Bellacaza Oy hagi AKSO-HAUS OÜ vastu kahju ja kulutuste hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Bellacaza Oy 17. märtsi 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
354 979 eurot 70 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Bellacaza Oy (Soome registrikood 2777261-7), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann ja advokaat Madis Meristo Kostja (vastustaja) AKSO-HAUS OÜ (registrikood 11026928), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13. aprilli 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bellacaza Oy apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-20-958 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bellacaza Oy (hageja, tellija) esitas AKSO-HAUS OÜ (kostja, töövõtja) vastu hagi milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 314 522.50 eurot; puuduste likvideerimise kulu 13 044.56 eurot; viivis põhinõuete summalt 327 567.06 eurot Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõuete täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui põhinõuete kogusummas; kahjuhüvitis õigusabikulude kandmise eest 2419.67 eurot ning viivis nimetatud summalt Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2419,67 eurot; kahjuhüvitis kahju kindlakstegemise kulude kandmise eest 2340 eurot ning viivis nimetatud summalt Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2340 eurot; määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21. aprillil 2017. a tellimuslepingu, millega töövõtja kohustus tarnima neli paarismaja ja tehnilise hoone ning paigaldama hooned nende asukoha aadressil Sepet-Torppa 5, 02230, Espoo, Soome Vabariik. Lepingu hinnaks oli 1 150 160 eurot ilma käibemaksuta. Lepingu punkti 8 alusel oli lepingu esemeks olevate tööde teostamise tähtaeg 22. september 2017. a. Kuivõrd kostja ei suutnud kinni pidada lepingus sätestatud tähtajast, sõlmisid pooled 17. novembril 2017. a kokkuleppe, milles muuhulgas lepiti kokku, et kostja viimistleb majad 2017. a novembri lõpuks ja valmistab ette transpordiks. Pooled leppisid kokku, et viimane osamakse teostatakse 4. detsembril 2017. a eeldusel, et kõik lepingu esemeks olevad hooned on tarnitud Sepet-Torppa 5 objektile ning kostja asub objektil hooneid viimistlema. Hageja tasus kostjale lepingus sätestatud maksegraafiku alusel kokku 1 145 096 eurot.
3.Hageja, kostja ja Aava Kodit Oy (hageja käendajana) sõlmisid 9. jaanuaril 2018. a kokkuleppe, millega tasaarvestati hageja ja kostja vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Kokkuleppe sõlmimise vajadus tulenes asjaolust, et lisaks töövõtutasu maksmisele rahas oli hageja kostja tellimusel ja viimase huvides kandnud kulusid, mis olid lepingu alusel töövõtja kohustusteks. Tasaarvestuse tulemusena pidi kostja tasuma hagejale 13 879.55 eurot, mille töövõtja ka tasus. Lisaks võttis kostja kokkuleppega kohustuse anda lepingu punktile 7 vastava garantii 15. jaanuariks 2018. a, kuid ei ole seda tänaseni esitanud. 9. jaanuari 2018. a kokkuleppe lisadeks olid ka sisetööde puuduste nimekirjad, mis loetlesid selleks hetkeks tuvastatud puudused kostja töödes Sepet-Torppa 5 objekti sisetöödes. Kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega 2018. a veebruarini ning seejärel lahkus Sepet-Torppa 5 objektilt, lubades lähinädalatel naasta. Vähemalt pooled selleks hetkeks tuvastatud puudustest jäid kostja poolt enne objektilt lahkumist kõrvaldamata.
2-20-958
4.1. märtsil 2018. a edastas kostja hagejale e-kirja, kus teatas, et järgmisel nädalal kostja puuduseid kõrvaldama ei tule. Kostja märkis, et muude asjadega tegeletakse 24. aprillist 2018. a kuni 2. maini 2018. a. Hageja vastas, et kostja pakutud ajakava ei ole aktsepteeritav, töövõtjat on puudustest teavitatud ning töövõtja on kohustatud puudused kõrvaldama viivitamata. 16. märtsil 2018. a edastas hageja kostjale e-kirja, milles juhtis muuhulgas tähelepanu sellele, et tellija ootab endiselt töövõtjalt puuduste kõrvaldamist. Kostja vastas 19. märtsi 2018. a ekirjaga märkides, et ei ole keeldunud oma tööde tegemisest. 3. aprillil 2018. a toimus poolte vahel nõupidamine, kus arutati puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamist kostja töös. Töövõtja lubas puudused kõrvaldada 2018. a 17-21. nädalal, kuid ei teinud seda.
