Y AS hagi X (X) vastu töösuhte puudumise ja alternatiivselt tööpingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.03.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y AS (registrikood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Piret Rummi Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31.03.2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik
Y OÜ (hageja) esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagiavalduse X (kostja) vastu töösuhte puudumise tuvastamiseks ja alternatiivselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt puudub poolte vahel tööleping või alternatiivselt oli kostja 30.12.2021 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühine.
2.Kostja teatas 11.02.2022 kohtule, et ta esitas 31.01.2022 kl 13.54 (tl 21) töövaidluskomisjonile hageja vastu samast töösuhtest tulenevad nõuded. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda või menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata, kuivõrd hagiavaldus esitati kohtule hiljem, so 31.01.2022 kl 21.17.
3.Töövaidluskomisjon võttis 02.02.2022 määrusega menetlusse X 31.01.2022 avalduse Y AS vastu töösuhte tuvastamiseks, töötasu, puhkuse tasu ja kolme kuu keskmise töötasu hüvitise saamiseks (tl 26-27). Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 31.03.2022 Menetluskulud jäid hageja kanda.
määrusega
hagiavalduse
menetlusse
võtmisest.
Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-i 6, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses olevate nõuete puhul on tegemist nõuetega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Arvestades asjaolu, et kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, töövaidluskomisjon aga võttis 02.02.2022 avaldaja avalduse menetlusse ja töövaidluskomisjonile oli avaldus esitatud ajaliselt varem, tuleb kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 1 p 6 alusel keelduda. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Määruskaebus ja asja edasine menetlus maakohtus
5.Hageja esitas 04.04.2022 määruskaebuse, milles palub määrus tühistada, kuna puudusid hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Käesoleval juhul ei ole tegemist samade poolte vahel töövaidluskomisjonis pooleli oleva asjaga sama nõude kohta samal alusel. Hageja esitas maakohtule tuvastusnõude, kuid töövaidluskomisjonis menetletakse kostja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudeid. Vaidluse pooled on küll samad, kuid menetlustes on selgelt erinevad nõuded. Kuna hageja esitas hagiavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja viimasel päeval, siis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel osutub kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks ja leping lõpeb ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval, mis ei ole seaduslik. Küsitav on, kas töövaidluskomisjon saab menetleda tuvastusnõudeid, et poolte vahel ei ole sõlmitud töölepingut. Kohtul tuleb enne lahendada hagi ja seejärel lahendab töövaidluskomisjon vajadusel kostja rahalised nõuded. Kostja avaldus töövaidluskomisjonile oli ennatlik. Hageja hagi ei saa jääda menetlemata põhjusel, et töövaidluskomisjon jõudis kostja avalduse enne menetlusse võtta kui kohus hageja hagiavalduse. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kuna võttis arvesse kostja taotlust ja materjale, mille kohta hagejalt seisukohta ei küsitud. Hageja sai neist teada määrusega tutvumisel ja väited esitada määruskaebuses. Hageja palub kaebusele lisatud tõendid vastu võtta.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja esitas seisukoha, milles pidas määrust õigeks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.TvLS § 2 lg 3 kohaselt on töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada TvLS § 27 lg 2 p 3, mille kohaselt keeldub ka kohus hagi menetlusse võtmisest, sest kostja esitas nõude töövaidluskomisjonile. Kuna käesoleval juhul on töövaidluse lahendamiseks töötaja pöördunud töövaidluskomisjoni varem, kui tööandja kohtusse, siis kohus õigesti jättis tööandja hagi töötaja vastu menetlusse võtmata.
9.Sama töövaidlusega võib olla tegemist ka siis, kui poolte nõuded ei ühti sõna-sõnalt. Töötaja taotleb töösuhte tuvastamist ja nõuab tööandjalt töötasu, puhkuse tasu ja hüvitise väljamõistmist ja tööandja taotleb tunnustada, et töötajal puudus õiguslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Seega on tegemist sama töövaidlusega. Nõuete sõnastus ei peagi kattuma, kuivõrd ühe nõude rahuldamine välistab teise nõude rahuldamise. Töövaidlust läbivaatavad organid peaksid tuvastama mõlemal juhul, kas poolte vahel oli töösuhe, mida töötajal oli õigus lõpetada ja see tähendabki, et tegemist on sama töövaidlusega. Hageja poolt TLS § 84 lg 1 alusel esitatud töötasunõue, TLS § 71 alusel esitatud puhkuse hüvitise nõue ja TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue on otseselt seotud ja tuleneb hageja esimesest nõudest tuvastada poolte vahel 18.10.-30.12.2021 töösuhte olemasolu. Seega ei muuda hageja poolt algatatud töövaidlust teiseks kostja poolt kohtule esitatud hagiavaldus töösuhte puudumise tuvastamiseks.
10.Töötaja esitas avalduse töövaidluskomisjoni enne kui tööandja hagiavalduse kohtusse. TvLS § 27 lg 2 p 3 sätestab, et kui nõue on juba esitatud töövaidluskomisjonile või kohtule, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse võtmisest määrusega. Sellest sättest nähtub, et kui enne kohtusse pöördumist on juba pöördutud töövaidluskomisjoni, tuleb töövaidluskomisjonil avaldus menetlusse võtta. Ja seda on töövaidluskomisjon 02.02.2022 määrusega ka teinud. Seaduse mõte seisneb selles, et esimese astmena vaadatakse töövaidlus läbi töövaidlusorganis, kuhu avaldus on varasemalt esitatud. Kohtusse hagiavalduse esitamine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kuna töövaidlus oli juba töövaidluskomisjonis, siis hageja poolt nõude esitamine samaaegselt kohtusse ei tee asja lahendamist ökonoomsemaks, vaid on selle lahendamist pikendanud. Praegune töövaidlus tuleb läbi vaadata töövaidluskomisjonis.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et töövaidluskomisjon ei ole pädev lahendama töösuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamise küsimust või et hageja on minetanud tähtaja oma vastuväidete esitamiseks. Hageja saab oma vastuväited või vastunõude (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks) esitada töövaidluskomisjonis selleks määratava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema õigused jäävad hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kaitseta, kuivõrd ta pöördus oma väidetavate õiguste kaitseks kohtusse tähtaja viimasel päeval ja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks. Ringkonnakohus selgitas eelpool, et töövaidluse lahendamise seaduses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Samuti saab töövaidluskomisjon kohaldada TsMS § 67 lg-s 1 reguleeritud tähtaja ennistamist, kuivõrd TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi ja avalduse esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg, mille ennistamist saab pool TsMS § 67 lg 1 järgi taotleda (vt nt Tartu Ringkonnakohtu lahendid: 04.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14483, p 13 jj ja 22.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-291-14687 p 10). TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TLS § 105 lg 2 sõnastusest nähtuvalt on näiteks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise puhul tegemist menetlustähtajaga, mille ennistamiseks annab töölepingu seadus võimaluse.
Et töövaidluskomisjoni juhataja on otsustanud menetluse töövaidluskomisjonis kuni kohtulahendini peatada, ei ole määrav, kuivõrd määruse tegemise ajaks ei olnud maakohus hagi menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.