E. M. hagi A. A. vastu seltsingulepingust tuleneva hüvitise nõudes
Hagihind
38468,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (e-post: xxx); Kostja: A. A. (isikukood: xxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post: xxx). 10.05.2022 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.E. M. esitas 29.06.2020 Harju Maakohtule hagi A. A. vastu seltsingulepingust tuleneva hüvitise nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.06.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista seltsingulepingust tuleneva hüvitisena 38468,08 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − A. Z., isikukood xxxxxxxxxxx on kostja ema ja oli hageja elukaaslane ning kaasseltsinglane alates 2001.a.-st kuni A. Z. surmani 18.05.2021.a. Hageja ja A. Z. olid eelmises punktis märgitud perioodi jooksul ühe korra lahus umbes pool aastat, s.t. 2006.a. viimased kolm-neli kuud ja 2007.a. esimesed kaks kuud. Peale seda perioodi jätkusid nii hageja ja A. Z. kooselu kui ka ühised majanduslikud huvi ja eesmärgid. − A. Z. ja hageja elasid vabaabielus ja omasid ühist majapidamist ning ühist kodu aadressil XXX Tallinnas, mis on kinnistusraamatus registreeritud A. Z. nimele, alates 2001.a.-st kuni A. Z. surmani. Lisaks on A. Z. ja hageja kaasomandis 1-toaline korter aadressil YYY Tallinnas. − Hageja ja A. Z. sõlmisid seltsingulepingu raames 19.07.2002.a. AS-iga Hansapank (praegune Swedbank AS) laenulepingu nr xxxxxxx, millega saadi laenuks 15988 eurot korteriomandi aadressil YYY Tallinnas ostmiseks. − 26.11.2004.a. sõlmiti laenulepingule lisa nr 1, millega anti laenusaajate kasutusse täiendav laenusumma 12791,00 eurot, mille eesmärgiks oli auto ost (käesolevaks ajaks on nimetatud ajal ostetud auto müüdud ja saadud raha kasutatud seltsinglaste perekondlikele vajadustele). − 19.03.2007.a. sõlmiti laenulepingule uus lisa, millega anti laenusaajate kasutusse uus täiendav summa 15988,00 eurot, mille eesmärgiks oli Korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas renoveerimine. − Hageja täitis laenulepingust tulenevad kohustused ainuisikuliselt. Kokku koos lepingust tulenevate intressidega maksis hageja laenu tagasimakseid summas 52480,08 eurot. Tagasimaksed on sooritatud perioodil 29.07.2002.a. kuni 17.03.2014.a. − Hageja leiab, et talle kuulub arvutuslikult tagastamisele tema panus 52480,08€. Samas on poolte kaasomandis korteriomand asukohaga YYY Tallinnas, mille turuväärtus hetkel on ca 60000 eurot - sellest tulenevalt on hagejale tagastatud juba 30000€. Järelikult 52480,08€-st kuulub hagejale tagastamisele veel 22480,08€, millele lisandub kostja õiguseellase korteriomandile kulutatud 15988€. Seega, hageja nõue kostja vastu moodustab 38468,08€. − Kostja on A. Z. ainsa tütrena tema ainupärija, kes seadusjärgse pärijana pärib kogu A. Z. vara. Kostja tegi 28.05.2021.a. kostja notar Raul Joametsa juures avalduse pärimismenetluse algatamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. − 28.05.2021.a. esitas kostja hagejale ultimaatumi, et hageja peab korteriomandist aadressil XXX Tallinnas koheselt, s.t. hiljemalt 31.05.2021.a.-ks välja kolima. Kuigi hageja selgitas, et tal ei ole nii kiiresti võimalik välja kolida, vahetas kostja 29.05.2021.a. hageja kodu sissepääsulukud ja tõstis hageja asjad koridori. − Hageja esitas kostjale 30.05.2021.a. esimese ja 01.06.2021.a. teise pretensiooni, milles sisaldus ettepanek kompromissi korras YYY Tallinnas asuva korteriomandi A. Z.le kuuluva ja kostja poolt päritava kaasomandi 1⁄2 mõttelise osa omandi ülekandmiseks hagejale notariaalse lepinguga. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud. Vastusena kostja hagivastusele, jäi hageja 11.08.2021 menetlusdokumendis varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja tõi täiendavalt välja järgmist:
