V. L. hagi J. E. ja M. E. vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V. L., isikukood XXX
esindajad
Lepinguline esindaja: M. P. Kostja I: J. E., isikukood XXX Kostja II: M. E., isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat M. P. Kohtuistung 06.04.2022, 10.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostjate menetluskulude suuruseks 2664 eurot ja mõista see summa hagejalt kostjate kasuks välja.
4.Hageja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
Hageja nõue
1.Hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr. XXX. Kostjale J. E. kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr. XXX, kostjad elavad kinnistul koos. Hageja kinnistul asub kostja kinnistu poolses aiaosas hekk. Nagu nähtub maa-ameti kaardiserveri fotost, asub hagejate hekk täielikult hageja enda kinnistul, heki ja kostjate kinnistu vahel on veel vaba ruumi. Hekk ei kahjusta mitte kuidagi kostjate kinnistut. Kostjad lõikasid hageja heki sisse sälgu ja põhjendasid sellist tegevust nii, et tahavad näha mida hageja perega oma kinnistul teeb. Hekk on muutunud inetuks, lausa naeruväärseks. Aeg-ajalt süvendavad kostjad sisselõiget hekki. Hageja pereliikmed on korduvalt rääkinud kostjatega, et nad sellise ebaseadusliku tegevuse lõpetaks, kuid kahjuks tulemusteta. Viimane hekis oleva augu süvendamine toimus ca nädal tagasi. Hageja on korduvalt pöördunud politsei poole palvega takistada kostjatel hageja vara kahjustamist. Politseitöötajad on ka korduvalt käinud kohapeal kostjatega vestlemas, kuid tagajärjetult. Kostjad on politseitöötajatele kinnitanud, et nemad lõiguvad hekki, kuid oma tegevust ei lõpeta. Politsei teatas, et ei saa kostjate takistamiseks midagi teha ja soovitas pöörduda kohtu poole, tegemist olevat tsiviilvaidlusega. Kostjad on tekitanud heki lõikumisega hagejale kahju, mille suurust ei ole võimalik täpselt hinnata. Tegemist on pigem emotsionaalse, mittevaralise kahjuga. Hageja ja tema külalised, ümberkaudsed elanikud näevad ebardlikku hekki. Kostjad võivad hekki ka teiste vahenditega kahjustada peale lõikumise (kostjad on ka varem hageja kinnistul kasvavaid puid kahjustanud) ning seetõttu soovib hageja, et kohtuotsusega oleks fikseeritud keeld igasugusel moel kostja vara kahjustada. Hageja taotleb kohustada kostjaid J. E. ja M. E. lõpetama hagejale V. L. kuuluval kinnistul XXX asuva heki kahjustamine ning kohustada kostjaid edasisest igasugusest hageja vara rikkumisest, s.h. heki kahjustamisest hoiduma.
II
Kostjate vastuväited
2.Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista nende vastu esitatud nõudeid. Kostjad ei ole XXX kinnistul asuvat hekki kahjustanud ega hageja vara rikkunud ning tekitanud kahju naabritele. Kostjad ei nõustu hageja käsitlusega heki omandiõiguse kuuluvusega hagejale. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Vaidlusaluse heki on kostjad rajanud kokkuleppel hagejaga hageja maale. Hageja on andnud kostjatele maa tasuta kasutamiseks heki rajamiseks. Hageja ja kostjad leppisid kokku, et nimetatud hekk hakkab eraldama naabrite kinnistuid. Sisuliselt saab väita, et tegemist on piirirajatisega, kuigi hekk kuulub kostjatele. Hekk rajati kostjate poolt umbes 10 aastat tagasi ning kostjad on kogu selle aja hekki hooldanud.
