Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 15.02.2022 avalduse RSMS Worldwide OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 15.02.2022 seisuga on võlgniku maksuvõlg kokku summas 199 085,36 eurot. Võlausaldaja on arestinud võlgniku arvelduskontod alates 26.02.2021 ja viimati 06.12.2021. Viimane laekumine võlgniku ettemaksukontole toimus 23.11.2021 summas 160 eurot tagastusnõude arvelt. Lisaks on võlausaldaja esitanud võlgnikule 12.04.2021 pankrotihoiatuse, millega võlgnik tutvus e-maksuameti kaudu. Registrite kohaselt ei kuulu võlgnikule sõidukeid, laevu, kinnistuid, osaühingute osasid, aktsiaid või muid väärtpabereid. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 14.03.2022 tasus võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. 15.03.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks 04.04.2022. Samal päeval edastati määrus koos pankrotiavaldusega võlgnikule. 06.04.2022 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning teadaolevaid kohustusi on 234 161,44 euro ulatuses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on esialgsel hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2020.a lõpus. Koos ajutise halduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. 03.05.2022 kohtumäärusega määras kohus deposiidi tasumise tähtajaks 16.05.2022 ja andis sama tähtaja võlausaldajale ja võlgnikule seisukoha esitamiseks. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud ning võlausaldaja ega võlgnik seisukohta ei esitanud Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub, teadaolevaid kohustusi on 234 161,44 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks hiljemalt 2020.a lõppu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 7,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 975 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu võlausaldaja poolt deposiiti tasutud summa arvelt. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, kuulub ajutise halduri tasu (1170 eurot koos käibemaksuga) hüvitamisele võlausaldaja poolt 14.03.2022 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. Ülejäänud osas on võlausaldajal võimalik taotleda deposiiti tasutud summa tagastamist, selleks tuleb võlausaldajal kohtule teatada makse tegemiseks vajalikud andmed. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme D Ti. D T oli võlgniku juhatuse liige 17.10.2018-21.03.2022 ning alates 21.03.2022 on juhatuse liige V H. Kandeavaldus juhatuse liikmete muutmiseks on esitatud äriregistrile 17.03.2022. V H on xxx kodanik. Nimetatud asjaolusid arvestades on usutav, et võlgniku dokumendid ei ole V H valduses, vaid D Ti valduses, kes jääb dokumentide hoidjaks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.