2-21-9439 − Aadressil YYY Tallinnas asuva korteriomandi hind võib olla vahemikus 60000 kuni 66000 eurot, sõltuvalt müügi kiirusest. − XXX korteris tehti täielik korteri renoveerimine: vahetati kõik vanad aknad ja uksed, tehti täielikult ümber vannituba, vana vann asendati moodsa Jacousy-tüüpi vanniga, tehti täielik põrandakattematerjali vahetus kõikides tubades ja köögis uue laminaatparketi vastu, lisaks tehti kapitaalne remont seintele ja lagedele (seinte ja lagede sirgeksajamine, pahteldamine, värvimine jne.) ning osteti korterisse ka kogu köögi- ning tubade mööbel. − Hageja ei nõustu, et hageja kasutuses olevat, kuid liisinguandjale omandiõigusega kuuluvat Toyota RAV4 tuleks käsitleda seltsingulepingu raames omandatud varana, mida tuleks samuti jagada – kui sõiduauto ka kuuluks hagejale, kohalduvad seltsingulepingule ja abielu jooksul omandatud varale erinev seaduse regulatsioon ning kogu seltsinglastele kuuluvat vara ei saa pidada seltsinguvaraks. − YYY korteriomand oli antud üürile üksnes perioodiks 2020.a. kuni 2021.a. (ca pool aastat) ja üksnes kommunaalkulude tasumise kohustusega. Mingit kasumit hageja sellega ei teeninud. − Hageja ei nõustu, et hagejale omandiõiguse alusel kuuluvat kinnistut xxx xx xxx alevikus tuleks pidada seltsinguvaraks ja jagada võrdsetel alustel kui kaasomandit – nimetatud kinnistu oli hagejal olemas vallasasjana juba enne seltsingulepingu algust, ehkki maa erastati ja kanti kinnistusraamatusse alles 2002.a.-l. See moodustas ühisvara eelmise abikaasaga, T. M.ga ja on jäetud jagamise tulemusel hagejale.
3.Kostja esitas 07.07.2021 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Kostjale ei ole arusaadav, millisest loogikast ja matemaatikast lähtub hageja, kui leiab, et ühine laenukohustus, oli tervenisti ainult kostja ema tasumise kohustus, hoolimata sellest, et 1⁄2 korteriomandist asukohaga YYY, Tallinn kuulub hagejale, samuti ära müüdud auto. − Hageja ei ole tõendanud, et kaasomandis oleva korteri, asukohaga YYY, Tallinn, müügihind on ca 60000.- eurot ning arusaamatuks jääb, kes on tagastanud hagejale 30000.eurot ehk andnud üle kostja emale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kaasomandist asukohaga YYY, Tallinn. Väidetavalt remondiks kulunud raha nõuab hageja sisse mitu korda, ning lisaks nõuab hageja kostjalt lisaks hüvitist hagejale juba kuuluva 1⁄2 vara eest. Kostjale teadaolevalt, kulus XXX, remondile tühine osa ülejäänud osa kulutas hageja ise ära. − 30.05.2021.a. pretensiooni punktides 7., 8.,. 9., 10., 11. on kirjeldatud, kuidas hageja tuli vastu kostja vajadustele ja huvidele, eesmärgiga aidata kostjat kostja seadusest tulenevate õiguste realiseerimisel. Hageja on oma 30.05.2021.a. pretensioonis kirjutanud, et kostja olevat hakanud hagejalt nõudma, et hageja XXX tn korteri koheselt (hiljemalt, 30.05.2021.a. ) vabastaks ja koliks 1- toalisse YYY tn korterisse. Hageja on ka oma hagiavalduse punktis 36. märkinud, et kostja tõstis hageja ebaseaduslikult oma kodust välja 29.05.2021.a. Kostja juhib veelkord hageja tähelepanu, et oli kostja