5.Hageja esitas kostjale nõude kõrvaldada puudused Sepet-Torppa 5 hoonete välisosades, mis puudutasid fassaadide värviparandusi, hooletute tööjälgede kõrvaldamist kui ka terrassilaudade vahetust. Hageja informeeris kostjat, et juhul, kui kostja puuduseid oma töös ei kõrvalda, asub neid kõrvaldama hageja kostja kulul. Kostja eeltoodule ei reageerinud. Seetõttu asus puudusi kõrvaldama hageja. Hageja kandis tööjõukulusid ning materjali- ja alltöövõtjate kulusid seoses puuduste kõrvaldamisega kostja töös kogusummas 13 044.56 eurot (8609 + 4435,56).
6.Kostja edastas hagejale 16. augustil 2018. a e-kirja, kus väitis, et kostja on nõutud tööd teinud, välja arvatud akna vahetus, mis teostatakse 2018. a 34.-35. nädalal. Töövõtja teatas ka, et garantiitööd teostatakse garantiiperioodi lõpus. Hageja edastas 2. veebruaril 2019. a korduva nõude garantiiaja tagatise, so 2.0% lõplikust käibemaksuta töövõtuhinnast 23 003.20 eurot esitamiseks, kuid kostja garantiiaja tagatist ei esitanud ega ole seda teinud käesoleva ajani. Keeldumise põhjused on ebaselged ja tellijale arusaamatud. Hageja edastas 14. märtsil 2019. a kostjale nõudekirja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Tellija nõudis töövõtjalt garantiiaja tagatise esitamist hiljemalt 21. märtsil 2019. a, hiljemalt 21. märtsil 2019. a puuduste kõrvaldamise ajakava esitamist ning hiljemalt 25. märtsil 2019. a asuda puuduseid kõrvaldama. Tellija nõudekirja lisaks oli diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kutset omava eksperdi Janek Vint ehitustehniline hinnang, mis kinnitas, et kostja poolt teostatud töödes esinevad puudused ning töövõtja antud puuduste eest ka vastutab.
7.Tellijale sai 16. märtsil 2019. a teatavaks, et Sepet-Torppa 5 korteris D on veeleke, mille on põhjustanud puudulikult teostatud katusekatte paigaldus. Tellija informeeris kostjat. Kostja korrastas katusekatte, kuid veelekke tagajärjel tekkinud kahjustused (vahelae soojustuses ning lae kipsis) on kõrvaldamata. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Hageja oli lisanud ka täiendava puuduste nimekirja, mis fikseeriti hoone ülevaatusel 2019. a märtsil ning Soome ehituseksperdi MÖ koostatud asjatundja arvamuse, mis kinnitas puuduste olemasolu kostja poolt teostatud töös. Vastuseks eelnevale märkis kostja, et edastatud puuduste nimekirjas kirjeldatud tööd tuleb teostada garantiiaja lõpus ning kostja võtab eeltoodud nimekirjad garantiiülevaatuse teostamisel arvesse. Hageja edastas kostjale 3. mail 2019. a korduva nõude ning ehitusinseneri PK hinnangu, millest selgus, et vahelagi on teostatud puudustega. Eksperthinnang kinnitab, et hoonete konstruktsioonide vajumist ei põhjustanud projekteerimispuudused, vaid asjaolu, et kostja on jätnud paigaldamata projektis ettenähtud konstruktsioonid. Lisaks eelnevale edastas hageja kostjale ka GECC Projekt OÜ ja PP ekspertarvamuse, mis kinnitasid kostja töö puudusi, seega on kostja lepingut rikkunud. Hageja esitas kokkuvõtva kõrvaldamata jäänud puuduste nimekirja.
8.Hageja tõi esile, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9.1 alusel kohaldatakse töövõtja vastutusele YSE1998 tingimusi ehk Soome Vabariigi ehitustöövõtu üldiseid lepingutingimusi YSE 1998. Tellimuslepingu p 1.3 alusel on pooled kokku leppinud, et hooned peavad vastama otstarbele vastava kasutamise suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetele ning Soome õigusaktidest
2-20-958 ja ametkondlikest määrustest tulenevatele nõuetele (ehitusseadustik (RakMK) ja ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (RYL). Lepingu punkti 15.2 alusel kohaldatakse lepingu suhtes Soome seadusi.
