1.OÜ Renovum hagi U. S. vastu võlgnevuse 1 825,74 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt U. S.lt hageja Renovum OÜ kasuks 08.11.2019.a Õigusteenuse lepingust nr. xxxxxxxx tulenev tasumata võlgnevus kogusummas 1305 (üks tuhat kolmsada viis) eurot, sh riigilõiv summas 450 eurot, sõidukulu summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 805 eurot. Viiviste, sh lisanduva viivise, nõudes jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud 58% ulatuses nende põhjendatud suurusest (1 200 eurost) kostja U. S. kanda ja välja mõista U. S.lt hageja Renovum OÜ kasuks
menetluskulud summas 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Välja mõista kostjalt U. S.lt hageja Renovum OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (696 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX LHV Pank AS, selgitusena märkida „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Jätta kostja U. S. esindamisega seotud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluse peatamata jätmise osas ei kuulu kohtuotsus edasikaebamisele. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.Viru Maakohtu menetluses OÜ Renovum hagi U. S. vastu võlgnevuse 1 825,74 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on 08.11.2019 kostja ja hageja vahel sõlmitud Õigusteenuse leping nr xxxxxxxx, mille alusel osutas Renovum OÜ kostjale õigusabi, mis seisnes tema juriidilises nõustamises ja esindamises, sh kohtumenetluses, täitemenetluses, jne. Kostja soovis hageja abil jagada ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn. Kuna kostja endine abikaasa A. S. kasutas korterit üksinda, andes seda üürile ilma, et hageja sellest mingitki kasu saaks, soovis kostja saada üürist saadud tulu osa. Algselt esindas lepingu alusel Renovum OÜ kostja huve endise abikaasa A. S. ja kohtutäituri Igor Prigoda läbirääkimistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele ühisvara jagamises. 04.12.2019 esitas Renovum OÜ kostjale arve nr 115 summas 325 eurot (läbirääkimised kohtutäituriga Igor Prigoda ja A. S.ga, nõudekirja koostamine, dokumentidega tutvumine ja analüüs). Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kostja tasub hagejale õigusabi eest ja menetluskulusid, sh riigilõiv, ühisvarasse kuuluva korteriomandi müümisel. Seoses läbirääkimiste ebaõnnestumisega hakkasid hageja ja kostja arutama kohtusse pöördumise võimalust. 10.06.2020 edastas hageja kostjale hinnapakkumise lepingu p 2.5. alusel. Hinnapakkumine oli tehtud järgmistele teenustele: hagiavaldus ühisvara jagamise nõudes, 5 tundi, hinnaga 65 eurot, kogusummas 325 eurot; riigilõiv 300 eurot; hagiavaldus alusetust rikastumisest tuleneva võla (5 400 eurot) nõudes, 5 tundi, hinnaga 65 eurot, kogusummas 325 eurot ja riigilõiv 450 eurot. 02.07.2020 vastas kostja hagejale, et „Olgu. Teeme ära“. Seega kostja aktsepteeris hinnapakkumise. 13.08.2020 esitas hageja U. S. nimel hagiavalduse kostja endise abikaasa A. S.
vastu alusetust rikastumisest tuleneva võla või alternatiivselt kahjuhüvitise nõudes. Hageja tasus riigilõivu 450 eurot, mille kostja pidi hüvitama vastavalt kokkuleppele. Oli alustatud tsiviilasi xxx. Kohtumenetluse käigus kohtus hageja üürnikuga, kes elas ühisvarasse kuuluvas korteris, pidas läbirääkimisi kostja endise abikaasa A. S.ga ja tema esindajaga, osales 17.02.2021 kohtuistungil Kärdlas. 02.03.2021 esitas Renovum OÜ arve nr 44 esinduse eest tsiviilasjas xxx summas 1 280 eurot. 01.10.2020 esitas Eesti Gaas AS ja Aktiva Finants OÜ hagi U. S., A. S. vastu ühisvara jagamise nõudes. Oli alustatud tsiviilasi xxx. Renovum OÜ U. S. esindajana tutvus dokumentidega tsiviilasjas xxx, analüüsis neid, võttis ühendust AS–ga Eesti Gaas, leppis kokku kompromissi tingimustes, koostas kompromissi lepingu projekti ning allkirjastas selle. 25.01.2021 oli kinnitatud kohtu poolt antud tsiviilasjas kompromiss. 11.02.2021 esitas Renovum OÜ arve nr 29 summas 195 eurot esinduse eest tsiviilasjas xxx. 17.03.2021 müüsid kostja ja tema endise abikaasa A. S. kohtutäituri kontrolli ühisvarasse kuuluva korteri asukohaga xxx, Tallinn. Seega, hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on jätnud maksmata 04.12.2019 arve nr 115 summas 325 eurot; 11.02.2021 Renovum OÜ arve nr 29 summas 195 eurot; 02.03.2021 Renovum OÜ arve nr 44 summas 1280 eurot (kõikide arvete tasumise tähtaeg oli ühisvarasse kuuluva korteri võõrandamise kuupäev, so 17.03.2021). Kostja viivise võlgnevus 09.04.2021 seisuga moodustab seisuga 25,74 eurot (22 päeva, 0,065% summalt 1800 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 1 825,74 eurot, sh põhivõlgnevus 1800 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 09.04.2021 summas 25,74 eurot. Peale võlgnevuse summas 1 825,74 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 10.04.2021 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, menetluskulud kogusummas 750 eurot, sh riigilõiv kogusummas 250 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 26.04.2021 kohtule riigi õigusabi taotluse.
3.Kohtu 18.05.2021.a määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ning U. S.le anti tsiviilasjas nr. 2-21-108070 riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.