sunnitud 29.05.2021.a. korteri asukohaga XXX, Tallinn korteriukse luku ära vahetama kuna kostja tundis reaalset ohtu oma isikule. − Hageja elas oma isikliku elu ja mingit eraldi seltsingulepingut kostja emal ja hagejal kunagi ei olnud. Samuti leidis hageja, et tema ei pea kostja ema korteriomandis, XXX, Tallinn üüri maksma kui ta nõudis õigust kolm kuud nimetatud korteris elada, aga üüriraha korteriomandi asukohaga YYY, Tallinn väljaüürimise eest võis hageja pikema aja jooksul ainuisikuliselt enda kasutusse jätta, leides, et saadud üüritulu ei ole vaja jagada ei kostja emaga ega ka kostjaga. − Hageja väidab, et kostja ema ja hageja omasid ühist majapidamist ja elasid vabaabielu alates 2001.a. (ajal kui hageja oli abielus). Seda hageja väite õigsust ei ole võimalik enam
2-21-9439 kunagi kontrollida, sest kostja ema on surnud, tegelikkuses võis see vabaabielu alata juba 1998.a. või veelgi varem. − Kui kostja ema ja hageja alates aastast 2001.a. vabaabielu ja seltsingulepingu ühiseks eesmärgiks oli kogu niinimetatud vabaabikaasade vara korrashoid ja säilitamine, siis kuulub seltsinguvarasse ka katastritunnusega: xxxxxxxxxxx, asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond, 1703 ruutmeetrit ja katastritunnustega xxxxxxxxxxx, asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond, 70 ruutmeetrine hoone, samuti sõiduauto TOYOTA RAV 4/RAV 4 Hübrid ja TOYOTA AVENSIS, registrinumbriga XXXXXX. Isegi hagejale peaks olema aru saadav, et alates 2001.a. olev vara ei säili korras ilma mõlema poolse seltsinglasest vabaabielu kaasa võrdse panuseta ja ka see eelnevalt nimetatud vara tuleb jagada poolte vahel võrdselt.
4.Edasistes menetlusdokumentides jäid pooled oma seisukohtade juurde.
5.02.11.2021 ja 10.05.2022 toimunud kohtuistungitel selgitas kohus pooltele menetluse seisu ning poolte tõendamiskoormist. Kohtuistungitel pooled kokkuleppele asja lahendamises ei jõudnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − A. Z. on kostja ema ja oli hageja elukaaslane vähemalt alates 2001.a.-st kuni A. Z. surmani 18.05.2021.a, v.a. ca 6-kuulise perioodi jooksul 2006.-2007.a vahetusel, mil hageja oli abielus teise isikuga. A. Z. ja hageja omasid ühist kodu aadressil XXX Tallinnas. − A. Z. ja hageja kaasomandis on 1-toaline korter aadressil YYY Tallinnas, mille soetamiseks sõlmisid nad 19.07.2002.a. AS-iga Hansapank (praegune Swedbank AS) laenulepingu nr xxxxxxx 15988 eurot laenamiseks. − 26.11.2004.a. sõlmiti laenulepingule lisa nr 1, millega anti laenusaajate kasutusse täiendav laenusumma 12791,00 eurot, mille eesmärgiks oli auto ost (käesolevaks ajaks on nimetatud ajal ostetud auto müüdud ja saadud raha kasutatud seltsinglaste perekondlikele vajadustele).
2-21-9439 − 19.03.2007.a. sõlmiti laenulepingule uus lisa, millega anti laenusaajate kasutusse uus täiendav summa 15988,00 eurot, mille eesmärgiks oli Korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas renoveerimine. − Hageja täitis laenulepingust tulenevad kohustused ainuisikuliselt. Kokku koos lepingust tulenevate intressidega maksis hageja laenu tagasimakseid summas 52480,08 eurot. Tagasimaksed on sooritatud perioodil 29.07.2002.a. kuni 17.03.2014.a. − Kostja on A. Z. ainsa tütrena tema ainupärija, kes seadusjärgse pärijana pärib kogu A. Z. vara. Kostja esitas 28.05.2021.a. kostja notar Raul Joametsa juures avalduse pärimismenetluse algatamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks.
