Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise koht ja aeg
30. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-10859
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Kristel Koppeli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. detsembri 2021. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Vastustaja (kostja): Kristel Koppel (isikukood
esindajad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitas viivisenõude osalist rahuldamist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale hagis märgitud aadressile XXXXXXXXXXXX vald, X maakond, mis on ühtlasi kostja elukoha aadressiks rahvastikuregistri kohaselt. Kohus üritas 24. augustil 2021 dokumente kostjale kätte toimetada ka politsei kaasabil, kust dokumendid tagastati, kuna kostja viibimiskoht ei ole teada. Kuna dokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ning kohtule on ka varasematest menetlustest teada kostjale dokumentide kättetoimetamise võimatusest, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult
nr 3-2-1- 120-08, p 12). Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 27,96% aastas. Sellist viivise kokkulepet ei saa pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 406 2 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja on sõlminud 30. mail 2019 lepingu krediidikulukuse määraga 34,28% aastas. Alates 30. novembrist 2018 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,01% (20,01% x 3 = 60,03%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (34,28% < 60,03%). Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra.
võimatusest, toimetas maakohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6. oktoobril 2021. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. Kohus peab TsMS § 317 lg 2 kolmanda lause järgi vajadusel tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures peab kohus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et kostja aadress välja selgitada ja hagi kätte toimetada (vt nt Riigikohtu
kuid seda ei saa samastada selle väärtusega tagastamise hetkel (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 23.1).
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.