Kostjad vaidlevad vastu hageja väidetele seoses heki sisse sälgu lõikamises ja põhjendustele, mille kohaselt sooviksid nad näha, mida hageja perega oma kinnistul teeb. Piirirajatis, elupuu hekk, vajab iga-aastast hooldust. Kostja II alustas ühel augustikuu päeval heki lõikamist, kuivõrd hekk oli ebaühtlane ja väljakasvanud. Hageja sekkus ootamatult ja järsult, mispeale kostja II lõpetas tüli vältimiseks heki lõikamise. Heki lõikamise alustamise tulemusena tekkis heki sisse väikene sälk, mida kuidagi ei saanud nimetada auguks, millest vaadata naabrite tegevust kinnistul. Selleks puudub kostjatel igasugune vajadus ning nad ei ole sellist põhjendust kunagi hagejale heki lõikamise kohta esitanud. Ka ei ole kostjad jätkanud, pärast heki lõikamise katkestamist ja hageja sekkumist, selle süvendamist aeg-ajalt, nagu väidab hageja. Hekk ei ole inetu ega naeruväärne, veel vähem ebardlik. Hageja väited on põhjendamatud ning tõendamata ja valed. Kostjad ei ole tekitanud hagejale kahju heki lõikumisega. Kostjad ei ole hekki kahjustanud. Kostjad ei ole teinud hekki sisselõiget sellisel kujul, nagu see käesoleval ajal välja näeb. Elupuuhekk ei näe ebardlik välja isegi praegu, arvestades hekki tehtud sisselõiget. Hekk taastab ennast ise kasvuperioodil. Hekki on võimalik tasandada ja muuta selle kõrgus ühtlaseks hoolduse käigus. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja väide selle kohta, et kostjad võivad hekki ka teiste vahenditega kahjustada peale lõikamise, kuivõrd on ka varem hageja kinnistul kasvavaid puid kahjustanud, on väär ja vale ning tõendamata. Kuivõrd kostjad ei ole rikkunud piirirajatist, elupuuhekki, ega tekitanud sellega naabrile kahju ning puudub alus arvata, et nad jätkaksid sellise tegevusega, on hageja nõue kostjate vastu alusetu ning põhjendamata. Tõendatud ei ole, et hageja kinnistu puhul oleks tegemist lahusvaraga. Kui tegemist on ühisvaraga, siis hageja ei saa iseseisvalt hagi esitada, seda saavad teha abikaasad. III
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Hageja tugineb oma nõudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
5.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pole pooltel olnud vaidlust: -
hagejale kuulub kinnistu XXX;
-
kostjale I kuulub kinnistu XXX, Tartu, kus ta elab koos XXX (kostja II);
-
poolte kinnistutel on ühine piir;
-
poolte kinnistute vahel on elupuuhekk, mis asub täies mahus hageja kinnistul.
Ka ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et augustis XXX lõikas kostja 2 kõnealuse heki sisse sälgu.
6.Pooled vaidlevad järgneva üle: -
kas hagejal on hagi esitamise õigus;
-
kellele kuulub elupuuhekk;
-
kas tegemist on piirirajatisega;
-
kas hekk on naabrite ühiskasutuses;
-
kas kostjad on kahjustanud hageja vara;
-
kas on alust eeldada vara rikkumise kordumist.
7.Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas hagejal on õigus hagi esitamiseks (A), seejärel võtab seisukoha heki omandiõiguse küsimuses, samuti tuvastab, kas tegemist on piirirajatisega ning ühiskasutuses oleva asjaga (B), analüüsib, kas esitatud tõendite alusel on kostjad rikkunud hageja vara ning kas vara rikkumine võib korduda (C). Lõpuks määrab kohus menetluskulude jaotuse ning suuruse (D). A
Hagemisõigus
8.Hageja on esitanud kohtule selgituse ja abielutunnistuse (tl 48-50), mille kohaselt on V. L. ja L. L. abielus ning kinnistu XXX, XXX on abielu kestel soetatud ühisvara. Kohus peab neid väiteid eelduslikult õigeks.
9.Tulenevalt PKS § 28 lg 1 teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
10.Käesolevas asjas on hagi esitanud V. L., s.o üks abikaasadest. Haginõudeks on hageja kinnistul asuva heki kahjustamise lõpetamine ning kostjate kohustamine edasisest igasugusest hageja vara rikkumisest, s.h. heki kahjustamisest hoiduma. Seega on hagi esitatud ühisvaraga seonduvalt.
11.Riigikohus on selgitanud, et ühisvaras olevatest asjadest tulenevaid nõudeid, mh vindikatsiooninõude võib kolleegiumi arvates esitada ka kumbki abikaasa eraldi (2-169519, p 25). Abikaasad võivad ühisest asjast tulenevaid nõudeid esitada eraldi tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4, mille järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, koostoimes AÕS § 70 lg-ga 6, mis laiendab seda sätet ka ühisomanikele.
12.Kohus leiab, et arvestades Riigikohtu seisukohaga ning hagi esemega, on V. L. õigus käesolevas asjas hagi esitamiseks ka eraldi ilma abikaasata.