10.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ja A. Z. vahel oli sõlmitud seltsinguleping ja kas sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lähtuvalt seltsingu lõppemisest seltsingusse tehtud panuse hüvitamist.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). VÕS § 589 lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Tulenevalt VÕS § 582 lg-test 1 ja 2 on igal seltsinglasel õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises, seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik seltsinglaste otsus. Eeldatakse, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 587 lg 1). Kui seltsingulepingu eesmärk on omandada kinnisasi, siis peab see olema vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 119 notariaalselt tõestatud. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt tõendama pool, kes sellele tugineb.
12.Selleks, et anda hinnang sellele, kas hageja ja A. Z. võisid olla sõlminud seltsingulepingu, on eelkõige vajalik poolte ühise eesmärgi tuvastamine. Riigikohus on mitmetes lahendites (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 19; nr 3-2-1-129-16, p 22) märkinud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: − mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); − pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Riigikohus on toonud välja ka, et ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta vabaabielu puhul seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist. VÕS § 581 lg 2 järgi eeldatakse panuste võrdsust, kuid korteriga seotud rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust. (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 20; RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 23) Samuti on välja toodud, et ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta, kuna sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes – sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte
2-21-9439 kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 14-15)
13.Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga kohtu arvates poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt.
14.Hageja on välja toonud, et A. Z. ja hageja omasid ühist kodu aadressil XXX Tallinnas, mis kuulus A. Z. omandisse ja mille renoveerimiseks võtsid hageja ja A. Z. laenu. Hageja on välja toonud ka, et A. Z. ja hageja kaasomandis on 1-toaline korter aadressil YYY Tallinnas, mille soetamiseks sõlmisid nad 19.07.2002.a. AS-iga Hansapank (praegune Swedbank AS) laenulepingu ning mille soetamise eesmärk oli üüritulu teenimine, mis kataks ära igakuise laenumakse. Hagimaterjalidest nähtub ka, et hageja täitis laenu tagasimaksekohustust panga eest ka perioodil, mil hageja ja A. Z. ei olnud kooselulises suhtes. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja ja A. Z. vahel oli seltsing, lähtuvalt asjaolust, et lisaks ühisele majapidamisele oli pooltel ka ühine majanduslik huvi lisaks korteriomandile, mida hageja ja A. Z. kasutasid koduna, ka täiendava korteriomandi soetamise näol. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest ka, et hageja ja A. Z. olid mõlemad teinud seltsingusse panuseid – hageja läbi igakuiste laenumaksete tasumise, A. Z. läbi igakuiste kommunaalkulude tasumise.
15.VÕS § 596 lg 1 p 4 kohaselt lõppeb seltsing seltsinglase surmaga. Poolte vahel puudub vaidlus, et A. Z. suri 18.05.2021. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et hageja ja A. Z. vaheline seltsing lõppes 18.05.2021.a.
16.VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid. VÕS § 602 lg 1 kohaselt tuleb seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks (VÕS § 602 lg 2).
17.Hageja on toonud välja, et seltsinguvarasse kuulub hageja ja A. Z. kaasomandisse soetatud korteriomand asukohaga YYY Tallinn ning A. Z.le kuulunud korteriomandisse asukohaga XXX Tallinn tehtud parendused. Seltsingu kohustuste hulka kuulus hageja, A. Z. ja AS Hansapank (praegune Swedbank AS) vahel sõlmitud laenuleping nr xxxxxxx ja selle lisad, millega laenulimiiti kahel korral suurendati ning millest tulenevad igakuised tagasimaksekohustused täitis hageja. Hageja on välja toonud ka, et ühiselt soetati sama laenulepingu raames saadud rahaliste vahendite arvelt ka sõiduauto, mis on praeguseks võõrandatud. Kostja on välja toonud, et seltsinguvarana tuleb käsitleda ka hagejale kuuluvaid kinnisasju asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond ja xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond ning sõiduautosid Toyota RAV 4 Hübrid ja Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXXXX. Hageja vaidles kostjale vastu. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kinnisasjade asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond ja xxx xxx, xxx alevik, xxx vald, xxx maakond ning sõiduautode Toyota RAV 4 Hübrid ja Toyota Avensis registreerimismärgiga XXXXXX kuulumist seltsinguvarasse. Seejuures on kostja ise esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse 14.10.1998 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 03.12.1998, mis on ümber kirjutatud 06.09.2002 ehk omanikukanne on tehtud enne seltsingulepingu sõlmimist.