9.Hageja on teinud hinnapakkumise kõnealuste puuduste likvideerimiseks ehitusettevõte Interindex Oy. Puuduste likvideerimise kulu on 314 522.50 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Lisaks on kostja kohustatud hüvitama tellijale viimase poolt kõrvaldatud puuduste likvideerimise kulu töövõtja töös 13 044.56 eurot, tööjõukulu 8609 eurot, materjalide ja alltöövõtjate kulu 4435.56 eurot. Hageja palus mõista kostjalt viivise töövõtulepingust tulenevatelt põhinõuetelt kokku summas 327 567.06 eurot (314 522.50 + 13 044.56) Soome Vabariigi viiviseseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 327 567.06 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitise 2419.67 eurot ning viivised Soome Vabariigi viiviseseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni õigusabikulude täieliku hüvitamiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2419.67 eurot. Hageja nõudis kahju tekitamisega seoses kantud kulude hüvitamist summas 2340 eurot (JV, PK ja PP hinnangute maksumus). Hageja palus viivised kahju kindaks tegemise kuludelt (2340 eurot) kostjalt välja mõista alates hagiavalduse kostjale kätte toimetamisele järgnevast päevast. Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised Soome Vabariigi viiviseseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni ekspertarvamuste kulude täielikuhüvitamiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2340 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on kandnud paranduskulusid summas 13 044.56 eurot, millest osaliselt kostja aktsepteeris nõuet. Kostja on seisukohal, et tegelikkuses ei ole hagejale kahju parandamiskulude näol tekkinud, kuivõrd kulutusi ei ole ta kandnud. Kostja hinnangul ei teegi hageja kõiki parandusi ja ei kannagi kulutusi hagis nõutud ulatuses. Lisaks vaidles kostja puudustele vastu väites, et: suurem osa puudustest on teavitatud hilinenult ja seega on hageja kaotanud õiguse nendele tugineda; osa puudusi on juba kostja poolt likvideeritud ning hageja peab esitama tõendid, et antud puudused on endiselt olemas; osa puudusi on tekkinud seoses hageja poolt esitatud projektis esinevate vigadega ning sellest tulenevalt ei vastuta kostja antud puuduste eest; on olemas puudusi, mida kostja aktsepteerib ehk puudus, mis oli olemas majade üleandmisel, millest on hageja teavitanud tähtaegselt ning, mis on tänaseni likvideerimata. Nimekirjaga garantiiaegsetest puudustest kostja vastu ei vaielnud ega kinnitanud, sest puudused on sõnastatud üldiselt, lisamata on fotomaterjal ja seega ei saa üldise info põhjal kostja tuvastada, millest on tekkinud puudus ning kas puuduse likvideerimine kuulub garantiitööde alla. Kuivõrd kostja vaidles vastu puudustele, siis sellest tulenevalt vaidles ta ka vastu muudele kahju hüvitamise nõuetele (õigusabikulud ja kulud eksperdi hinnangutele) ning viivisenõudele.
11.Kostja tõi seoses ehitusaegsete puudustega esile, et hageja on esitanud mitme asjatundja seisukoha, kus on välja toodud olulisemad puudused (peamiselt seoses vajumise probleemiga), kuid muud puudused on hageja poolt täielikult tõendamata. Lisaks on tõendamata, et puudus esines tööde teostamise ajal YSE § 27 lg 1 kohaselt. Puuduste teavitused on toimunud mitmes osas: 9. jaanuaril 2018. a esitas hageja sisetööde puuduste nimekirja; hagiavalduse lisaga 65 teavitati esmakordselt, et 2018. a puuduse parandamistööle on pretensioon; 2019. a märtsis ja
2-20-958 aprillis esitas hageja sisetööde ja välitööde puuduste nimekirja; hagiavalduse lisaga 65 teavitati esmakordselt puudustest. Kostja hinnangul puudused, mis on esitatud sisetööde kohta pärast 9. jaanuari 2018. a, on esitatud hilinenult. Kostja märkis, et 9. jaanuaril 2018. a olid pooled leppinud kokku, et kuna hageja sai väga põhjalikult mitme nädala jooksul hooneid üle vaadata, siis sisetööde nimekiri, mille hageja esitas, on lõplik. Hagiavalduse lisas 65 on aga täiendavalt välja toodud hulk ehitusaegseid sisetööde puudusi, mis on kõik esitatud hilinenult. Tegemist on puudustega, mis tekivad majade kasutamisest.