B
Heki omand
13.AÕS § 150 sätestab, et piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. AÕS § 151 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. AÕS § 151 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
14.Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust see, kus kulgeb kinnistute vaheline piir ning kas elupuuhekk asub täielikult hageja kinnistul või on kahe kinnistu vaheliseks piiriks. Nähtuvalt maa-ameti kaardiserveri andmetest (tl 7) ei asu hekk kinnistute piiril, vaid täies mahus hageja kinnistul. Kohus on paikkonna vaatlusel visuaalselt tuvastanud, et elupuuhekk asub poolte kinnistute vahel (tl 51). Kostjate kinnistu poolt vaadates on kinnistute vahel metallist võrkaed ning hekk on võrkaia taga hageja kinnistu poolel. Sealjuures on aia ning heki vahel visuaalselt tajutav vahe, seda ka olukorras, kus hekk ulatub osaliselt üle aia kostjate kinnistule.
15.Poolte vahel on vaidlus, kas heki omandiõigus on hagejal või kostjatel.
16.Tõenditest nähtuvalt pole vaidlust selles, et elupuuhekk rajati samas kohas eelnevalt asunud kuuseheki asemele ca 6-7 aastat tagasi. Kohus leiab, et tuvastatud on ka see, et elupuuheki istutamine toimus pooltevahelise läbirääkimiste tulemusena. L. L. ütlustest nähtub, et elupuuhekk rajati naabrite, st poolte kokkuleppel ning neid istutas ilmselt J. E. üksi. M. E. esitas arve ning hageja maksis sularahas üle aia. Hekk on hageja maal ja tema oma. J. E. ütluste kohaselt toimus heki rajamine tema kulu ja kirjadega. Hekk pidi jääma ühiskasutusse.
17.Seega on poolte väited heki omandiõiguse kohta vastandlikud, sh osas, kes maksis heki rajamise eest.
18.AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 127 lg 1 sätestab, et kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega tuleneb seadusest, et kinnisasja omanikule kuuluvad ka kinnisasjal kasvavad puud ja põõsad, juhul kui pole tegemist AÕS § 150 reguleeritud piiril kasvavate puude ja põõsastega.
19.Kohus leiab uuritud tõenditele tuginedes, et kostjad ei ole suutnud tõendada heki kuulumist kostjatele. Samas on tuvastatud, et hekk asub täies ulatuses hageja kinnistul ning tegemist ei ole piiril kasvavate taimedega, mis kuuluksid sellisel juhul naabrite kaasomandisse. Piirirajatiseks AÕS § 151 mõttes võib olla kinnistutevaheline võrkaed. Samas pole selles küsimuses vaidlust tekkinud.
Kohus loeb tuvastatuks, et hekk kuulub hagejale. Hekk eraldab poolte kinnistuid ning on seega poolte ühiskasutuses AÕS § 151 lg 1 mõttes, sõltumata kuulumisest hagejale. C
Hageja vara rikkumine
20.Tulenevalt AÕS § 151 lg 2 ei tohi heki kasutamine ei tohi olla vastuolus selle otstarbega ega tekitada kahju naabrile. See tingimus hõlmab kohtu hinnangul ka heki hooldust, st ka heki hooldamine ei tohi olla vastuolus heki otsatarbega ega tekitada naabrile kahju.
21.Kinnistute vahelise heki rajamise eesmärgiks on eelduslikult muuhulgas piiritleda naabrite kinnisasju ja tagada, et naaberkinnisasja omanikul oleks ülevaade, millises ulatuses on tal oma omandiõigust võimalik teostada ja nõuda naabrilt omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Samuti eraldab hekk kinnistuid visuaalselt selliselt, et piirab ühelt kinnisasjalt otsevaate teisele.
22.Hageja väitel on kostjad rikkunud hageja vara sellega, et lõikasid heki sisse sälgu, seda põhjendusega, et tagavad näha, mida hageja perega oma kinnistul teeb.
23.L. L. andis tunnistajana ütlusi, mille kohaselt on hagejal olnud varasemalt kostjatega head suhted, naabritel lubati hageja kinnistul hoida oma mesilastarusid. Selleks, et J. E. saaks käia tarude juures, lubas hageja teha võrkaeda värava. Tunnistaja selgitas, et hagejal olnud kostjatega enne XXX1. aastat konflikt seetõttu, et kostjad on lõiganud hekki pealt madalamaks. Tunnistaja kinnitas ka, et hageja oli heki hooldamiseks tellinud vastavad spetsialistid, sh tunnistajana ütlusi andnud P. K. Samas on ta näinud, et ajal, mil veel tarud olid hageja kinnistul, käis J. E. hekki lõikamas hageja kinnistu poolt. L. L. on samuti kinnitanud, et tõenäoliselt augustis XXX tuli tema XXX tuppa ning teatas emotsionaalselt väljendudes, et heki sisse on suur V-tähe kujuline sälk lõigatud, umbes poole meetrine. Sälgu lõikamist ei tema ega XXX pealt ei näinud. Sälgu süvendamist hiljem toimunud ei ole ei hageja ega naabrite poolt. Sälku on lõigatud ebaühtlaselt, pigem rapsitud.
