Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
01. juuni 2022.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-12949 Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu hagi S. M. P. vastu võlgnevuse 698,71 euro, viivise 87,91 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja täiendava viivise saamiseks 643,18 eurot
nende Hageja: Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75026106, asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Viljar Subka (Debitum Collectio OÜ, Lasnamäe tn 4b-8, 11412 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: S. M. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada seoses hagist osalise loobumisega tsiviilasjas nr 2-21-12949 menetlus Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu hagi S. M. P. vastu võlgnevuse 192,71 euro ja viivise 21,20 euro saamiseks.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista S. M. P.’ilt Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu kasuks võlgnevus summas 506 eurot, viivis summas 66,70 eurot ja sissenõudekulu summas 15 eurot.
4.Välja mõista S. M. P.’ilt Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu kasuks viivis alates 18.08.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt, s.o 506 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõuet.
Välja mõista S. M. P.’ilt Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu kasuks menetluskulud 325 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 325 eurot tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu esitas Harju Maakohtule hagi S. M. P. vastu võlgnevuse 698,71 euro, viivise 87,91 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli Rae Vallavalitsuse allasutuse Xxxx ja kostja vahel 26.03.2019 sõlmitud kirjalik lasteaiakoha kokkuleppe sõlmimise leping, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja laps Xxxxa alates 21.03.2019 kuupäevast ning kostja võttis kohustuseks tasuda õigeaegselt lapse toidu- ja kohatasu. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et on teadlik hageja poolt kinnitatud koolieelses lasteasutuses kehtestatud kohatasude ja toitlustamistasude suuruse ja määra kohta.
1.2.Hageja on esitanud kostjale teostatud teenuste kohta arved, kus on kirjas osutatud teenuste maht. Hageja on enda lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt ning kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste osutamist vaidlustanud.
1.3.Kostja poolt on tasumata arved nr 168630, 168873, 169116, 169360, 214798, 215039, 215281 kogusummas 698,71 eurot ning nimetatud arvetelt arvestatud viivis kogusummas 87,91 eurot.
1.4.10.06.2021 pöördus hageja Debitum Collectio OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 25.06.2021 kostja e-postiaadressile võlateatise. Kostja ei ole võlateatisele reageerinud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot hüvitamist, mis on tekkinud pärast lepingu täitmist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
1.5.Hageja loobub 2020 aasta veebruari (arve nr 215039 summas 118,00 eurot) ja 2020 aasta märtsikuu (arve nr 215281 summas 74,71 eurot) arvete ning nimetatud arvete alusel arvestatud seaduslike viiviste nõudest kostja vastu.
1.6.24.01.2021 esitas kostja Xxxx direktorile avalduse e-posti teel oma lapse välja arvamiseks lasteaia nimekirjast alates 24.01.2021. Samal päeval teavitas Xxxx direktor kostjat, et viimasel on võlgnevus lasteaiatasude näol ning palus esitada Rae vallavalitsuse süsteemis ARNO avaldus, sest kogu eelarvestus ja dokumendihaldus käib selles keskkonnas, mis oli kostjale teada. Kostja seda ei teinud.
1.7.Kostja oli vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule teadlik Xxxx kodukorrast. Seetõttu pidi ka kostja kursis olema, et hagejat tuli teavitada 14 päeva ette, millest tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud leping lasteaiakoha suhtes lõppes alles 07.02.2021.
1.8.Kostja oli ka teadlik, et lapsevanema ja lasteaia omavaheline suhtlus käib läbi ELIIS’i keskkonna, mille kaudu saavad lapsevanemad teavitada lasteaednikku lapse lasteaeda mittetulemisest. Lapse lasteaias kohal käimise üle peetakse ka arvestust nimetatud ELIIS’i e-keskkonnas. Vastavalt lasteaia kodukorrale teavitatakse lapse puudumisest ette hiljemalt eelmise tööpäeva õhtuks kella 22.00. Kostja hagejat ei teavitanud lapse mittetulemisest lasteaeda, mistõttu märgistati kostja laps ELIIS’i e-keskkonnas, kui
lasteaeda tulev laps ja jäeti sööjate nimekirja.