4.Kostja esindaja esitas 07.06.2021 kohtule vastuse, milles alljärgnevatel põhjendustel nõustus hagiga osaliselt: 04.12.2019.a Arve nr 115 summas 325 eurot. Arvest nr 115 nähtub, et hageja tegi järgmiseid toiminguid: õigusteenus, läbirääkimised kohtutäituriga ja A. S.ga, nõudekirja koostamine, dokumentidega tutvumine ja analüüs. 08.11.2019.a Õigusteenuse lepingu nr xxxxxxxx punktist
2.5.tuleneb, et hinnapakkumised on alati ligikaudsed ja põhinevad pakkumise koostamise hetkel Teenuse osutajale kättesaadaval informatsioonil. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa hinnapakkumisi pidada fikseeritud tasuga pakkumiseks. Kostja ei ole tellinud hagejalt eeltoodud teenuste osutamist. Hageja ei teinud kostjale hinnapakkumist eeltoodud teenuste osas vastavalt Õigusteenuse lepingule. Arvest nr 115 nähtub, et hageja kulutas teenuste osutamisele 5 tundi. Samas, arvest ei nähtu, kui palju tööaega hageja kulutas iga konkreetse toimingu teostamiseks. Sel põhjusel ei ole võimalik kontrollida ja hinnata, kuivõrd on põhjendatud teenuste osutamise aeg – 5 tundi ja kokkuvõttes teenuste hind. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta. Esitatud arve nr 115 summas 325 eurot ei ole põhjendatud. 02.03.2021.a Arve nr 44 summas 1 280 eurot. Arvest tuleneb, et seal loetletud õigusteenused on seotud tsiviilasjaga nr xxx, kus Renovum OÜ esindas U. S.t, kes osales selles asjas hagejana. Renovum OÜ esitas U. S. esindajana hagi alusetust rikastumisest tuleneva võla nõudes. Need teenused on järgmised: hagi koostamine ja esitamine, hagi täiendus (üürnikuga kohtumine ja
tõendite kogumune ), kompromissi läbirääkimised, kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine. Arvest nähtub, et sellele tegevusele hageja kulus kokkuvõttes 12 tundi. Seega, arve on seotud õigusabi osutamisega kohtuasjas nr xxx. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11, punktis 15, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Hageja arve nr 44 ei vasta eeltoodud nõudele. Arvest ei ole võimalik aru saada, kui palju tööaega ja millisele tegevusele esindajal kulus. See teeb võimatuks kujundada nende osas seisukohta või nendele põhjendatult vastu vaielda. Hageja peaks osutama, milline konkreetne tööaeg kulus konkreetsele tegevusele. Siis oleks võimalik vastastada kulutatud aja sisu konkreetse tegevusega. Kuna hageja seda ei ole teinud, siis tuleb järeldada, et ta ei ole tõendanud, et teenuseid osutati kokku 12 tundi. Hageja ei tõendanud kulutatud tööaja mahtu ja esindajatasu suurust. Hageja väide, et tema kohtus üürnikuga ja tegeles tõendite kogumisega, ei vasta tõele. Vajadusel võib korteri üürnik M. K. seda asjaolu kinnitada. U. S. vestles üürnikuga sel teemal. Kõik dokumentaalsed tõendid, millised olid U. S. poolt esitatud kohtule tsiviilasjas nr xxx, tema kogus ise ja andis üle oma esindajale Renovum OÜ-le. Käesolevas tsiviilasjas hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema kohtus üürnikuga ja kogus tõendeid. Kostja ei ole volitanud Renovum OÜ-d teostama vastaspoolega läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Vastupidi, kostja ütles oma esindajale, et ei soovi kompromissi arutada ning volitanud esindajat seda tegema. Kostja ei ole nõus tasuma ka selle eest, et esindaja olevat teinud ettevalmistuse kohtuistungiks. Kostja on tutvunud kohtuistungi helisalvestisega tsiviilasjas nr xxx millest tuleneb, et U. S. esindaja ei olnud valmis asja arutamiseks. Ta ei saanud vastata kohtu küsimustele, mis asjaga on tegemist, jne. U. S. on nõus sellega, et hageja tasus riigilõivu summas 450 eurot ja lennupiletite ostmiseks 50 eurot. Esindaja leiab, et arve nr 44 ei ole põhjendatud õigusabi teenuste osas. Samas kulude osas (riigilõiv ja lennupiletid) kostjal vastuväiteid ei ole. U. S. väidab, et ta loobus oma esindaja osalemisest kohtumenetluses ja hiljem loobus esitatud hagist. 11.02.2021.a Arve nr 29 summas 195 eurot. Arvest ei nähtu, millist õigusteenust hageja kostjale osutas. Arves on viidatud Õigusteenuse lepingule, samas hageja ei teinud kostjale hinnapakkumist vastavalt sellele lepingule summas 195 eurot. Kostja eeldab, et see arve on seotud Renovum OÜ osalemisega tsiviilasjas, milles U. S. nimel osaühing esitas hagi ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasi on lõppenud kompromissi sõlmimisega. Kostja vastuväited on samad, mis on toodud arve nr 44 osas. Kokkuvõtvalt kostja ei tunnista nõudeid, millised on seotud õigusteenuste osutamisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta on osutanud neid kostjale ja millises mahus. Kostja tunnistab hagi summas 500 eurot, mis on seotud hageja kulutusega riigilõivu tasumise (450 eurot) ja lennupiletite ostmise (50 eurot) osas. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kostja teeb hagejale järgmise ettepaneku: kostja kohustub tasuma hagejale 955 eurot 18 kuu jooksul, so. 53,05 eurot kuus. Kostja on töötu. Tema ülalpidamisel on 4 last. Perekonna sissetulek võimaldab kostjal tasuda üksnes 53,05 eurot kuus.
ASJA EDASINE KÄIK
5.17.12.2021.a kohtunõudega palus kohus hageja seaduslikul esindajal esitada hiljemalt 07.01.2022 kohtule seisukoht kostja vastuse suhtes; samuti kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss.
