Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Helen Siren
Määruse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2022. a., Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-54613
Tsiviilasi
L. N. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: L. N. (pankrotis, isikukood xxxx, e-post xxxx).
esindajad
Võlausaldajad: S AS, S AS, V OÜ, S AS, E AS, E AS, V. K., L AS, Xxxx, Xxxx.
Võlgnik esitas 18.01.2022 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Xxxx esitas seisukoha võlgniku taotlusele 25.01.2022, tuues välja, et Xxxxi kõik nõuded võlgniku vastu on aegunud liiklusseaduse § 189 lg 4 mõttes. 27.01.2022 esitas seisukoha V OÜ, tuues välja, et menetlus on kestnud pikalt, võlgniku käitumine kuni ringkonnakohtu lahendini oli väga ebausaldusväärne ja võlausaldajaid kahjustav, väljamakseid võlausaldajale toimunud ei ole. Võlausaldaja jätab kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise ning menetluse lõpetamise. V. K. tõi 01.02.2022 seisukohas välja, et usub, et võlgnikul on varjatud sissetulek, mida ta kasutab üürikorteri ja puhkuse eest tasumiseks. Võlausaldaja tõi välja ka, et avalikest allikatest pärit teabe kohaselt jääb võlgnik jätkuvalt võlgu. S AS esitas seisukoha 03.02.2022, milles jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Xxxx 08.02.2022 seisukohast lähtuvalt on võlgnikul tasumata trahvid kogusummas 129 eurot, võlausaldaja andmetel võlgniku võlgnevus vähenenud ei ole. Võlausaldajal on põhjust arvata, et võlgnik ei ole üles näidanud huvi ega soovi täita seadusest tulenevat kohustust talle karistuseks määratud rahatrahvide tasumiseks. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. 08.02.2022 esitas seisukoha Xxxx, tuues välja et võlgnik ei ole kohaselt täitnud PankrS § 173 lg 3-5 kohustusi. Võlausaldaja on seisukohal, et selline rikkumine on võlgniku poolt süüline ning rikkumise tõttu on kahjustatud võlausaldajate huve. E AS on 08.02.2022 seisukohast lähtuvalt nõus võlgniku kohustustest vabastamisega ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. S AS tõi 11.04.2022 seisukohas välja, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis seda otsida. Täiendavalt nähtub asja materjalidest, et võlgnik on tasunud pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldaja nõuet ning üritanud näidata oma majanduslikku seisukorda halvemas seisus, kui see tegelikkuses on. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 24.05.2022 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik kes tõi välja, et asub hetkel xxxx. Võlgnik võttis õigeks väite, et tal on tekkinud uusi võlgnevusi, tuues välja, et need on väikesed summad, üürikorterite eest ning Eesti pinnal olevad võlad ei ole võlgniku, vaid tema endise mehe võlad, kes on sõitnud võlgniku nimel olnud autoga. Kohus teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohus nõustub, et võlgniku sissetulekutes ja väljaminekutes nähtub ebakõla, millele on tähelepanu juhtinud ka võlausaldajad, samuti on võlausaldaja toonud kohtu ette asjaolud, millest lähtuvalt on kohustustest vabastamise menetluse vältel võlgnikul tekkinud mitmed pankrotimenetlusega hõlmamata võlad, mida võlgnik ka ärakuulamisel kinnitas. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et võlgniku sissetulek on nii väike, et see ei võimalda võlausaldajatele väljamaksete tegemist, küll aga tasulises koolis õppimist, reisimist jne. Kohus võtab seejuures arvesse, et võlgnikul on kaks alaealist last, kellest suhtes on võlgnikul hooldusõigus ning asjaolu, et perekonnas võib olulise osa igapäevastest kuludest kanda teine abikaasadest. Asjaolu, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse vältel tekkinud uued võlad ja võlgnik ei ole täitnud ka pankrotimenetlusega hõlmatud võlausaldajate eest kohustusi, on tegevus, mis ei saa olla kohustustest vabastamise menetluse raames lubatav. Võlgnik on esitanud kohtule väljavõtteid oma kandideerimistest erinevatele ametikohtadele, kuid esitatust ei nähtu võimalike tööandjate poolne tagasiside ehk see, kas võlgniku kandidatuur on olnud edukas või edutu. Võlgnik on esitanud ka Eesti Töötukassa otsuse võlgniku töötuna arvele võtmise kohta 18.01.2022. Kohtu hinnangul ei nähtu pelgalt töötuna arvele võtmise asjaolust see, kas ka Töötukassa poolt on pakutud võlgnikule tööd ning kas ja/või kuidas on võlgnik pakkumistele reageerinud. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui konkreetne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik tulu teeninda. Olukorras, kus võlgniku haridus (õigusteadus, ärijuhtimine) võimaldab teha tasuvat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab teha väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud, on tõlgendatav PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumisena. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasub võlgnikul kogu pankrotimenetluse jooksul ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise. PankrS §-des 169-177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei
defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad L. N. kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.