24.J. E. andis vande all ütlusi, mille kohaselt heki rajamisel leppisid kostjad naabritega kokku heki kõrguses. Esialgu ei olnud vaja hekki hooldada, heki kasvades pügas J. E. seda pealt ning esimene kord pügas ka hagejapoolse külje ära. Hagejatega tuli pahandus, et J. E. seda pügas, edaspidi hooldas hekki keegi meesterahvas, seejärel J. E. ning tunnistaja K.. XXX aastal oli hekk jälle karvane pealt ja XXX läks seda augustis pügama.
25.M. E. andis vande all ütlusi, mille kohaselt lepiti alguses kokku, et esialgu hooldavad hekki kostjad. Konkreetse sälgu lõikamise kohta selgitas M. E., et hekki lõigati pealt ja hageja poolt. Kostjate poolel oli hekk väga ebaühtlane ning M. E. tahtis seda tasaseks lõigata vanade ja nüride hekikääridega. Hekki lõikas pealt ja natuke endapoolselt küljelt. Eesmärgiks oli hekki tasandada ning istutada heki juurde vaarikaid. Sai natuke tööd teha ja siis tuli suur kisa. Pärast XXX aasta augustis olnud konflikti ei ole enam hekki hooldanud.
26.Tunnistaja P. K. avaldas, et tegeleb hageja kinnistul hooldustöödega alates XXX. aasta kevadest, ühe korra on käinud ka XXX. aasta sügisel. Kõnealuse hekiga tegeles esimest korda XXX. aasta sügisel, kui teda kutsuti hekki seal olnud sälgu tõttu visuaalselt ilusamaks lõikama. Sälk oli laiuses pool meetrit kuni meeter ning pool meetrit kuni natuke alla meetri kõrguses. Tunnistaja lõikas sälku hageja kinnistu poolsest küljest,
samuti pealt lühemaks. Järgmine kord käis hageja kinnistul septembris XXX ning visuaalselt oli sälk sarnane nagu pärast lõikust augustis XXX. Teiselt poolt pole tunnistaja hekki kunagi hooldanud ja ei tea, kes seda teinud on.
27.Paikkonna vaatlusel tuvastas kohus, et vaidlusaluses hekis on sisselõige hageja kinnistu poolt vaadates heki keskmises osas. Hekis on näha koht, kus hekk on ca 1,5 meetri ulatuses umbes kuni 30 cm madalam võrreldes külgneva hekiosaga.
28.Uuritud tõendite alusel järeldab kohus järgmist. On usutav, et vähemalt alguses pärast heki rajamist oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt hooldavad hekki kostjad. Selline kokkulepe kestis ilmselt ajani, mil pooltel tekkis konflikt mesitarude tõttu (täpset aega ei ole menetluses tuvastatud) ning pärast tarude äraviimist ei olnud kostjatel põhjust enam hageja kinnistul käia. Kohus tuvastas paikvaatlusel mh, et kinnistutevahelisest jalgväravast ei ole vähemalt praegu võimalik ühelt kinnistult teisele saada, kuivõrd seda takistab hekk. J. S. vastuse kohaselt hageja päringule (tl 44) on tema (läbi OÜ XXX) hekki hooldanud umbes XXX. aastast, mil tegi hoolduslõikuse, piirates külgoksi. XXX. aastal on hageja soovinud uue hoolduslõikuse tegemist, sest keegi oli hagejale teadmata heki latvu lõiganud madalamaks, kuigi hageja soov oli saada endale privaatsust kõrgema heki näol. On tõenäoline, et hekki võisid pealt lühemaks lõigata kostjad.
29.Uuritud tõendite alusel pole kahtlust, et augustis XXX täpselt tuvastamata päeval asus M. E. lõikama hekki kostjate poolselt küljelt ning pealt, eesmärgiga hekki tasandada. Hekilõikuse käigus tekkis heki sisse ebaühtlane sälk.
30.Kohtu hinnangul ei ole ei M. E. ega kostjatele ühiselt etteheidetav, et kostjad soovisid hekki enda kinnistu poolt ühtlasemaks lõigata. Uuritud tõenditest järeldub, et hageja tellitud hekki hooldanud isikud hooldasid hekki ainult hageja poolsest küljest ning pealt, st mitte kostjate poolselt küljelt. Kohus tuvastas vaatluse käigus mais XXX, et hekioksad ulatuvad ebaühtlaselt üle aia kostjate poolele (nähtav fotodelt 4-6). Seega on usutav, et oksad võisid välja ulatuda ka augustis XXX. Olukorras, kus hageja ei hoolda talle kuuluvat hekki kostjate kinnistu poolt, on kohtu hinnangul kostjatel õigus seda ise teha, vältides seejuures heki lõikamist sellisel määral, et see tekitaks hageja varale kahju.