1.9.Kostja poolt kohtule viidatud arved on aga tegelikkuses kordusarved ehk kostjale edastatud meeldetuletused tasumata arvete osas, mis on väljatrükid andmebaasist.
1.10.Kostja poolt viidatud arve nr 215868 summas 80 eurot ei ole hagiavalduses väljatoodud ning selle arve osas ei ole hageja kostja vastu nõuet esitanud.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 920 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Kostja esitas 24.01.2020 lasteaia juhatajale avalduse lepingu ülesütlemiseks, mille kättesaamist lasteaia juhataja kinnitanud samal päeval.
3.2.Seadusest ega sõlmitud lepingust ei tulenenud lasteaiale õigust seada kostja ülesütlemisõiguse teostamine sõltuvusse varasemate arvete tasumisest või ülesütlemisavalduse esitamisest elektroonilises süsteemis (ARNO). Sellest tulenevalt on lasteaia poolt esitatud arved nr 215039 (veebruari toiduraha ja osalustasu) ja nr 215281 (märtsi toiduraha ja osalustasu) alusetud, kuna leping oli kostja poolt eelnevalt üles öeldud. Märgitud kuudel (veebruar ja märts 2020) kostja laps ei käinud ega söönud lasteaias. Sellest tulenevalt on põhjendamata ja alusetud ka nimetatud arvetelt arvestatud viivised.
3.3.Hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud ja kostjale saabunud arved on erinevad. Hageja poolt esitatud arvetel on märgitud arve esitajaks pearaamatupidaja A. V. ja tasumise tähtajaks on märgitud järgneva kuu 20. kuupäev. Kostjale saabunud arvete esitajaks on aga märgitud raamatupidaja M. M. ja osadel arvetel (nr.-d 214798, 215039) ei ole tasumise tähtaega märgitud. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud arvete tasumise tähtaega kokku lepitud. Hageja ei saa ühepoolselt määrata arvete tasumise tähtaega, kui seda ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Nendest asjaoludest tulenevalt ei ole selge arvete tasumise kohustuse tekkimise aeg, mistõttu hageja viiviste arvestus on põhjendamata ja ebaõige.
3.4.Alates 2019 septembrist käis kostja poeg lasteaias harva (kui vanaema/vanaisa teda hoida ei saanud) ja nendel päevadel, kui ta viibis lasteaias, läks kostja talle varem järele ja viis ta enne lõunasöögi söömist koju. Kostja esitas alates 2020 septembrist lasteaia juhatajale korduvalt telefoni teel taotluse, et toiduraha osa võetaks arvetelt maha, kuna seda teenust me ei kasutanud. Juhataja ei vaielnud vastu ja lubas asja korraldada, kuid vaatamata sellele jätkas lasteaed kostjale arvete esitamist koos toidurahaga. Alates arvest nr 168630 on arvetel kajastatud toiduraha iga kuu eest täies ulatuses.
3.5.Alates 2020 jaanuarist hakkas lasteaed nõudma kostjalt osalustasu 80 eurot kuus (hagiavaldusele lisatud arved nr 214798, 215039, 215281), varem oli osalustasu 58 eurot kuus. Osalustasu suurendamisest lasteaed kostjale ette ei teatanud, samuti ei ole lasteaed osalustasu suurendamist millegagi põhjendanud ega esitanud õigusakti või muud dokumenti, mille alusel tal oli õigus osalustasu ühepoolselt suurendada. Seetõttu leiab kostja, et osalustasu nõue summa 80 eurot on alusetu.
4.Kostja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
5.1.Hageja esitas 04.10.2021 kohtule avalduse (t lk 42), millise kohaselt loobub viimane kostja vastu nõudest, mis tuleneb arvetest nr 215039 summas 118 eurot ja nr 215281
summas 74,71 eurot ning nimetatud arvetel arvestatud viivise nõudes. Kostja hagist osalisele loobumisele vastu ei vaielnud.