12.Puudused, mis on hagi lisas 12 ja 65 saab jagada kaheks kategooriaks: puudused, mis olid likvideeritud kostja poolt ja millele hageja ei ole pretensiooni esitanud mõistliku aja jooksul ning puudused, mis ei ole likvideeritud ja mida kostja ei aktsepteeri. Kostja leiab, et ülaltoodust esimese kategooria puudused on samuti esitatud hilinenult. Hagi lisas 65 on rohkesti puudustena märgitud parandustöid, mis teostati 2018. a ja millele hageja esitab pretensiooni alles hagiavalduses. Osadest puudustest on teavitatud 12-15 kuud pärast majade üleandmist (2019. a märtsi ja aprilli teavitused) ja suur osa puudustest alles hagiavalduses ehk 24 kuud pärast majade üleandmist. Seda ei saa pidada mõistlikuks.
13.Olulised puudused, millest on teavitatud mõistliku aja jooksul on kahe korruse vaheline vajumine ning, et akendele tekib udu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahe korruse vahel on toimunud vajumine. Vaidlus aga seisneb selle üle, mis on tinginud vajumise. Kostja hinnangul on vajumise tinginud asjaolu, et kandetala on jäänud projekteerimata ja seetõttu paigaldamata. Puudub vaidlus ka selles, et projekt on esitatud hageja poolt. Kostja märkis, et projekteerija PK esitatud arvamus on ebaõige. Seoses aknale udu tekkimisega vastas kostja, et selle on tinginud asjaolu, et maja elanikud on avanud aknaid mitte nõuetekohaselt. Aknad, kus on probleem uduga, on Soome-tüüpi mitte avatavad aknad. See tähendab, et tegemist on aknaga, mida ei avata igapäevaselt ja seda avatakse vaid selleks, et saaks vahele paigaldada ribakardinad, pesuks ja hoolduseks.
14.Garantiiaegsed puudused saab jagada puudusteks, mis on tekkinud seoses asja kasutamisega ning puudusteks, mis on tekkinud seoses kahe korruse vahelise vajumisega. Hageja on esitanud väga palju puudusi, mis on seotud tavapärase asja kasutamisega. Paljud garantiiaegsed puudused on sellised, mis tuleb üle kontrollida kohapeal ja tuvastada täpsem puuduse põhjus, seetõttu ei saa kostja nende suhtes seisukohta võtta. Puudused, mis on tingitud kahe korruse vahelisest vajumisest ei kuulu garantiitööde alla YSE § 29 alusel, kuivõrd ei ole tekkinud kostjast tulenevalt.
15.Hagiavalduse kohaselt on hageja võtnud hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks ja hinnapakkumise kohaselt on puuduste likvideerimise hinnaks 314 522.50 eurot. Kostja leidis, et hinnapakkumine on liiga üldine, sellest ei selgu, milliseid töid see sisaldab. Lisaks ei ole kostjale teadaolevalt hageja hinnapakkumise alusel töid tellinud kuigi hinnapakkumise saamisest on möödunud üle 8 kuu. See seab kahtluse alla hageja kavatsuse puudusi üldse likvideerida. Kostja leidis, et hagejale ei ole kahju tekkinud ning ta ei ole kahju tõendanud. Seoses kahju hüvitamise nõudega summas 13 044.56 eurot, mille on tinginud fassaadide värviparandused ja terrassilaudade vahetus märkis kostja, et aktsepteerib vaid kahju fassaadide värviparanduste osas ning osaliselt ka praguliste terrassilaudade osas.
