitas kostjale e-kirjaga Linda 15b müügi ja omaniku vahetuse teatise. Äriruumi üürilepingu punkt 8 kohaselt kehtib üürileping edasi uue omaniku suhtes üüritud ruumide omandiõiguse üleminekul üürileandjalt teisele isikule. VÕS § 291 lg 1 järgi, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Hageja ei olnud alates 11.11.2021 üürileandja ning tal puudus õigus 6.12.2021 üürilepingu alusel kommunaalteenuste arvet esitada. Kostja selgitas 16.12.2021 e-kirjas, et tal on tasu maksmise kohustus uue üürileandja ees ning küsis hagejalt uue üürileandja nõusolekut kommunaalkulude eest tasu saamiseks. Hageja ei esitanud mingit tõendit tasu saamise õiguse kohta. Üürilepingu punkti 2.1.2 järgi kohustub üürnik tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja paigaldatud arvestite näitude alusel. Tasumine toimub vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele või vastavaid teenuseid võimaldavatele asutustele nende poolt esitatud arve alusel. Üürilepingu 8.07.2021 muudatuse kohaselt jäävad kommunaalteenuste arvestamise alused endisteks ja on kirjeldatud lepingu lisas 1. Vastavalt üürilepingu lisale 1 Kommunaalteenuste arvestamise alused, esitab üürileandja üürnikule arveid elektri eest vastavalt mõõturi näidule ruumides tarbitu eest ja 1⁄2 üldkoridori valgustuse eest ning vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt mõõturi näitudele. Hageja poolt kohtule esitatud vee ja elektrinäitude fikseerimise akt ei tõenda kostjalt kommunaalkulude tasumise nõudeõiguse olemasolu. See akt ei loo ega lõpeta õigusi ning selle tähendus sõltub müügilepingust või muust kokkuleppest. Kostjal puudus ka muul alusel hagejale tasumise kohustus. Elektri, vee ja kanalisatsiooni eest tuli üürilepingu lisa 1 järgi tasuda üürileandja arvete alusel.
Hageja selgitab 16.12.2021 e-kirjas ja jääb selle juurde hagiavalduses, et tal oli arve esitamise õigus, kuna kuni 11.11.2021 kehtis üürileping hageja ja kostaja vahel. Selline seisukoht ei vasta poolte vahel sõlmitud üürilepingule ja VÕS § 291 sätestatule. Kinnisasja omaniku vahetusega jäi üürileping kestma ning kõik üürilepingust tulenevad nõuded ja õigused olid uue üürileandja ja kostja vahel. Hageja ei ole ka kohtumenetluses tõendanud kommunaalteenuste eest tasu saamise õigust 6.12.2021 esitatud arve nr 21-12-1 alusel. Kuna hagejal puudus õigus arve nr 21-12-1 esitamiseks ja selle alusel tasu saamiseks, siis puudub tal ka kohtu kaudu arve alusel tasumata summa väljamõistmise nõudeõigus. Eelnevast tulenevalt esineb kostja arvates alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel. Hagejal puudub alus täiendavalt 133,53 euro saamiseks. Hageja esitas kostjale arve 21-12-1 summas 354,71 eurot. Kostja tasus hagejale esitatud arve alusel 16.12.2021 omal riisikol 221,18 eurot. Kostja tasus arve, kuna ei teadnud, kas hagejal ja uuel üürileandjal on mingi kokkulepe. Arve tasumist selgitas kostja hagejale 16.12.2021 saadetud kirjas. Vee ja kanalisatsiooni eest tasuti vastavalt arvel märgitud suuruses ning elektri eest proportsionaalselt kostja elektrienergia tarbimisele. Arvel nr 21-12-1 oli kostja elektrienergia tarbimine perioodil 1.11.2021-11.11.2021 1560 kWh (1502-1424=78*koefitsient 20=1560). Hageja esitas kostjale elektrikulu tõenduseks Eesti Energia arve nr 396896688187, mis on mitme elektritarbija peale kokku. Selle arve järgi tarbiti perioodil 01.11.2021-16.11.2021 elektrienergiat kokku 14 833 kWh ning tasumisele kuulus 1537,34 eurot ilma käibemaksuta. (Tasu sisaldab kõiki elektrienergia tasusid – võrguteenust, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi.) Järelikult tasu 1 kWh kohta on (1537,34/14833) 0,10364 eurot ilma käibemaksuta. Kostja elektritarbimise tasu suurus 1560 kWh eest on (1560*0,10364) 161,68 eurot ilma käibemaksuta. Tähtsust ei oma, kas tarbiti kuni 11.11.2021 või kuni 16.11.2021, sest kilovatttunni ühikumaksumus jääb samaks. Sama tulemuse annab kostja tasu suuruse leidmine tema elektrienergia tarbimise proportsiooni alusel üldtarbimisest. Elektritarbimine kokku oli 14833 kWh, kostja osa sellest on 1560 kWh, mis teeb (1560/14833) 10,517% kogutarbimisest. Kostja tasu proportsionaalne suurus üldarvest on (10,517%*1537,34) 161,68 eurot käibemaksuta. Kostja poolt tasumisele kuuluvate kommunaalmaksete suuruseks on tasu elektrienergia eest 161,68 eurot, vee eest 11,92 eurot ja kanalisatsiooni eest 10,67 eurot, mis teeb kokku 184,27 eurot ning millele lisandub käibemaks, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Seega kuulus tasumisele koos käibemaksuga 221,12 eurot. Kostja tasus 16.12.2021 maksekorraldusega 221,18 eurot. Hageja on esitanud arvel elektrienergia hinna 0,175 eurot kWh eest, mis on märksa kõrgem Eesti Energia arve hinnast. Hageja põhjendus elektrihinna tõstmisest on segane ja täielikult tõendamata. Hageja selgitab, et tõstis elektrienergia hinda, kuna kostjale esitatud arvel oli väiksem kilovatt-tunni maht kui Eesti Energia arvel ning perioodil 12.11.2021-30.11.2021 sai ta (uuelt üürileandjalt) väiksema kWh hinnaga elektrienergiat. Kostja ei nõustu hageja argumentatsiooniga. Isegi, kui kostjal oleks kohustus maksta hageja arve alusel, saab temalt nõuda tasu vaid tegelikult tarbitud koguse eest Eesti Energia hinna alusel. Kuidas saadi elektrienergia hind 0,175 eurot kWh eest? Hageja selgitus: „vastavalt AS-i Eesti Energia poolt esitatud tariifidele“ on paljasõnaline ning ei võimalda kohtule esitatud dokumentidest seda kuidagi tuletada. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagejal puudub üürilepingu alusel kommunaalkulude tasumise nõudeõigus. Kui tal ka oleks see õigus, siis kostja on arve tasunud proportsionaalselt enda tarbitud osale. Kostja menetluskulu vastuse esitamise aja seisuga on lepingulise esindaja tasu 150 eurot (1,5 tundi, 100 eurot tund). Kostja kinnitab, et kohtule menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja palub määrata kindlaks ja välja mõista hagejalt kostja menetluskulud ning viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Lõppseisukohas jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde. Hagejal puudub nõudeõigus, mistõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja nõue kostjalt 133,53 euro väljamõistmiseks tuleks jätta rahuldamata, kuna kostja on tasunud nõuetekohaselt elektrienergia eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja nõuab kostjalt 133, 53 eurot tasumist. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Poolte vahel oli üürileping kuni 11.11.2021.a. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Rosmaleen ja OÜ X sõlmisid 01.09.2009 üürilepingu Linda 15b, Jõhvi hoones asuvate äriruumide (pindala 354,6 ruutmeetrit) üürimiseks (dtl 31-35). 08.07.2021, pärast omaniku muutust, läksid lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused (leping tervikuna) hagejale üle (dtl 36, 37-38). Hageja teavitas kostjat 11.11.2021 e-kirjaga hoone Linda 15b müügist ning, et uueks omanikuks ja kontaktisikuks on alates 11.11.2021 V. R., Pantim Pluss OÜ esitab arved elektri, vee ja kanalisatsiooni (lõppnäidud kajastuvad arvel) eest ajavahemikul 01.11.2021-11.11.2021 (dtl 106). Hageja esitas 6.12.2021 kostjale tasumiseks arve nr 21-12-1 üürilepingu alusel tasutavate kommunaalteenuste eest perioodil 1.11.2021-11.11.2021 summas 354,71 eurot (dtl 85) Kostja tasus 16.12.2021.a. Pantim Pluss OÜ-le arve nr 21-12-1 alusel 221,18 eurot (dtl 112)
10.Hageja nõuab kostjalt arve nr 21-12-1 arve tasumata osa ehk 133, 53 eurot (354,71221,18) elektrienergia eest. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et hagejal puudub üürilepingu alusel nõude esitamise õigus pärast üüriruumide võõrandamist, mistõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
Hageja ei olnud alates 11.11.2021 üürileandja ning tal puudus õigus 06.12.2021 üürilepingu alusel kommunaalteenuste arvet esitada. Isegi juhul, kui tal ka oleks see õigus, siis kostja on arve tasunud proportsionaalselt enda tarbitud osale ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevat on poolte vahel vaidlus kas olukorras, kus pooltevaheline üürisuhe lõppes 11.11.2021.a., oli hagejal õigus esitada kostjale kommunaalteenuste arve 06.12.2021.a (teenuste sh elekter eest seisuga 11.11.2021) kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid 11.11.2021 kinnistu võõrandamisega V. R.ele, hageja esitatud arve nr 21-12-1 elektrienergia tasu arvestuse osas.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetult pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Viidatud sätte kohaselt läheb üürileping üle tervikuna sellise sisuga nagu see algse üürileandja ja üürniku vahel kehtis (sh nii kirjalikud kui suulised kokkulepped). Eeltoodu ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et üle lähevad üürileandja õigused ja kohustused tagasiulatuvalt ehk aja eest enne kinnistu omandamist. Võõrandamise hetkeks tuleb VÕS § 291 kontekstis pidada kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetke (vt AÕS § 64 1) Üksnes müügilepingu sõlmimine ei too endaga kaasa kinnisasja üürilepingust tulenevate kohustuste üleminekut kui kinnisasja omand üle ei lähe (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05) Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on V. R. kantud 11.11.2021 kinnistamisavalduse alusel kinnistu (tootmismaa xxx Jõhvis, registriosa nr xxx) omanikuna kinnistusraamatusse (dtl 83). Seega saab käesoleval juhul lugeda üürileandja õiguste ja kohustuste ülemineku hetkeks 11.11.2021.a. Meelevaldne on kohtu hinnangul kostja tõlgendus nagu puuduks VÕS § 291 lg 1 tulenevalt hagejal nõudeõigus üürilepingujärgsete kommunaalteenuste eest tasu nõudmiseks aja eest, mil poolte vahel oli üürisuhe ehk 01.11.2021-11.11.2021 (arve 21-12-1) Väär on ka seisukoht, et kui leping on hageja jaoks lõppenud, puudub tal õigus nõuda kommunaalteenuste eest tasu aja eest, mil leping tema jaoks veel kehtis (vt VÕS § 304 analoogiliselt üürinõudega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (ehk ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist, TsÜS § 147 lg 1-2) Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel.