6.Hageja esindaja esitas 29.12.2021 seisukoha, milles kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja ei nõustunud muuhulgas ka sellega, et kostja ei ole hagejalt teenuseid tellinud ning et hageja poolt ei olnud arvel nr 44 ära märgitud tööde spetsifikatsioone, hageja tõi need veelkord oma vastuses välja. Kokku moodustas arvel märgitud summa 1 280 eurot (780 + 50 + 450), õigusabi kokku 12 tundi, hinnaga 65 eurot tund. Esindajatasu suurus 65 eurot/tund tuleneb õigusteenuse lepingu hinnakirjast. Hageja ei ole nõus, et ei vasta tõele, et hageja kohtus üürnikuga ja tegeles tõendite
kogumisega. Hageja käes on üürilepingu sõlmimise kinnituse originaal, mis on allkirjastatud M. K. poolt. Hageja selgitab, et hageja lepinguline esindaja I. Bodagovskaja sõitis koos P. R.ga üürniku M. K. juurde selle kinnituse saamiseks. Hageja ei ole nõus kostjaga, et U. S. ei ole volitanud hagejat teostama läbirääkimisi vastaspoolega kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitab volikirja, mille kohaselt volitas U. S. hagejat kompromissi sõlmimiseks. Hageja selgitab, et ilma kostja nõusolekuta ei oleks teinud ta mitte ühtegi toimingut. Kostja kirjalikult kinnitas, et ta on valmis kompromissi arutama teatud tingimustel, st pärast arve nr 44 lahtikirjutamist. Hageja ei ole nõus kostjaga, et tema esindaja ts asjas nr xxx ei olnud valmis asja arutamiseks. Esindaja märgib, et see on paljasõnaline kostja järeldus, mitte aga kohtu järeldus. Kohtuistung kehtis 36 minutit ning kogu selle aja jooksul vastas hageja kohtu küsimustele. Hageja andis ennast parima kostja huvide kaitsmiseks. Teenuse osutaja ei kanna vastutust kohtumääruste ja otsuste eest. Hageja ei ole nõus kostjaga, et U. S. nimel osaühing Renovum OÜ esitas hagi ühisvara jagamise nõudes. 01.10.2020 esitas Eesti Gaas AS ja Aktiva Finants OÜ hagi U. S., A. S. vastu ühisvara jagamise nõudes. Oli alustatud tsiviilasi xxx. Renovum OÜ kui U. S. esindaja tutvus dokumentidega ts asjas xxx, analüüsis neid, võttis ühendust AS- ga Eesti Gaas, leppis kokku kompromissi tingimustes ning koostas kompromissi lepingu projekti. 25.01.2021 oli kinnitatud kohtu poolt antud tsiviilasjas kompromiss. 11.02.2021 esitas Renovum OÜ arve nr 29 summale 195 eurot esinduse eest tsiviilasjas xxx. Hageja märgib, et ta ei pidanud tegema kostjale hinnapakkumisi. Hageja poolt väljastatud arved on täiesti mõistlikud ja põhjendatud. Hageja ei ole nõus kostja kompromissi ettepanekuga. Hageja oleks nõus sõlmima kostjaga kompromissi, kui kostja tasuks võlgnevuse 1500 eurot igakuise maksetega 200 eurot.
KOHTUISTUNG
7.04.04.2022 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et on nõus kompromissiga juhul, kui kostja tasub 1 500 maksegraafiku alusel, minimaalne makse suurus 200 eurot. Kuna hagis oli summaks 1 800 eurot, siis alla 1 500 euro ei ole hageja nõus summat vähendama. Hageja suhtles kostja abikaasaga seoses elatise ja vara jagamisega, koostas nõudekirja kostja abikaasale, tegi päringu kohtutäiturile, see oli esimene käsund, mille eest on esitatud arve nr. 115 summas 325 eurot. Teine käsund oli seotud hagiavaldusega alusetu rikastumise nõudes, hageja esindas kostja huve. Hageja ei ole nõus sellega, et teostas tööd ebakvaliteetselt, hagejas on selle eest arvestanud 12 töötundi. Kolmas käsund oli seotud Eesti Gaas AS hagiga kostja vastu, kus hageja sõlmis kompromissi. Ühisvara hagi esitada ei jõudnud, kuna Eesti Gaas AS esitas selle varem. Kokkuleppe kohaselt pidid nad esialgu esitama hagi alusetu rikastumise nõudes, pärast raha saamist ühisvara jagamise nõudes. see oli kostja soov. Hagi tagasivõtt toimus kostja algatusel, poolte vahel olid kompromissi läbirääkimised, kostja ei kooskõlastanud hagi tagasivõttu oma esindajaga. Kompromissläbirääkimised toimusid vastavalt hagejale väljastatud volikirjale, esialgu kostja rääkis, et volitab, seejärel, et ei volita. Üürnikuga suhtlemise vajadus oli seotud alusetust rikastumise hagi esitamisega. Esindaja kohtus ise isiklikult üürniku M. K.ga (kuigi dokumendil on mehe nimi „H“, kuid isikukood on naise oma, siis suhtles esindaja enda väitel siiski M.ga). Vestlus toimus 30 minutit, edasi-tagasi sõit 1,5 tundi, kokku 2 tundi. Kohtuistung Kärdlas kohtumajas kestis 36 minutit, kuid esindaja arvestas ka aega, mis kulus sõitmiseks, seega kokku 1 tund 25 minutit. Nõude vähendamine kohtuistungil tulenes mõistlikkuse põhimõttest, klient volitas neid oma huve esindama. Kliendile nõude vähendamisest ei teatanud, kuna nende suhted olid sel hetkel sellised, et U. S. ei soovinud nendega suhelda. Kõik teated peavad olema esitatud kirjalikult, klient ütles telefoni teel, et ta tühistab volikirja, kuid lepingut ta ei lõpetanud. Volikirja lõpetamine toimus 04.03.2021. Hageja lõplik ettepanek kompromissiks on 1 500 eurot. Kostja esindaja antud ettepanekuga ei nõustunud, kostja on nõus maksma 955 eurot 8 kuu jooksul. Esindaja märkis, et võib võtta keskmiseks rahasummaks 1200 eurot. Kostja tunnistab riigilõivu ja lennukipileteid, kokku 500 eurot; ta tunnistab osaliselt, et hageja ikkagi töötas tema huvides.