16.Kostja vaidles vastu ka täies ulatuses kahjunõudele summas 2419.67 eurot. Lisaks vaidles kostja vastu ka põhinõude viivise nõudele. Nõuete osas, mida kostja osaliselt aktsepteerib, palus kostja viivist mitte arvestada, kuivõrd kostjal ei ole võimalik ise välja arvutada nõude summa, mida ta aktsepteerib ja seega ei vastuta ta ka viivituse eest. Nõude osas seoses fassaadi
2-20-958 värviparandustega palus kostja samuti viivist mitte arvestada, kuivõrd on tekkinud arusaamatus, kas see töö on ikka teostatud maja F osas. Kui hageja täpsustab antud asjaolu, siis on ka aktsepteeritava nõude suurus kostjale teada. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohus rahuldas 15. veebruari 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks 570 eurot ning viivise põhinõudelt alates 28. märtsist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 7% aastas. Menetluskulud jättis maakohus 99.83% ulatuses hageja kanda ja 0.17% ulatuses kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud 7192.85, millest 5000 eurot kuulub lahendi jõustumisel kostjale väljamaksmisele Rahandusministeeriumi tagatiste kontole hageja poolt tasutud menetluskulude tagatise arvelt. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2192.85 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Maakohus tuvastas, et: - hageja ja kostja sõlmisid 21. aprillil 2017. a ehituse töövõtulepingu, millega kostja kohustus tarnima ning paigaldama aadressile Sepet-Torpaa 5, Espoo, Soome Vabariik neli paarismaja ning tehnilise hoone; - lepingu p 5.1 järgi oli lepingu hind 1 150 160 eurot, hageja tasus kostjale lepingu täitmisena 1 145 096 eurot; - lepingu p 8 kohaselt pidid hooned olema valmis 22. septembril 2017. a; - 17. novembril 2017. a sõlmisid pooled lisakokkuleppe, mille p 3.2. kohaselt kostja viimistleb CD, EF ja GH paarismajad novembri lõpuks, eeldusel, et Aava Kodit OY ja hageja peavad kinni enda kokkuleppe p 3.1. nimetatud kohustustest; - objekt anti kasutamiseks üle 2017. a detsembris; - 9. jaanuaril 2018. a allkirjastasid pooled lõpliku sisetööde puuduste nimekirja; pooled leppisid kokku, et väliste tööde ülevaatus teostatakse 16. jaanuaril 2018. a.
19.Maakohus märkis, et kostja on 19. veebruaril 2019. a keeldunud garantiiaja tagatise andmisest YSE (ehitustöövõtulepingute üldtingimused) 1998 § 36 lg 8 alusel. YSE 1998 § 36 lg 8 teise lause kohaselt tuleb garantiiaja tagatis tagastada viivitamatult pärast seda kui töövõtja on oma tagatisega tagatud kohustused täitnud. Maakohus leidis, et käesoleval juhul puudub hagejal õiguslik alus tagatise nõudmiseks, kuivõrd kostja on oma kohustused täitnud ning hageja poolt viidatud puuduste eest kostja ei vastuta.
20.YSE § 25 p 1 kohaselt hõlmab lepingupoole vastutus, kui töövõtulepingus või käesolevates üldistes lepingutingimustes pole teisiti sätestatud, kohustust hüvitada teisele lepingupoolele kõik need kahjud, mis on tekkinud seoses sellega, et töövõtulepingu järgsed kohustused jäävad mingis suhtes täitmata või mis on muul viisil teisele lepingupoolele tekitatud.
21.Vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele ja lepingu selgitustele pidid aknad olema valged osaliselt sissepoole avanevad ja osaliselt fikseeritud. Maakohtu hinnangul on hageja väited lepingu tingimustele mittevastavate akende kohta üldsõnalised ja tõendamata. Kostja tarnis objektile nn soome tüüpi aknad, mida avatakse pesemiseks spetsiaalselt selleks otstarbeks paigaldatava lingiga. Maakohtu arvates vastab selline aknatüüp lepingus nimetatud osaliselt fikseeritud aknatüübile. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks pidanud tarnima teistsugused aknad. Hageja väited selle kohta, et aknad oleksid pidanud olema kinnised klaaspaketid, on maakohtu hinnangul vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Kuivõrd udu tekkimine akendele on 9. jaanuari 2018. a ülevaatusel fikseeritud neljast majast kolmel (ühel
2-20-958 juhul köögis, teisel juhul elutoas ja kolmandal juhul teise korruse magamistoas), pidas maakohus veenvaks kostja selgitusi selle kohta, et udu tekkimise põhjus on akende avamine ja sulgemine kasutusjuhendit eirates.