13.Vastavalt OÜ X ja OÜ Rosmaleen vahel 01.09.2009.a sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 2 p 2.1.2 kohustus üürnik tasuma kommunaalteenuste ning muude olmeteenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja paigaldatud arvestite näitude alusel igakuiselt arvestavale kuule järgneva kuu 10- ks kuupäevaks. Tasumine toimub vastavalt üürileandja poolt esimesel kuupäeval esitatavale arvele või otse vastavaid teenuseid võimaldavatele asutustele nende poolt esitatava arve alusel. Arvestuse aluseks sai olla teenuseosutaja kehtestatud tariif /hind ja arvesti näit.
Pantim Pluss OÜ ja V. R. on fikseerinud 11.11.2021.a. seisuga arvestite näidud (dtl 84). Rosmaleen OÜ elektriarvesti näit on 11.11.2021.a seisuga 1502. Hageja nõuab elektrienergia eest ajavahemikul 01.11.2021 -11.11.2021 ehk 11.11.2021 kuupäeva seisuga võetud näitude alusel (näiduni 1502, dtl 86). Uus omanik on omakorda esitanud arve lähtuvalt näidust alates 1502 (dtl 110) Hageja esitatud arvel nr 21-12-1 on märgitud elektri eest arvestatud kogus 1560 (tarbitud kogus kWh) hinnaga 0,175 ja saadud summa 273 eurot. 08.12.2021 hageja saadetud e-kirjas (dtl 87) selgitab hageja arvestusmetoodikat selliselt, et kuivõrd 11.11.2021 fikseeritud näitude seisuga oli tarbitud elektrienergia kogumaht 8778 kWh, Eesti Energia esitatud arve nr 396896688187 (dtl 88) järgi reaalselt tarbitud maht 16.11.2021.a. seisuga 14833 kWh ehk 6055 kWh, kajastub hageja esitatud arvel kõrgem hind, ehk hageja on Eesti Energia arvel märgitud maksmisele kuulunud summa väiksema tarbitud kogusega saades kWh hinnaks 0,175 (1537,34 / 8778).
14.Kohus eeltoodud arvestusega ei nõustu. Vastavalt Eesti Energia arvele nr 396896688187 (arveldus näiduni 16.11.2021 seisuga) on kogutarbimine perioodil 01.11.2021-16.11.2021 14833 kWh, tarbimise eest arvestati kokku (koos võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja aktsiisiga) 1537, 34 eurot (käibemaksuta). Järelikult tasu 1 kWh kohta on (1537,34/14833) 0,10364 eurot. Kostja tarbitud kogus perioodil 01.11.2021-11.11.2021 oli 1560 (vt arve nr 21-12-1 ), seega sai hageja elektri eest kostjale arvestada 1560 x 0,10364 =161,68 eurot mitte 275 eurot. Kostja tasus hageja esitatud arvest 21-12-1 nõutud 354,71 eurost 16.12.2021 maksekorraldusega 221,18 eurot. Tuli tasuda vesi 11,92 + kanalisatsioon 10,67 + elekter 161,68 = 184,27 eurot, millele lisandus käibemaks 20% kuna hageja on käibemaksukohuslane. Koos käibemaksuga tuli kostjal tasuda 184,27 + 36,85 = 221,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu. Arvestuse aluseks saab olla teenuseosutaja kehtestatud hind, arvesti näit /tarbitud kogus. Üürileandjapoolne teenuseosutaja esitatud arve teenuse hinna kohandamine / muutmine ei ole kooskõlas pooltevahelise lepingu ega seadusega.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Lähtudes hagihinnast lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta menetluses kandnud kulu esindajale / õigusabile 150 eurot (arvestusega 1,5 töötundi x tunnihind 100 eurot)
Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja. Esindaja kulu arvestades viimase teostatud toiminguteele eeldatavalt kulutatud aega ja töötunni hinda, on mõistlik ja põhjendatud.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.