Summa võiks olla 600-700 eurot, millele lisandub riigilõiv ja lennukipiletid, kokku 1 100 – 1 200 eurot, mis oleks mõistlik summa. Esindaja seisukohalt ei ole ajakulu täies ulatuses põhjendatud ja mõistlik, ei ole märgitud toimingutele kulunud aeg, osaliselt on tõendamata toimingute tegemine, samuti olid osad toimingud kostjaga kooskõlastamata (näiteks kompromissläbirääkimised). Kuna volikiri on üldine, siis tulnuks kompromissiga seonduv eelnevalt kostjaga läbi rääkida ning välja selgitada, kas ta soovib kompromissi või mitte. Ebaselge on üürnikuga suhtlemine, kuna kohtule esitatud dokumendis on nimi „H. K.“, mitte M. K. Arvet nr 29 summas 195 eurot tunnistab kostja täies ulatuses. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksma 1 200 eurot, sh õigusabikulud 700 eurot. Kostja ütluste kohaselt esitas ta ise hagejale vajalikud dokumendid, sh elatise suurused, võlad kahe lapse eest, kohtutäituriga suhtles samuti osaliselt tema. Kompromissi tegemist ta ei soovinud, ta ütles sellest teleni teel, talle tulid juba koostatud paberid, talle öeldi, et ta peab seda tegema. Alusetu rikastumise nõudes toimunud kohtuistungit kuulas ta hiljem ning talle jäi mulje, et esindaja ei olnud üldse istungiks ette valmistunud. Kostja alguses mõtles, et see on normaalne, kuid asja arutamise käigus sai talle selgeks, et mitte ning sealt hakkasidki lahkhelid. Kostja palus austada tema arvamust. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kohus määras, et taotluste, täienduste ja võimaliku kompromissi esitamise tähtaeg on 09.05.2022, vastaspoolele tähtaeg seisukohtade esitamiseks on 16.05.2022.
POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
8.Hageja esindaja esitas 05.05.2022 täiendavad seisukohad, milles märkis, et sisuliselt tunnistas kostja hagi summas 1 150 eurot, sh arvet nr. 115 summas 325 eurot; arvet nr. 29 summas 195 eurot ning arvet nr. 44 summas 500 eurot (riigilõiv ja sõidukulud) ning 2 tunnilist suhtlemist üürnikuga ja tõendi hankimist, kokku 130 eurot (2*65). Arve nr. 44 tasumise nõudel tugineb kostja VÕS § 629 lg 1 ja 2, märkides et hageja on kostjale teenust osutanud ning tal on õigus mõistlikule osale tasust. Pooltevaheline koostöö kestis 2019. aastast kuni 2021. aastani, pooled võtsid pidevalt teineteisega ühendust, arutasid olukorda, hageja nõustas kostjat ning see oli osaliselt tasuta. Hageja ei esitanud hagis kõik toiminguid, mis olid teostatud kostja huvides, kuna see on puhtfüüsiliselt võimatu. Ülejäänud toimingute osa oli teostatud, nagu pooled sõlmisid tähtajatu laenulepingut. Hageja tasu sõltus üksnes sellest, kas rahuldab kohus hageja poolt koostatud hagid või mitte. Kostja saavutas hageja abil seatud eesmärgi, ühisomandis olev korter oli müüdud ja raha oli jagatud, kuid kostja ei tasunud hagejale mitte ühtegi eurot. Isegi vaatamata sellele, et kostja osaliselt tunnistas hageja nõude käesolevas kohtumenetluses ja pakkus kompromissi veel 2021.a. juunis, ta ei tasunud sellest ajast alates hagejale mitte midagi, mis veel kord kinnitab kostja pahausksust. Hageja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1450 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot (10 tundi maksumusega 120 eurot tund).
