Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-14191

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus

09.09.2021 on hageja esitanud hagi 2486,40 euro nõudes. 01.04.2019 ja 11.04.2019 on hageja koostanud P G hinnapakkumised ning vastavalt nimetatud hinnapakkumistele on koostanud P. G kinnistul XX ehitus- ja remonditöid ning likvideerinud tööde käigus tekkinud elektri- ja veeavarii. Tööde hulka kuulus kahe mahuti 7 m3 lammutamine ja liivaga täitmine, mulla taastamine, vajunud tänavakivide ümberpaigaldamine, äärekivide paigaldus, maja ja liitumiskaevu vahel kanalisatsioonitoru paigaldamine, tänavakivi taastamine ja jäätmete äravedu ja utiliseerimine. Kokkulepitud tööde maksumus oli kokku 4865,20 eurot, mis on koos transpordikuludega tasutud. Maksmata on tehnosüsteemide (elektrikaabli ja veetoru) avarii tagajärgede likvideerimise kulud summas 1243 eurot (s.h käibemaks 207,20 eurot), mille tasumisest P. G keeldub. 30.06.2021 esitas hageja arve, arve tasumisega viivitamisel peab P. G tasuma viivist 0,02 % päevas maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. P. G arvet ei tasunud ja hageja kõnedele ei vastanud.

02.05.2019 koostasid pooled akti, kus on hageja teostatud tööd fikseeritud ja millele on P. G alla kirjutanud. P. G on tööd vastu võtnud ja loeb teostatud tööd nõuetekohaselt täidetuks ja ei oma üleandmise – vastuvõtmise hetkel pretensioone. P. G on põhjendanud tasumist keeldumist sellega, et ta ei pidanud vastutama ehitusplatsil ohutuse eest ja ei pidanud tagama kaabli ning veetoru paiknemiskohal ohumärkide (hoiatuslintide) olemasolu, kuna ei ole ehitaja. P. G leiab, et kui ehitaja nõustus tegema tööd ilma teostusjoonisteta, pidi ta veenduma, et töödega ei vigastata olemasolevat olukorda. Hageja leiab, et tööde teostamiseks on tellija kohustatud esitama töövõtjale nõuetekohaselt koostatud ehitusprojekti, kus oleks märgitud tehnosüsteemide asukohad. Ehitusprojekti tellimine on kinnistu omaniku seadusjärgne kohustus, kes peab seda kohaliku omavalitsuse käest nõutavas vormis taotlema. P. G ei ole nimetatud kohustust täitnud. 15.04.2019 on tellija teatanud, et ootab projekti kinnitust ja sama päeva õhtul on ta teatanud, et projekt on kooskõlastatud ja töödega võib alustada. Hageja järeldab, et projekti on koostanud tellija ise. Tellimuse täitmiseks esitatud projekt on tegelikkuses lühike skeem oli puudulik, seal ei olnud midagi kirjas elektri- ja veevärgi kaitsevööndite ulatuse ega ka kaitsevööndiga seotud piirangute kohta. Kirjas on üks AS E seatud tingimus – ÜVK rajatiste kaitsevööndile (liitumispunktidest 2 m) ei tohi rajada aedu, kõvakattega platse jms ning istutada puid ilma AS E nõusolekuta. Tellija peab tagama omanikujärelevalve, pole määravat tähtust kas omanik ise on ehitusplatsil. Tellija on töö vastu võtnud ja selle kasutusse võtnud.

P. G on maksmisega viivitanud 01.07.2021 – 16.08.2021, viivise suurus on 0,02% päevas, mis on hagi esitamise seisuga 1168,42 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja edasiulatuv viivis kuni võlgnevuse tasumiseni.

P. G vastus

Isegi kui tellija peaks vastutama, siis on tellijaks olnud G V , kes on töövõtulepingu sõlminud, seega P. G ei vastuta nõude eest. Kinnistu kuulub 1⁄2 osas P. G ja 1⁄2 osas G V ja A V . Lepingueelsed läbirääkimised ja lepinguga seotud kirjavahetus on toimunud G. V . Lepingu on sõlminud G. V . P. G ei ole esitatud ühtegi pretensiooni ega nõuet. G. V ei olnud ka P. G esindajaks. P. G on küll allkirjastanud tööde 2/6

2-21-14191

vastuvõtmisakti, kuid on teinud seda G. V palvel ja nimel, kuna viimasel ei olnud võimalik akti allkirjastada. P. G on ka tasunud tööde eest otse hagejale, kuid seda kinnistu kaasomanikuna vastavalt kokkuleppele G. V . Hageja täpsustatud hagiavaldus

Hageja otsustas kaasata kostjana menetlusse ka G. V ning esitas täpsustatud hagiavalduse. Hageja peab P. G põhjendusi asjaga mitteseotuse osas otsituks. Akti allkirjastamisel ei ole P. G teatanud hagejale, et tööde vastuvõtmisel ei tegutse ta enda nimel, vaid tellijaks oleva Kaare tee 20 kaasomaniku G. V palvel. P. G ei ole makse tegemisel märkinud, et teeb makse G. V eest. P. G kohustus maksta tööde eest tuleneb tema kinnitusest, et kinnistu kaasomanikud leppisid kulutuste jaotuses omavahel kokku. P. G vastutuse aluseks on tema tegutsemine tellijana tööde vastuvõtmisel ning tööde eest tasumisel ja ei ole tähtsust, kumb kahest kaasomanikust pidas eelnevalt hagejaga kirjavahetust. Hageja palub võlgnevus koos viivisega mõista kostjatelt solidaarselt välja. Hageja on parandanud viivise suuruse ja palub välja mõista 16.08.2021 seisuga viivis summas 11,68 eurot. Lisaks edasiulatuv viivis.