5.2.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.3.Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada arvetest nr 215039 ja nr 215281 tulenevas osas põhisummas 192,71 eurot ja nendelt arvestatud viiviste osas.
5.4.Seega on käesolevas tsiviilasjas hageja võlgnevuse nõue summas 506 eurot, viivisenõue summas 66,70 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 euro ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni alates 18.08.2021 saamiseks (hageja 04.10.2021 menetlusdokumendi p 3.4, t lk 43).
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 506 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
8.Kohus selgitas pooltele 21.12.2021 kirjas (t lk 65-66) asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning andis pooltele võimaluse vastavaid selgitusi ja tõendeid esitada.
9.Kohus leiab, et käesoleva hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
10.Vaidlust ei ole pooltel järgmiste asjaolude üle:
10.1.Hageja ja kostja vahel on 26.03.2019 sõlmitud kirjalik lasteaiakoha kokkuleppe sõlmimise leping, mille alusel hageja võttis kohustuse võtta kostja laps Xxxxa alates 21.03.2019 (t lk 6);
10.2.Kostja on 24.01.2020 edastanud lasteaia juhatajale avalduse lepingu ülesütlemiseks (t lk 34-35);
10.3.Kostja poolt on hagejale tasumata arved nr 168630, 168873, 169116, 169360,
214798 (t lk 7-9);
10.4.Tasumata arved on esitatud lasteaia toiduraha ja lasteaia osalustasu tasumiseks.
11.Kostja vaidleb hageja poolt esitatud arvetele nr 168630, 168873, 169116, 169360, 214798 vastu ning leiab, et kuivõrd kostja laps käis lasteaias harva (kui vanaema/vanaisa teda hoida ei saanud) ja nendel päevadel, kui ta viibis lasteaias, läks kostja talle varem järele ja viis ta enne lõunasöögi söömist koju. Kostjale saabunud arvete esitajaks on märgitud raamatupidaja M. M. ja osadel arvetel (nr 214798, 215039) ei ole tasumise tähtaega märgitud. Samas kohtule esitatud arvetel on märgitud nende koostajaks pearaamatupidaja A. V. ja tasumise tähtajaks on märgitud järgneva kuu 20. kuupäev. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud arvete tasumise tähtaega kokku lepitud. Samuti ei ole hageja teatanud kostjale, et lasteaia kohatasu suureneb 58 eurolt 80 euroni kuus.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.1.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel 26.03.2019 sõlmitud lasteaiakoha kokkulepe, millise kohaselt vanem kinnitab, et ta on tutvunud kokkuleppe sõlmimise eel lasteaia kodukorraga ning järgmiste määrustega: koolieelse lasteasutuse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord; lasteaiatasu määrad ja maksmise kord; lasteaiatasu soodustuse taotluse esitamise tingimused ja taotluse vormi kinnitamine (teise lasteaialapse või erivajadusega lapse olemasolu peres). Lapsevanem on teadlik, et lasteaia kodukord ja määrustes olevad tingimused võivad muutuda. Muudatustest teavitatakse lapsevanemat kokkuleppes märgitud aadressil kirjalikult või elektrooniliselt või lasteaia teadetetahvlil/ kodulehel (t lk 6).
12.2.Lapsevanema kohustuseks oli tasuda õigeaegselt lapse toitlustustasu ja kohatasu (t lk 6 pöördel).
12.3.Vaidlust ei ole, et kostja on hageja poolt esitatud arved nr 168630, 168873, 169116, 169360, 214798 saanud kätte ning nende kättesaamisel ei ole hagejale esitatud ühtegi pretensiooni.
12.4.Kostja on alles hagimenetluse käigus asunud seisukohale, et viimasel puudub kohustus hageja poolt väljastatud arveid tasuda, kuivõrd tema laps käis lasteaias harva ning lõunasööki ta seal ei söönud. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks eelnevalt lasteaeda kohaselt teatanud enda lapse puudumisest või sellest, et kostjal on kokkulepe selle kohta, et söögiraha ta tasuma ei peaks. Seega leiab kohus, et kostja poolt esitatud vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata.
