Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt’i poolt läbiviidud pärandvara inventuuri alusel 14.02.2022.a. koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuuluvad pärandvara hulka järgmised varad ja õigused: • Pärandaja nimel olev sõiduauto xxxx. Sõidukil puudub liikluskindlustus. Kohtutäituril ja pankrotiavalduse esitanud Viru-Nigula vallavalitsusel puuduvad andmed sõiduki väärtuse ja asukoha kohta; • Pärandaja nimel olev arvelduskonto nr xxxx (AS Swedbank, mille saldo pärandi avanemisega oli xxxx eurot ja 15.02.2022.a seisuga xxxx eurot; • Coop Finants AS-iga sõlmitud Säästukaart Pluss kaardil olev ettemaks xxxx eurot. Versobank AS-is (likvideerimisel), Luminor Bank AS-is, TBB pank AS.is, AS-is LHV Pank,AS Citadele banka Eesti filiaalis, SEB Pank AS-is, AS-is Coop Pank ja Inbank AS-is pärandvara hulka kuuluvad arvelduskontod puuduvad. Coop Finants AS-iga, Bigbank AS-iga, Luminor Liising AS-iga, LHV Finance AS-iga, Holm Bank ASiga, Swedbank Liising AS-iga, Coop Liising AS-iga ja AS-iga SEB Liising ei ole pärandaja lepinguid sõlminud. Nasdaq CSD Eesti filiaali 06.05.2022.a. vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu pärandaja nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Nasdaq CSD Pensionikeskuse 12.05.2022.a. vastuse kohaselt ei ole pärandaja liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti 05.05.2022.a. vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimelt viimase viie aasta jooksul sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette võõrandatud/kustutatud. Pärandaja nimel on käesoleval ajal järgmine sõiduk: Registri number xxxx. Sõidukile seatud käsutamise keelu piirang ajutise pankrotihalduri kasuks. Ajutine pankrotihaldur kontakteerus pärandaja viimase elukaaslasega, T. K’ega, kes teadis öelda, et sõiduk asub nende maakohas Kunda lähedal. Sõidukil puuduvad dokumendid ning on seisnud juba 2 aastat kohapeal. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad pärandajal kehtivad ja kehtetud seosed registrisse kantud äriühingutega, mittetulundusühingutega ja sihtasutustega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal pärandajale kinnisvara ei kuulu. Varasemalt on pärandajale kuulunud järgmine kinnisasi: Ühisomandis olnud xxxx mõtteline osa kinnistust registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, üldpind 55,40 m2. Kinnistu on 16.10.2017.a. kinnistamisavalduse alusel võõrandatud H.J’ele (sünd xxxx.a.). Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et kinnistu on algselt kuulunud pärandaja isale, T.J’e (xxxx). 11.05.2017.a. notar Irma Rahu poolt koostatud T.J pärimistunnistuse alusel ning 21.06.2017.a. kinnistamisavalduse alusel läks kinnistu ühisomandisse 1⁄4 Õ.J’le, isikukood xxxx, 1⁄4 I. J’ele, isikukood xxxx, 1⁄4 K.P’le, isikukood xxxx ja 1⁄4 R.J’le, isikukood xxxx. Kinnistu edasisel võõrandamisel, 16.10.2017.a. müügilepingus, on kirjas, et nimetatud kinnistu müüdi 4250 euro eest H.J’e ning osturaha laekus Õ.J arvelduskontole. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud kinnistu müügiga seoses rahaliste vahendite laekumist pärandaja R.J arvelduskontole, mistõttu võib olla võimalik nõue Õ.J vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Õ.J on surnud xxxx.a. Tuleneval sellest võib võimalik nõue olla Õ.J (isikukood xxxx) pärijate vastu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandaja ainukeseks varaks sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole ise sõiduki seisukorda fikseerinud ning olemas on ainult pärandaja

viimase elukaaslase öeldud informatsioon sõiduki kohta, siis täpset vara väärtust ajutine pankrotihaldur hetkel ei tea. Võrdluseks on müügiportaalis www.auto24.ee 1998.a VW Polo, mida müüakse hinnaga 1500 eurot. Pärandajale kuuluv sõiduk on kaks aastat vanem ja tehnilise seisukorra info puudumise tõttu võib sõiduki hinnanguliseks väärtuseks ajutine pankrotihaldur hetkel pakkuda 500-1000 eurot. Pärandvara koormavad kohustused (võlad): Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt’i poolt läbiviidud pärandvara inventuuri alusel 14.02.2022.a. koormavad pärandvara järgmised kohustused võlausaldajate ees summas 2 170,19 eurot: Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping nr xxxx, laenujääk 08.06.2020.a seisuga xxxx eurot ja 15.02.2022.a seisuga xxxx eurot. Maksu- ja Tolliameti 06.05.2022.a. esitatud vastuse kohaselt ei ole pärandajal maksuvõlga ning tema suhtes ei ole läbi viidud ja ei viida 06.05.2022.a. seisuga läbi maksumenetlusi. Swedbank AS-i 09.05.2022.a. vastuse kohaselt on pärandajal nõue panga ees summas xxx eurot. Nõue tuleneb laenulepingust nr xxxx. IPF Digital AS-i 09.05.2022.a. vastuse kohaselt on IPF Digital AS-i vastu nõue pärandaja vastu 04.05.2022.a seisuga xxxx eurot. Nõue tuleneb 17.04.2019.a. sõlmitud krediidilepingust. Nõude põhisumma on xxxx eurot ja intress xxxx eurot. Bondora AS 12.05.2022.a. vastuse kohaselt on Bondora AS-il nõue pärandaja vastu summas xxxx eurot, nõue tuleneb laenulepingust nr xxxx. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 04.05.2022.a. vastuse kohaselt käesoleval hetkel käimasolevaid täitemenetlusi pärandaja suhtes ei ole. Pärandaja suhtes on lõpetatud 9 täitemenetlust, millest varasem algatati 2003.a ja hilisem 2015.a. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 7878,46 eurot. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta: PankrS § 1 lg 4 kohaselt võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 13 kohaselt pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega, kuna vara võimalik väärtus on 1000 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 7878,46 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). PärimisS § 142 lg 1 kohaselt esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Käesoleval juhul on pärimismenetluses kantud kulud 164,93 eurot, mis on tasutud Viru-Nigula vallavalitsuse poolt (notari arve 122,93 eurot ja kohtutäituri tasu 42 eurot). Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot.

Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud 1604,93 eurot ning pärandaja vara väärtus 0 eurot. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse PankrS § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Vastavalt PankrS § 30 lg 1, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. Juhul kui avaldaja, võlausaldajad või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Maakohus on teinud võlausaldajatele ettepaneku tasuda maakohtu deposiitarvele raha pankrotimenetluse edasiste kulude katteks, kuna ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Vastav teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.05.2022.a. Maakohtu deposiitarvele raha pankrotimenetluse edasiste kulude katteks laekunud ei ole. Maakohus on seisukohal, et kuna puudub vajalik vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub teadaolevalt vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, siis esinevad PankrS § 29 lg 1 alused ehk menetlus R.J Isikukood xxxx surnud xxxx.a. pärandvara suhtes kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur kulutas PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot (alates 01.02.2021.a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1-1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 654 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021.a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse maakohtul määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a EE092200221044428799, Swedbank AS) kasuks 12 töötunni eest 1 200 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot. Pankrotiseadus § 29 lg 81 kohaselt kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Tulenevalt eeltoodust juhul kui R.J pärandvara pankrotimenetluses lõppeb raugemisega pankroti välja kuulutamata, siis palutakse:

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.