2-21-9439 Eeltoodust lähtuvalt saab kohus käsitleda seltsinguvarana korteriomandit asukohaga YYY Tallinn, mis kuulus võrdsetes osades hageja ja A. Z. kaasomandisse ning A. Z.le kuulunud korteriomandisse asukohaga XXX Tallinn laenulepingu nr xxxxxxx lisa 2 väljamakse arvelt tehtud parendused. Hageja on esitanud tõendina laenulepingu nr xxxxxxx ja selle lisad 1 ja 2 ning enda arveldukonto väljavõtted tõendamaks laenukohustuse täitmist. Laenulepingust, selle lisadest ning hageja arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et laenukohustus AS-i Hansapank (praegune Swedbank AS) ees on täidetud. Pooled ei ole kohtu ette toonud täiendavaid asjaolusid, millest nähtuks, et seltsingul on kolmandate isikute ees täitmata kohustusi.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista seltsingulepingust tuleneva hüvitisena 38468,08 eurot. Hageja nõue põhineb arvutuskäigul, millest lähtuvalt on hageja teinud seltsingusse panuseid summas 52480,08 eurot (laenu tagasimaksed), hagejale kuulub kaasomandis olev korteriomand, mille turuväärtus on hinnanguliselt 60 000 eurot - vastavalt kuulub hagejale seega korteriomandi 1⁄2 osa hinnangulise väärtusega 30 000 eurot mis tuleb laenu tagasimaksetest lahutada ning saadule tuleb liita 15988 eurot, mis kulutati A. Z.le kuulunud korteriomandi renoveerimisele. Kostja on vaielnud hagejale vastu, tuues välja, et hageja arvutuskäik on ebaselge, kaasomandis oleva korteri turuväärtus ei vasta tegelikkusele, hageja on kahekordselt võtnud arvesse 15988 euro suurust laenuosa, mis sisaldub juba laenu tagasimaksete summas ning hageja on lähtunud ekslikult eeldusest, et laenukohustuse täitmine pidanuks olema vaid A. Z. kohustus.
19.Kohus nõustub kostjaga osaliselt. Puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga YYY Tallinn kuulus võrdsetes osades hageja ja A. Z. kaasomandisse. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud menetluses nõude kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks kaasomandi lõpetamisel. Hageja on toonud menetluses välja, et A. Z. ei teinud seltsingusse rahalisi panuseid ja A. Z. panus seisnes asjaolus, et ta võimaldas laenulepingu nr xxxxxxx sõlmimisel koormata talle kuulunud korteriomandi asukohaga XXX Tallinn esmalt pandi, hiljem hüpoteegiga koormamist laenu tagatisena. Kostja on toonud välja ning esitanud ka A. Z. arvelduskontode väljavõtted tõendamaks, et A. Z. tegi seltsingusse ka rahalisi panuseid, tasudes igakuiseid kommunaalkulusid poolte ühiselt eluasemena kasutatud korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn eest.
20.VÕS § 603 lg 1 kohaselt tuleb pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Võttes arvesse, et pooled tegid mõlemad igakuiseid panused seltsinguvarasse (hageja laenumaksete tasumise, A. Z. kommunaalkulude tasumise näol), kaasomandisse soetatud seltsinguvara jagamist hageja ei taotle ning seoses majanduskasvu, inflatsiooni ja kinnisvara hinnatõusuga kitsamalt, on kaasomandis oleva korteriomandi väärtus oluliselt suurem, kui seltsinguvarasse tehtud panused laenu igakuiste tagasimaksete näol antud korteriomandi soetamiseks, on kohus seisukohal, et hageja nõue seoses YYY, Tallinn kaasomandis oleva korteriomandiga seotud hüvitise nõudes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus nõustub kostjaga, et hageja on oma nõudes arvutanud XXX Tallinn korteriomandi renoveerimisele tehtud kulutustelt hüvitisnõuet kahekordselt. Hagi lisadest nähtub, et hageja ja A. Z. sõlmisid laenulepingu nr xxxxxxx 24.07.2002 eesmärgiga soetada korter asukohaga YYY, Tallinn, lepingu alusel tehti väljamakse summas 15988 eurot hageja arvelduskontole. 30.11.2004 sõlmitud laenulepingu lisaga nr 1 suurendati laenulimiiti 20070,23 eurole eesmärgiga soetada auto, väljamakse tehti summas 12791 eurot hageja arvelduskontole. 19.03.2007 sõlmitud laenulepingu lisaga nr 2 suurendati laenulimiiti 26568,02 eurole eesmärgiga renoveerida XXX, Tallinn korteriomand, väljamakse tehti summas 15988 eurot hageja arvelduskontole. Eeltoodust lähtuvalt sisaldub korteri renoveerimisele väidetavalt kulunud 15988 eurot laenu tagasimaksete kogusummas.