12.5.Arvestades asjaoluga, et kostja pole esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit ning seda vaatamata ka kohtu poolt 21.12.2021 esitatud selgitustele (t lk 6566), asub kohus seisukohale, et esitatud hagi võlgnevuse summas 506 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Vaidlust ei ole, et kostja on öelnud poolte vahel sõlmitud lepingu üles 24.01.2020 (t lk 34) ning peale nimetatud kuupäeva ei ole kostja laps lasteaias käinud. Veebruari ja märtsi 2020 osas on hageja nõudest loobunud, mistõttu selle üle ka vaidlus puudub.
13.1.Samas on hageja õigustatud nõudma lasteaia kohatasu ja söögiraha terve jaanuarikuu eest, sest nö. päevapealt lepingu ühepoolne ülesütlemine ei olnud lubatud. Rae Vallavalitsuse määrus „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 7 lg 2 sätestab, et „Kui vanem soovib lõpetada koha kasutamist enne tähtaega, teavitab ta e-keskkonna ARNO kaudu koha kasutamise
lõpukuupäeva või edastab kirjaliku teate lasteasutuse direktorile.“ ning § 7 lg 3, et „Koha kasutamise lõpetamisest tuleb vanemal vähemalt 14 päeva ette teatada, kui lasteasutuse direktoriga ei ole kokku lepitud teisiti.“.
13.2.Seega oli üldjuhul nähtud ette vanema õigus lõpetada lasteaiateenuse leping ühepoolselt vähemalt 14-päevase etteteatamisega, v.a. juhul, kui lasteasutuse direktoriga oli kokku lepitud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks leppinud kokku Xxxx direktoriga lühemas etteteatamisajas või lepingu lõppemises arvates 24.01.2020. Kostja poolt esitatud Xxxx direktori 24.01.2020 e-kirjast (t lk 35) sellist kokkulepet ei nähtu. Selles e-kirjas palub direktor tasuda maksmata arved, misjärel on võimalik lasteaiast väljaarvamine. Ehkki lasteaiast väljaarvamine ei sõltu kohtu hinnangul maksmata arvete tasumisest (ehk selles osas oli direktori kiri eksitav), viitab sellise sõnastuse kasutamine kohtu hinnangul samas, et lasteaia direktor ei olnud sõlminud kostjaga kokkulepet lepingu varasema lõpetamise osas.
14.Kostja vastuväide selles osas, et hageja ei ole teda teaviatnud lasteaia kohatasu suurenemisest 58 eurolt 80 euroni kuus, on alusetu, kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt teavitatakse muudatustest lapsevanemat kokkuleppes märgitud aadressil kirjalikult või elektrooniliselt või lasteaia teadetetahvlil/ kodulehel. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule (t lk 6) oli kostja teadlik,et lasteaiatasu määrad võivad muutuda. Hageja kinnitas, et teavitus lasteaia kohatasu suuruse muutusest oli edastatud kõikidele lapsevanematele läbi ELIIS e-keskkonna ja ka lepingus fikseeritud kostja eposti aadressidele. Samuti on nimetatud info nähtav Rae Valla Xxxx kodulehel. Kostja ei ole kohtu ette toonud, et ta ei ole lasteaia poolt edastatud arveid vm teateid kättesaanud, siis järeldub sellest, et kostja on saanud kätte ka hageja poolt edastatud teate selle kohta, et lasteaiatasu suureneb. Kostja ei ole tõendanud, et oleks enne kohtumenetlust sellel põhjendusel arvete summasid vaidlustanud.
15.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole ka kostja väide, et kostjale saabunud arvete esitajaks on märgitud raamatupidaja M. M. ja osadel arvetel (nr 214798, 215039) ei ole tasumise tähtaega märgitud ning samas kohtule esitatud arvetel on märgitud nende koostajaks pearaamatupidaja A. V. ja tasumise tähtajaks on märgitud järgneva kuu 20. kuupäev. Kostja poolt kohtule esitatud arvetelt nähtub, et tegemist on kordusarvetega (t lk 36-37), mistõttu mõningased vormistuslikud erinevused nendes on põhjendatud.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.1.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kogusummas 66,70 eurot ja viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni alates 18.08.2021.