9.Kostja esindaja esitas 11.05.2022 vastuväited hageja 05.05.2022 seisukohale ja menetluskulude nimekirjale. Esindaja märkis, et kostja ei tunnistanud kohtuistungil hageja arvet nr 115 summas 325 eurot, samuti kostja ei tunnistanud, et hageja 2-tunnine suhtlemine üürnikuga on põhjendatud – kostja ütles, et suhtlemine üürnikuga 30 minutit on mõistlik. 1,5 tundi sõitmiseks Lasnamäelt Koplisse ja tagasi on ebamõistlik aeg, maksimaalselt võtab see kokku 30 minutit. Kostja tunnistas arvet nr 29 summas 195 eurot. Kostja ei tunnistanud hagi summas 1 150 eurot, nagu väidab hageja. Kostja on nõus tasuma kulud reaalselt osutatud õigusabi eest, volikirja tühistamisega lõpetas kostja õigussuhted hagejaga, sh lepingu raames. Hageja ei ole tõendanud, et osutas kostjale teenust vastavalt väljastatud arvetele. Kostja on töötu, tal on 4 last. Menetluskulude osas märkis esindaja, et hageja tegutseb kostja suhtes pahatahtlikult, suurendades põhjendamatult menetluskulusid seoses hagi esitamisega. Hagi ja selle sisude maht ei ole niivõrd
mahukas ja juriidiliselt keeruline, et nende koostamiseks oleks kulunud nii palju aega, nagu nimekirjas märgitud. Menetluskulude nimekirja koostamise aega ei tuleks arvestada. Esindaja palus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
10.Hageja esindaja esitas 16.05.2022 täiendava seisukoha, milles ei nõustunud kostja esindaja vastuväidetega. Arve nr 115 osas märgib hageja, et kostja ei ole esitanud ümberlükkavaid tõendeid, seega loeb hageja, et töö on teostatud ning hageja juhindus kostja juhistest. Sõidule kulunud aja osas märgib esindaja, et vastavalt Google maps-le võtab tee ohte suunda 20 minutit, seega minimaalne sõidule kulunud aeg on 40 minutit. Lisaks suhtlemine üürnikuga, seega on 2 tundi põhjendatud ajakulu. Kostja tühistas küll volikirja, kuid ei lõpetanud lepingut hagejaga – kostja esitas avalduse just nimelt volikirja tühistamiseks. Seoses sellega oli hageja sunnitud 17.03.2022 ja 23.03.2022 saatma täpsustavaid kirju. Kompromissi läbirääkimiste pidamine asjas xxx tulenes volikirjast. Hageja jääb seisukohale, et kostja käitub pahatahtlikult, tema väited on vastuolulised, kuigi ta tunnistas nõudeid osaliselt, ei ole ta asunud neid hagejale hüvitama. Hageja 1 töötunni maksumuseks on 120 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja koostamise aeg on samuti kulu, mis kuulub arvestamisele (vastavalt Riigikohtu 27.05.2020 seisukohale).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, samuti tsiviilasjade nr. xxx ja nr. xxx materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
12.Renovum OÜ ja kostja vahel on 08.11.2019 sõlmitud õigusteenuse leping nr xxxxxxxx, mille alusel osutas Renovum OÜ kostjale õigusabi, mis seisnes tema juriidilises nõustamises ja esindamises, sh kohtumenetluses, täitemenetluses, jne. Õigusteenuse lepingust ja osutatud teenustest tulenevalt esitas Renovum OÜ 04.12.2019 kostjale arve nr 115 summas 325 eurot (5 töötundi*65 eurot); 02.03.2021 arve nr 44 esinduse eest tsiviilasjas xxx summas 1 280 eurot ning 11.02.2021 arve nr 29 summas 195 eurot (3 töötundi*65 eurot), kokku summas 1 800 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli 17.03.2021 (so ühisvarasse kuuluva korteri võõrandamise kuupäev). Kokku kohustus kostja tasuma 1 800 eurot. Kostja ühtegi arvet ei tasunud.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 629 lg 1, 2 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tasu suuruse
määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
14.Eeltooduga on tuvastatud, et Renovum OÜ ja kostja sõlmisid 08.11.2019 Õigusteenuse lepingu nr. xxxxxxxx, mille alusel osutati kostjale õigusabi (sh tasuti riigilõivu) ja esindati kostjat nii tsiviilasjade nr. 2-20-11917 ja nr. xxx menetlustes, kui ka läbirääkimistel kostja endise abikaasa A. S.ga ja kohtutäituriga. Teenuste osutamise eest esitati kostjale 3 arvet, kogusummas 1 800 eurot.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.Kostja nii kohtule esitatud vastustes kui ka kohtuistungil tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel ei olnud õigusabi osutatud selles ulatuses, nagu arvetel märgitud, samuti tehti toiminguid, mida kostja ei soovinud (kompromissläbirääkimised). Kostja märkis samuti, et osutatud õigusabi ei olnud kvaliteetne (näiteks esindaja osalemine kohtuistungil). Esitatud arvetest ei ole võimalik aru saada, kui palju mingile toimingule aega kulus, seega ei ole võimalik kontrollida kulude/ajakulu põhjendatust. Esmases vastuses nõustus kostja hagiga summas 500 eurot (riigilõiv ja sõidukulud), märkides samas, et on nõus tasuma 955 eurot 18 kuu jooksul, summas 53,05 eurot kuus. Kohtuistungil ja hilisemates seisukohtades nõustus kostja hagiga summas 1100-1200 eurot, sh riigilõiv ja sõidukulud 500 eurot ning õigusabikulud 600-700 eurot. Kostja nõustus sellega, et hageja siiski osaliselt osutas lepingust tulenevaid teenuseid.
17.Hageja esitas enda nõude tõendamiseks 08.11.2019 Õigusteenuse lepingu nr. xxxxxxxx koos hinnakirjaga, 04.12.2019 arve nr 115 summas 325 eurot; 02.03.2021 arve nr. 44 summas 1280 eurot ja 11.02.2021 arve nr. 29 summas 195 eurot. Lisaks nimetatud dokumentidele esitas hageja kohtule 10.06.2020 ja 12.06.2020 e-kirjavahetuse U. S.ga ja 10.0.2020 hinnapakkumise summas 1 375 eurot; 02.07.2020 e-kirjavahetuse U. S.ga; Saartelennuliinid 16.02.2021 arve summas 50 eurot; kinnistusosakonna väljavõtted; Renovum OÜ/Rävala ÕB poolt esindajatele väljastatud volikirjad; AS SEB Pank ning A. S. ja AS2 vahel 20.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr. L060028679; 05.04.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga ja kohtutäitur I. Prigodaga elatise võlgnevuse teemal (2 e-kirja); U. S. (U. L.) poolt 05.11.2019, 08.11.2019 ja 27.01.2021 hagejale väljastatud volikirjad; 21.11.2019 A. S.le saadetud nõudekirja seoses ühisvara jagamise ja hüvitise nõudega ( ca 2,0 lk); 13.02.2020 A. S.le saadetud nõudekirja (e-kiri); 04.03.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga seoses kompromissi ja arvega nr. 44; 15.09.2020 üürniku kinnitus aadressil xxx, Tallinn, elamise kohta alates juunist 2019 (kinnitusest jääb ebaselgeks, kas selle on kirjutanud M. K. või H. K.); Google maps kaardi üürniku elukohta jõudmise aja kohta; U. S. teate volikirja lõpetamise kohta alates 04.03.2021; 17.03.2021 ja 23.03.2021 e-kirjavahetuse U. S.ga seoses volikirja lõpetamisega ja ettemaksu tasumisega ning õigusteenuse peatamisega.