2-21-9439
22.Hageja ja A. Z. seltsinguvarasse kuuluvad A. Z.le kuulunud korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn tehtud parendused. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb A. Z. õigusjärglasena hüvitada hagejale 15988 eurot, mille eest hageja ja A. Z. renoveerisid A. Z.le kuulunud korteriomandit asukohaga XXX, Tallinn, mida pooled kasutasid ühise elukohana ja mille väärtus pärast renoveerimist kasvas. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, tuues välja, et korteriomandit küll renoveeriti, kuid mitte 15988 euro ulatuses ning antud korteriomandi turuväärtus on tõusnud lähtuvalt üldisest hinnakasvust, mitte 2007.a tehtud renoveerimise tagajärjel. Hageja on esitanud renoveerimiskulude tõendamiseks oma arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et hageja on perioodil 29.03.2007-12.04.2014 teinud kulutusi erinevates ehituspoodides. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust antud asjas, kas laenulepingu lisaga 2 saadud väljamakset summas 15988 eurot kasutati koguulatuses või osaliselt XXX, Tallinn korteriomandi renoveerimiseks. Ei ole vaidlust selles, et seda korterit renoveeriti 15 aastata tagasi. Asjas omab tähendust see, mil määral kasvas korteriomandi väärtus renoveerimise järgselt. Seltsinglaste varaks saaks pidada hüpoteetiliselt korteri renoveerimiseelse ja -järgse väärtuse vahet. Kuna renoveerimise läbiviimisest kuni seltsinglaste vara jagamiseni on möödunud pikk aeg (20072021), siis väärtuse, mis saadi seltsinglaste panuste arvelt tuleb vähendada amortisatsiooni ja kinnisvara tavapärase kallinemise võrra. Kohus selgitas hagejale, et seltsinguvarasse korteriomandi renoveerimisega tehtud panuse väärtuse hindamiseks on vajalik hagejal tõendada korteriomandi väärtus enne renoveerimist, renoveerimise järgselt ning renoveeritud väärtuse muutumist ajas perioodi 2007-2021 vältel. Kohtu hinnangul ei ole hageja omapoolset tõendamiskoormist täitnud. Kohus möönab, et korteri (oskuslik) renoveerimine reeglina tõstab korteriomandi turuväärtust, kuid väärtuse ulatus on tõendamata. Täiendavalt juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud korteriomandit kasutasid hageja ja A. Z. ühise eluasemena igapäevaselt ning hageja on jätnud lisaks korteriomandi väärtuse muutumise, renoveerimise ulatuse ja tegelike kuludele tõendamata jätmisele ka arvesse võtmata, et korteriomandi igapäevase kasutuse käigus tehtud parendused amortiseeruvad. Samuti kohus juhtis eelnevalt hageja tähelepanu sellele, et korterite müügikuulutused ei oma tõenduslikku tähendust korterite hinna määramisel, kuna need vaid näitavad müüjate soovi hinna osas, mis on aga reaalne müügihind, selgub reaalsete müükide analüüsil. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kuivõrd XXX, Tallinn korteriomandi renoveerimisest tingitud väärtuse muutus on täielikult tõendamata, ei ole põhjendatud hageja nõue seltsingu lõppemisel XXX, Tallinn korteriomandisse tehtud parendustelt hüvitise nõudmiseks.
23.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
2-21-9439 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
29.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.