31.Kohus ei ole tuvastanud, et M. E. ega kostjad ühiselt oleksid XXX. aasta augustis heki sisse sälgu lõiganud eesmärgiga hageja vara kahjustada. Kohus peab eluliselt usutavaks, et M. E. lõikas heki sisse sälgu tingituna hooletusest ning ebakohasest tööriistast, s.o vanadest ja nüridest hekikääridest, samuti tulenevalt ehmatusest hageja poolsest äkilisest sekkumisest. Samuti pole kohtul alust tuvastada, et oleks tõenäoline, et kostjad asuksid tulevikus hageja vara kahjustama. Sealhulgas ei toeta uuritud tõendid hageja väidet, nagu oleksid kostjad peale sälgu lõikamist seda hiljem süvendanud. Tõsikindlad tõendid puuduvad ka selle kohta, et kostjad oleksid varasemalt enne vaidlusalust sündmust hageja vara mingil viisil kahjustanud, sh kuuski hävitanud.
32.Naabrite vahel on vaidlus, kui kõrge peaks hekk olema. Kohus selgitab, et pooled peavad omavahel heki kõrguses kokku leppima ning kostjad ei või kokkulepitud kõrgusest hekki madalamaks lõigata. Küll on kostjatel jätkuvalt õigus heki kostjate kinnistu poolset külge hooldada, seda tulenevalt heki ühiskasutuses olemisest ning AÕS § 151 lg 2 sätestatust.
Seonduvalt hageja väitega, mille kohaselt lõikasid kostjad heki sisse augu eesmärgiga näha hageja kinnistul toimuvat, ei pea kohus seda eluliselt usutavaks. Kostjate kinnistul on kahekordne elumaja, mille II korruse akendest on vaade hageja kinnistule (paikvaatluse protokolli fotod 1-3). Seega puudunuks kostjatel igasugune põhjus sellisel eesmärgil heki sisse augu lõikamiseks.
33.AÕS § 89 lg 1 kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole tuvastatav, et kostjad oleksid hageja omandiõigust rikkunud. Sälk lõigati ühiskasutuses oleva heki sisse ebaõnnestunud hoolduse käigus. Samuti pole alust arvata rikkumise kordumist. Kohus märgib ka, et hekis olev sälk kasvab aja jooksul kinni, samuti on võimalik hekki tasandada hoolduslõikuse käigus, mida on ka tehtud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka olukorraga, kus hekk näeks välja ebardlik ja visuaalselt häiriv. Hagi tuleb jätta rahuldamata. D
Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostjad esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjad advokaadibüroolt In Jure OÜ saanud õigusteenust mahus 22,5 tundi, 120 eurot/tund. Kostjad on kandnud menetluskulusid kokku 3240 eurot (summad koos käibemaksuga, kuna kostjad ei ole käibemaksukohuslased). Kostjad taotlevad selle summa väljamõistmist hagejalt.
38.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7
kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
39.Hageja vaidleb kostjate menetluskuludele osaliselt vastu ning märgib mh, et kostjatel ei saa kuluda aega rohkem kui hagejal (õigusteenuse ajakulu 17 tundi 30 minutit).
40.Kohus leiab, et hagejalt väljamõistetavate kostjate menetluskulude suurust tuleb võrreldes menetluskulude nimekirjas taotletuga vähendada. Arvestades menetluse mitte eriti suure mahuga ning poolte esitatud menetlusdokumentidega loeb kohus kostjate mõistlikuks ajakuluks kokku 18,5 tundi. Seejuures ei saa pidada põhjendatuks kogu ajakulu, mis on seotud konsultatsioonide, hagimaterjalidega tutvumisega ja hagile kirjaliku vastuse koostamisega ning kohus vähendab sellist ajakulu kogumis 4 tunni võrra. Kohus loeb põhjendatuks kostjate esindaja tunnitasu suuruse 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab kostjate menetluskulude summaks kokku 2220 eurot (18,5 tundi x 120 eurot = 2220 eurot).
41.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad ei ole käibemaksukohuslased ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on hagejalt väljamõistatav kostjate menetluskulu koos käibemaksuga kokku 2664 eurot (2220 + 20%).
42.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
43.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.