18.04.04.2022 kohtuistungil nõustus kostja täies ulatuses 11.02.2021 arvega nr. 29 summas 195 eurot (3 tundi, 65 eurot tund). Nimetatud arve oli esitatud U. S. kui kostja esindamise eest tsiviilasjas nr. xxx. Kuna kostja nõustus antud summaga täies ulatuses, siis ei anna kohus nimetatud arve osas sisulist hinnangut arve põhjendatuse kohta. Kostja nõustus sellega, et hageja on nimetatud asja raames talle õigusteenust osutanud. Tunnitasu maksumus 65 eurot tuleneb 08.11.2019 Õigusteenuse lepingu nr. xxxxxxxx lisaks olevast hinnakirjast.
19.Kostja vaidlustab osaliselt 04.12.2019 arvest nr. 115 ja 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenevaid teenuseid ja summasid. Ülaltoodust tulenevalt annab kohus sisulise hinnangu 04.12.2019 arve nr. 115 ja 02.03.2021 arve nr. 44 põhjendatusele.
20.04.12.2019 arve nr. 115. Nimetatud arve summas 325 eurot (5 tundi, maksumusega 65 eurot tund) on seotud õigusteenuse osutamisega seoses elatise nõudega ning läbirääkimistega kohtutäituriga, A. S.ga, nõudekirja koostamise, dokumentidega tutvumise ning analüüsiga. Kostja antud arvega ei nõustunud, vähemalt osaliselt. Kostja esindaja kahtles 04.04.2022 kohtuistungil selles, et 2,5 tundi nõudekirja koostamise eest, nagu hageja selgitas, on mõistlik ajakulu. Esindaja viitas ka asjaolule, et arvel ei ole märgitud, millised läbirääkimised ja kellega toimusid (A. S., kohtutäitur I. Prigoda), ning kui kaua see aega võttis. Kohus tutvus hageja poolt esitatud, A. S.le 29.11.2019 koostatud nõudekirjaga ning tuvastas, et kuigi nõudekirja pikkus on natuke rohkem kui 2,0 lk (mitte 2,5 lk, nagu hageja märgib), siis võttes arvesse selle sisu, vormindust ja tavapärasemast pikemaid reavahesid, võiks antud dokumendi tegelik maht olla maksimum 1,5 lk. Lisaks moodustavad üle poole nõudekirjast viited seadusesätetele, seega võiks reaalne ajakulu õigusteadmistega esindaja jaoks moodustada maksimaalselt 1,0 tundi. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga selles, et 2,5 tundi ei ole antud juhul mõistlik ajakulu. Mis puudutab päringuid A. S.le ja kohtutäitur I. Prigodale, siis võib nendele kulunud ajakulu moodustada maksimaalselt 30 minutit (kohus lähtub kohtule esitatud tõenditest). Kohus võib eeldada, et muudele toimingutele, sh dokumentidega tutvumisele, analüüsile ja läbirääkimistele võis kuluda veel 30 minutit (kuna hageja ei ole antud toimingute kohta tõendeid esitanud ning kohtule ei ole teada, milliste dokumentidega ja millises mahus toimus tutvumine, samuti ei ole teada läbirääkimiste sisu ja aeg, siis peab kohus seda põhjendatud ajakuluks). Seega leiab kohus, et 04.12.2019 arvest nr. 115 tuleneva õigusteenuse põhjendatud ajakulu moodustab 2,0 tundi, maksumusega 65 eurot tund, kokku 130 eurot.
21.02.03.2021 arve nr. 44. Nimetatud arve summas 1 280 eurot (õigusteenust osutatud 12 tundi, summas 780 eurot, millele lisanduvad riigilõiv 450 eurot ja sõidukulud/lennukipiletite maksumus summas 50 eurot) on seotud õigusteenuse osutamisega tsiviilasja nr. xxx raames, so alusetu rikastumise nõudega. Hagis ja hilisemates täpsustustes on hageja ära toonud toimingutega seotud ajakulu alljärgnevalt: • Kliendiga suhtlemine, tõendite kogumine, hagi koostamine ja esitamine 5 töötundi * 65 = 325 eurot; • hagi täiendus (xxx, Tallinn korteri külastamine, üürnikuga suhtlemine, üürniku kirjaliku kinnituse võtmine) 2 töötundi * 65 = 130 eurot; • kompromissi läbirääkimised 3 töötundi * 65 eurot = 195 eurot, mis koosneb: 60 minutit 10.02.2021 – kohtumine kostja A. S. lepingulise esindajaga Andrus Post kontoris, kompromissi arutamine; 27 SMS-i kostja lepingulisele esindajale Andrus Post; 18 kõnet (40 min) – helistamine ja läbirääkimised A. S.ga; 60 min –helistamine ja läbirääkimised U. S.ga; 90 min kirjavahetus U. S., A. S., Andrus Posti, kohtutäituriga Igor Prigodaga; • 17.02.2021 - ettevalmistus kohtuistungiks Kärdlas 0,75 töötundi *65 eurot = 48,75 eurot; • 17.02.2021 kohtuistungil osalemine 1,25 töötundi * 65 eurot = 81,25 eurot. Kokku 12 töötundi * 65 eurot = 780 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.1. alusel) • Lennupiletid Kärdlasse, kus toimus kohtuistung 2 * 25,00 = 50,00 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.2. alusel) • Riigilõivu hüvitamine 450,00 eurot (hüvitatakse lepingu p 2.2. alusel). Kokku 1280 eurot (780 + 50 + 450)
22.Kostja esialgselt nõustus arvega osaliselt, ainult riigilõivu ja sõidukulude osas, so summas 500 eurot; 04.04.2022 kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostja ei andnud nõusolekut kompromissläbirääkimisteks. Samuti ei olnud kostja osaliselt nõus kuludega, mis olid seotud üürniku juurde sõiduga, kostja luges mõistlikuks üürnikuga suhtlemise ajakuluks 30 minutit ja