Kostjate seisukohad

P. G on tasunud 2500 eurot. Kaasomanikud leppisid omavahel kokku kulutuste jagamise ja 2500 eurot kompenseeris P. G G. V , kandes summa otse hagejale. Hageja ei ole P. G arvet ega nõuet esitanud. Hageja väited solidaarselt kahju eest vastutamise osas jäävad P. G arusaamatuks, kuna asjaolude pinnalt ei saa väita, et mingit kahju oleks üldse tekkinud.

G. V ei vaidel vastu, et tema ja hageja vahel on sõlmitud töövõtuleping, ehitustööde maksumus oli 4865,20 eurot ja see on hagejale tasutud. Tööde käigus kahjustas hageja kinnistu tehnosüsteeme ning pooled vaidlevad selle üle, kes nimetatud kahjustuste eest vastutab. G. V ei ole nõus, et ta peaks nimetatud kahjustuste likvideerimise maksumuse hüvitama. Hageja ja G. V ei ole leppinud kokku avarii likvideerimise tööde tegemises ja nende maksumuse hüvitamises. Hageja ei ole avarii likvideerimise maksumust tõendanud. Hinnapakkumised ei sisalda nimetatud töid. Kahju põhjustas hageja ise ja G. V ei peaks tellijana selle eest vastutama. Hageja näol on tegemist professionaaliga, kelle jaoks on pinnase- ja kaevetööd igapäevaseks tegevuseks. Töövõtja, kellel tuleb oma tööd teha tuginedes kolmandate isikute plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele. Kui projekt oli puudulik, siis oli hagejal lähtuvalt töövõtja kõrgemast hoolsusstandardist kohustus kontrollida, et tööde teostamise käigus ei kahjustata kinnistu vee- ja elektrikommunikatsioone. Seadusest ega lepingust ei tulene G. V kohustust esitada ehitusprojekt. Ja kui hageja seda obligatoorseks pidas, siis miks hageja üldse tööde teostamisega alustas. P. G on tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud G. V palvel ja asjaolu, et ta on tööd vastu võtnud ei tähenda, et nendes töödes oleks kokku lepitud. Pärast tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist on G. V avastanud töös varjatud puudused – nimelt toitekaabel oli paigaldatud ja ühendatud ebakvaliteetselt ja nõuetele mittevastavalt. Toitekaabli vahetuse maksumuseks on 3086,42 eurot, selles osas kavatseb G. V esitada hageja vastu vastuhagi TsMS § 373 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. G. V palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja täiendav seisukoht

Hageja on esitanud tõendid tehtud tööde mõistliku tasu osas, tegemist on piirkonna tavalise tasuga sellise töö eest. Hageja leiab, et töö vastuvõtmisega kinnitas P. G , et töö on lepingukohane ja täielik ja vastupidist peab tõendama kostja. 3/6

2-21-14191

06.04.2022 ärakuulamine

Kostjad kinnitasid, et nad ei soovi esitada vastuhagi. Hageja selgitas, et sõlmitud leping ei hõlmanud neid töid, mille eest käesoleva menetluse raames tasu nõutakse. Tegemist on lisatöödega. Elektrikaabel ja veetoru said kahjustada ja vajalik oli nende parandamine. Kostja esitatud plaanil torud puudusid ja hageja arvas, et neid ei ole seal, kus hageja kaevab. Projekti koostamine oli kostjate kohustus ja kuna projekt oli kooskõlastatud, siis ei tekkinud hagejal ka kahtlust, et projekt võiks olla puudulik. Hageja ei kooskõlastanud avarii kõrvaldamist kostjatega, kuid kostjad olid teadlikud nii avariist kui ka selle kõrvaldamisest. Hageja esindaja ei tea täpselt, mida kostjad nimetatud info peale ütlesid. Kostjad võtsid tööd vastu ja hageja esitas kaks arvet – ühe kokkulepitud tööde kohta ja teise avariitööde kohta. Arve kuupäev on kaks aastat peale tööde lõpetamist. Kirjavahetusest ilmneb, et hageja alustas töödega peale projekti kinnitamist ja kodulehel on kirjas, et omanik teavitab kinnistusisestest kommunikatsioonidest enne kaevetööde alustamist. Hageja pidas projektis toodud infot ammendavaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-21-14191

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

2-21-14191

et: „Töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja.“ . Töövõtja peab oma töö tegemisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Riigikohus on 27.10.2016 tsiviilasjas 3-2-1-76-16 otsuse punktis 15 leidnud, et: „Kolleegiumi hinnangul peab töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele.“ Kohus leiab, et hageja oleks pidanud G. V esitatud plaani kontrollima ja veenduma, et see plaan on sobivaks aluseks tema tööle. Kui hageja ei leidnud plaanilt elektri- ja veevärgi kaitsevööndite ulatust ning kaitsevööndiga seonduvaid piiranguid, siis ei oleks hageja saanud nimetatud plaanist lähtuda. Kostjate maja ei olnud pooleliolev ehitis, mida kinnitab asjaolu, et kostjad pidi avarii tõttu majast välja kolima (dtl 15), seega oleks hagejal pidanud tekkima plaani vaadates kahtlus, et sellele ei ole piisavalt infot, et kaevetöid teha. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav eeldada, et majas, kus inimesed elavad ja kuhu rajatakse kanalisatsiooni ei ole elektri- ja vee ühendust.

MENETLUSKULUD

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.