16.2.Kostja leiab, et kuivõrd ei ole selge arvete tasumise kohustuse tekkimise aeg, on hageja viiviste arvestus on põhjendamata ja ebaõige.
16.3.Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arvetel on märgitud tasumise kuupäev. Ühtegi vastuväidet selle kohta, et tegemist on ebamõistlikult suure viivisenõudega ning kostja paluks seda vähendada, kohtule esitatud ei ole. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 66,70 eurot.
16.4.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See nõue kuulub rahuldamisele.
17.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu summas 30 eurot. Kostja vastavale hageja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
17.2.Kohus leiab, et kuivõrd peale pooltevahel sõlmitud lepingu lõppemist on hageja esindaja pöördunud 25.06.2021 kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega ühel korral, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudekulu summas 15 eurot tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 (t lk 11-12). Täiendavate nõuete esitamine kostjale hageja poolt tõendatud ei ole.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 506 eurot, viivis 66,70 eurot, sissenõudekulu 15 eurot ja viivis alates 18.08.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude summas 506 eurot täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
20.1.Arvestades osalist nõudest loobumist esitas hageja hagi põhivõlgnevuse 506 eurot, viivise 66,70 euro ja sissenõudmiskulu 30,00 euro nõudes. Aastane viivis arvutatuna põhisummalt on 40,48 eurot.
20.2.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks seega 643,18 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.
21.1.Hageja menetluskulud on kokku summas 1095 eurot (t lk 79 ja pöördel), mis koosnevad riigilõivust hagiavalduse esitamisel 175 eurot ning lepingulise esindaja kulust 7 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku summas 920,00 eurot.
Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
21.2.Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele riigilõiv osaliselt. Võttes arvesse hagist osalist loobumist vähenes hagihind. Vähenenud hagihinnalt oleks tasumisele kuulunud riigilõiv 125 eurot (mitte 175, nagu tasus hageja). 125 eurot kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.3.Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa turu keskmist hinda, kohus leiab selle olevat põhjendatud. Tegemist oli lihtsa ja vähemahuka tsiviilasjaga. Hagiavalduse koostamiseks ja selleks materjalidega tutvumiseks kulunud 4 tundi ei saa täielikult vajalikuks ja põhjendatuks pidada. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades oleks põhjendatud kuni 1,5 tundi ehk 90 minutit. Hageja 22.10. ja 30.12.2021 vastuste kohtu kompromissettepanekutele koostamise ning 10.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud maht oleks à 20 minutit ehk kokku 60 minutit. Ülejäänud toimingud (20.09., 04.10. ning 10.01.2022 vastus kohtu nõudele) olid vajalikud ning nendeks kulunud aeg (kokku 130 minutit) põhjendatud. Seega oli kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 280 minutit, mis hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta on 560 eurot.
21.4.TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1 ja § 168 lg 2 võimaldab jätta menetluskulud täielikult või osaliselt menetlusosaliste enda kanda. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 200 eurot ning ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetud osas kuulub rahuldamisele ka hageja nõue tasuda sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on kohtule põhistanud, et viimasel puudub muu sissetulek peale lastetoetuse ning kastavab last üksi. Kohus leiab, et seetõttu oleks ebamõistlik lisaks võlgevuse tasumisele välja mõista kostjalt ka hageja küllaltki suur menetluskulu. Samuti arvestab kohus sellega, et hageja on menetluse kestel oma nõudest osaliselt loobunud. Samas ei ole kostja vastuväited nõude mittetasumiseks asjakohasteks osutunud, mistõttu menetluskulude tervikuna menetlusosaliste endi kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kuna kohtusse pöörduma sundis ikkagi kostja võlg hageja ees. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et tegemist oli lihtsa ja vähemahuka tsiviilasjaga, mis seondus hageja kui kohaliku omavalitsuse põhitegevusega ehk lastaiateenuse osutamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.