sõiduks 30 minutit, seega 1,0 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungiga seonduvalt ei olnud kostja nõus ettevalmistumiseks kulunud ajaga ja osaliselt istungiks kulunud ajaga, kuna istung kestis mitte 1,25 tundi, vaid 36 minutit. Kostja väitel ei olnud hageja istungiks ette valmistunud, sellisele järeldusele jõudis ta kohtuistungi protokolli kuulates. Arve nr. 44 põhjendatuse kindlakstegemiseks tutvus kohus tsiviilasja nr. xxx materjalidega (U. S. hagi A. S. vastu alusetu rikastumise nõudes). Kohus tuvastas, et tsiviilasja nr xxx raames märkis hageja esindaja 13.08.2020 esitatud hagis õigusteenuse kuludeks 480 eurot, sh „nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks hagejaga 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade komplekteerimiseks) 3 töötundi, kokku 4 töötundi). Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 480 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu.“ Antud kulule lisandub hagi esitamiselt riigilõiv summas 480 eurot, kokku moodustasid menetluskulud tsiviilasjas nr. xxx 930 eurot. 17.02.2021 kohtuistungi protokollist nähtub, et „Hageja palub A. S.lt U. S. kasuks välja mõista menetluskulud 930 eurot, sh riigilõiv 480 eurot, ...“. Tsiviilasi nr. xxx lõpetati Pärnu Maakohtu 29.03.2021 määrusega seoses hageja poolt hagist loobumisega/hagi tagasivõtuga. Menetluskulud kogusummas 930 eurot, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, jäid U. S. kanda. Arvel on 44 on märgitud õigusteenuse ajakuluks kokku 12 tundi. Kohus ei pea antud kulu põhjendatuks alljärgnevatel põhjendustel: • 02.03.2021 arvest nr 44 nähtub, et seoses tsiviilasjas nr xxx esitatud hagiga kulus hagejal hagi esitamiseks, sh kliendiga suhtlemiseks, tõendite kogumiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks kokku 5 töötundi, maksumusega 65 eurot tund, kokku 325 eurot. 13.08.2020 hagis on nimetatud toimingute ajakuluks 4 tundi (1+3), maksumusega 120 eurot tund (kokkuleppel hagejaga, so U. S.ga); kokku 480 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks selline hageja poolt märgitud teenuse osutamise ajakulu ja hinna vahe/erinevus ühe ja sama asja raames – arvest nr. 44 tulenevalt oli tunnitasu 65 eurot tund ning ajakulu 5 tundi; hagist tulenevalt tunnitasu 120 eurot tund ja ajakulu 4 tundi. • Kostja esindaja väitel ei andnud U. S. alusetu rikastumise nõude hagis nõusolekut kompromissläbirääkimisteks. Hageja väitel tulenes nõusolek volikirjast, samuti oli esindatava seisukoht 50/50, so küll oli nõus, siis jälle mitte. Kohus ei saa nõustuda sellega, et ainult volikiri annab aluse toiminguteks ka siis, kui tellija ei ole esitanud konkreetset/selget nõustumist, kohus leiab, et kõik toimingud peavad olema teenuse tellija poolt heaks kiidetud. See aitaks muuhulgas vältida sellist olukorda, nagu tekkis tsiviilasja nr. xxx raames – hageja esindaja tegi toiminguid (kompromissläbirääkimised, osaline nõudest loobumine), mida hageja ei ole kas täielikult või osaliselt soovinud/heaks kiitnud. Õigusteenuse lepingu p. 3.1. kohaselt, teenuse osutaja kohustub lähtuma õigusteenuse osutamisel üksnes Tellija huvidest, eelistades Tellija huve enda ja kolmandate isikute huvidele. Seega U. S. esindaja, tehes toiminguid, mida U. S. ei väidetavalt soovinud, täitis lepingut Tellija huve vajalikul määral arvestamata, st ilma kohase hoolsuseta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegelikkuses soovis kompromissi läbirääkimist/sõlmimist ja oli selle heaks kiitnud. • Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et alljärgnevad arvel märgitud toimingud – SMS-d, telefonikõned, 90 minuti kirjavahetus – toimusid just nimelt arvel märgitud mahus ning olid asja lahendamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud (hageja on küll 04.04.2022 kohtuistungil märkinud, et võib need esitada, kuid ei ole seda teinud). Kohus nõustub sellega, et antud kulutused (SMS-d, telefonikõned, kirjavahetus) on sätestatud Õigusteenuse lepingu p. 2.4, kuid nimetatud toimingute kulu ja nende osutamine peab olema põhjendatud, mõistlik ning vajadusel kontrollitav ja tõendatav/tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et antud toimingud olid vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud, vähemalt sellises mahus – kohtu jaoks on selline SMS-de ja kõnede kogus/aeg eluliselt ebausutav.
•
Kuigi kostja nõustus sellega, et mõistlikuks üürnikuga suhtlemise ajakuluks oli 30 minutit ja sõiduga seotud ajakuluks 30 minutit, seega 1,0 tund, siis on kohtu jaoks ikkagi ebaselge, kes üürnikuga, ning millise üürnikuga, kohtus. Hageja kinnitas 04.04.2022 kohtuistungil, et üürniku M. K.ga (või H. K.ga?) kohtus tema koos juhatuse liikme P. R.ga, U. S. esindaja on vastuses hagile väitnud, et üürnikuga vestles U. S. ise. Esindaja väide leiab kinnitust Pärnu Maakohtu 17.02.2021 kohtuistungi protokolliga tsiviilasjas nr. xxx, kus hageja lepinguline esindaja I. Bodagovskaja avaldas, et „U. kohtus üürnikuga“. Kuna kostja nõustus ajakuluga 1,0 tundi, siis võtab kohus nõustumise vastu. • 17.02.2021 kohtuistung kestis mitte 1,25 tundi, vaid 36 minutit, seega on ajakulu ebamõistlikult suurendatud. • Tsiviilasja nr. xxx (mis on arve nr. 44 esitamise aluseks) materjalidest nähtuvalt moodustasid U. S. õigusabikulud kokku 480 eurot. Kui lähtuda temaga sõlmitud Õigusteenuse lepingust nr. xxxxxxxx ja selle lisaks olevast hinnakirjast, moodustas teenuse tegelik tunnitasu 65 eurot, mitte 120 eurot, seega peaks tasu 480 eurot hõlmama ca 7,40 töötundi (480/65=7,38). Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on piisav ja põhjendatud arvest nr. 44 tuleneva teenuse osutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenevaks õigusteenuse maksumuseks 480 eurot (ca 7,40 tundi maksumusega 65 eurot tund), millele lisandub riigilõiv 450 eurot ja sõidukulu 50 eurot, kokku moodustab arve nr. 44 põhjendatud summa 980 eurot. Kostja ei ole 3 arvest tulenevaid tasusid/võlgnevust hagejale hüvitanud.
23.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 04.12.2019 arvest nr. 115; 11.02.2021 arvest nr. 29 ja 02.03.2021 arvest nr. 44 tulenev põhivõlgnevus kogusummas 1 305 (130+195+980) eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
24.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Renovum OÜ Õigusteenuse lepingu nr xxxxxxxx punktile 2.6, makse hilinemise korral kohustub Tellija tasuma viivitusintressi 0,065% tasumata summast iga hilinenud päeva eest.
25.Hageja on hagis arvestanud viivist vastavalt lepingule, so 0,065% 18.03.2021 kuni 09.04.2021 summas 25,74 eurot. Kostja esindaja vastuses hagile tunnistas ainult riigilõivu ja sõidukulude nõuet, õigusteenuse osutamisega seotud nõuet ei tunnistanud. Kuna kostja ei tunnistanud põhinõuet, siis saab kohus teha järelduse, et kostja ei tunnistanud ka viivisenõuet. 04.04.2022 kohtuistungil tunnistas kohus õigusteenuse osutamisega seotud nõuet osaliselt, summas 700 eurot; kokku summas 1 200 eurot.
26.Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud osaliselt põhjendamata/tõendamata nõude, tegutsenud käesoleva nõude aluseks olevast Õigusteenuse lepingust (mille alusel on väljastatud arved) tulenevate teenuste osutamisel mittekohase hoolsusega (millest tulenevalt ei saavutanud U. S. tsiviilasja nr. xxx soovitud tulemust, vaid tulemus oli vastupidine ja kulud jäid tema kanda, menetluses esitatud menetluskulude arvestus erineb oluliselt arvel nr. 44 esitatud arvestusest; ühe ja sama asja menetluse raames on kohaldatud erinevat tunnitasu), ning lähtudes hea usu
põhimõttest, peab põhjendatuks jätta hageja viivisenõue, sh lisanduva viivise nõue, rahuldamata. Kohus võtab lisaks eelpool märgitule arvesse ka kostja varalist seisundit – kostja on töötu, ülalpidamisel on 4 last (nendest 1 laps raske puudega), seega võib lisanduva viivise nõue oluliselt raskendada kostja materiaalset olukorda. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-143-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel.
27.Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude 25,74 euro viivise, samuti lisanduva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 58% ulatuses hagihinnast, siis jätab kohus 58% hageja põhjendatud menetluskuludest kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja menetluskulud
30.Hageja esindaja esitas 05.05.2022 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides menetluskuludena riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 1 200 eurot, kokku 1 450 eurot. Hagiavalduses palus esindaja välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgnevate toimingute eest: • Nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine ning konsultatsioon esindatavaga – 1,0 tundi; hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine 3,0 tundi, kokku 4,0 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 2,0 tunni ulatuses.
•
Kohus lähtub sellest, et tegemist on nn masshagiga, pealegi oli hageja esindaja tutvunud asjaoludega juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja esindaja I. Bodagovskaja oli nõude aluseks olevate teenuste osutamisel ka praeguse kostja U. S. esindajaks, seega oli ta hagi aluseks olevate asjaoludega piisavalt tuttav. Kohus peab antud põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 2,0 tundi. 03.04.2022 – kohtuistungiks ettevalmistumine – ajakulu 0,75 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, 30 minuti ulatuses, kuna pärast hageja esindaja poolt kohtule 29.12.2021 seisukoha esitamist ei ole toimikusse lisandunud sellises mahus dokumente, millega tutvumine vajaks sellist ajakulu; tsiviilasja toimik ei ole mahukas, seega on kohtul kahtlus selles, et õigusteadustega esindajal kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 0,75 tundi. Kohus peab põhjendatuks antud toimingule kulunud ajakuluks 30 minutit.
Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 930 eurot (7,75 tundi x 120 eurot, käibemaksuta), sh nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumine ning konsultatsioon esindatavaga; hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise ja kohtusse esitamine kulud 240 eurot (2,0 tundi), 29.12.2021 seisukoha esitamise kulud 300 eurot (2,5 tundi); kohtuistungiks ettevalmistumise kulu 60 eurot (0,5 tundi); 04.04.2022 kohtuistungil osalemise kulud 120 eurot (1,0 tundi); 05.05.2022 seisukoha koostamise kulud 180 eurot (1,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 30 eurot (0,25 tundi). Kuna hageja tasus riigilõivu summas 250 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu moodustab 20 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud kokku 1200 eurot (250++20+930). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 1200 eurot ning jätab need 58% ulatuses, so summas 696 eurot, kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 696 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (696 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
32.Kostjale on käesolevas menetluses antud riigi õigusabi selle kulude hüvitamise kohustuseta, seega jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.