22.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei vastuta käesoleval juhul hoone konstruktsioonide vale projekteerimise eest ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hoonete insenertehnilise lahenduse on teinud Inseneribüroo Pekka Korkela OY, kes nende lahenduste eest ka vastutab kooskõlas YSE 1998 § 24 lg 2 p 1. Hageja 8. aprilli 2019. a nõudekirjast nähtuvalt hageja möönab, et vead konstruktsioonides ei ole kostja tekitatud, kuid kostja oleks pidanud neid märkama ja tellijat konstruktsiooni puudustest teavitama. Maakohtu hinnangul kostjal sellist kohustust ei olnud. Vastavalt lepingu p 9.1. kostja vastutas selle eest, et hooned vastaks tellija projektides hoonele määratud nõudmisele. Eeltoodust nähtub, et kostja pidi lähtuma tellija projektidest, s.t konstruktsioonide osas Inseneribüroo Pekka Korkela OY ehitusprojektidest
(RAK000-000).
23.Hageja hinnangul sisaldab YSE garantiiaegsete puuduste osas pooltele siduvat eeldust, et töövõtja vastutab kõikide garantii ajal tekkinud puuduste eest. Maakohus sellega ei nõustunud. YSE § 29 lg 2 kohaselt töövõtja on kohustatud omal kulul parandama need töövõtu teostamisel garantiiajal ilmnenud puudused, mida töövõtja ei näita töövõtjast sõltumatul põhjusel tekkinuks, st näiteks normaalne kulumine või asja väär kasutamine või tellija juhistest tekkinud kahju. Maakohus leidis, et teise korruse vahelagede vajumine ei ole tingitud kostja teostatud töödest, puudub põhjuslik seos kostja teostatud tööde ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud vahelagede vajumise põhjuste auditi, mille kohaselt on tegemist kandetalade vajumitega ning sellega kaasnevaid defekte ei ole võimalik mõistlike insenerlahendustega likvideerida, küll on aga võimalik vahelage tugevdada. Kostja on esitanud ka ehitusinsener OP arvamuse vajumise põhjuste kohta. Kohus nõustus kostjaga selles, et käesoleval juhul ei sõltu vahelae vajumine kõrgenduspuude olemasolust või nende puudumisest. Oluline on kahe korruse vaheline horisontaalne tasapinnaline ühendus ning see tekib ka ilma kõrgenduspuudeta. Seega ei saa kõrgenduspuude panemata jätmine olla kohtu hinnangul põhjuslikus seoses vahelae vajumisega. Isegi juhul, kui kostja poolt ei ole selles osas projekti järgitud, ei ole kõrgenduspuude panemata jätmine põhjustanud hagejale kahju. Küll aga saab vahelae vajumise põhjustada kandekonstruktsiooni puudumine, eriti olukorras kus puuduva kandekonstruktsiooni kohal asub suuremat koormust tekitav vannituba. Maakohtu hinnangul ei vastuta kostja seega tekkinud puuduste eest YSE § 29 lg 2 alusel, kuivõrd kostja on tõendanud, et puudus on tekkinud töövõtjast sõltumatult.
24.Maakohus tuvastas, et vaidlus selles, et tellija on tööd YSE § 71 järgi vastu võtnud 2017. a detsembris ning 9. jaanuaril 2018. a on pooled koostanud lõpliku sisetööde puuduste nimekirja. YSE § 71 lg 7 kohaselt mõlemad lepingupooled peavad esitama oma nõuded teineteise vastu aluste järgi liigitatuna hiljemalt vastuvõtmise ajal teostatava ülevaatuse käigus. Ülevaatuse käigus esitatud nõudmised võidakse siiski läbi vaadata lähtuvalt § 73 19 sätestatust. Maakohus leidis, et hageja on minetanud õiguse tugineda puudustele töös, kuivõrd 9. jaanuaril 2018. a on pooled fikseerinud kõik puudused lõplikult. Hiljemalt 9. jaanuaril 2018. a olid hagejale kõik väidetavad sisetööde puudused nähtavad ning 16. jaanuaril 2018. a kõik välitööde puudused nähtavad, mistõttu puudub igasugune mõistlik põhjus esitada pretensioone uuesti hagiavalduses. YSE § 71 lg 7 kohaselt tuleb kõik vastastikused nõuded lepingupoolte vahel esitada hiljemalt tööde vastuvõtmisel, selle hoiatusega, et kaotatakse õigus nendele puudustele hiljem tugineda. YSE § 30 kohaselt tellija saaks tugineda puudustele ka pärast garantiiaja lõppu kui ta tõendab, et töövõtja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud või tellija ei ole mõistlikult võinud puuduseid töös märgata tööde vastuvõtmisel või garantiiajal. Maakohus märkis, et
2-20-958 hageja ei ole kohtule selliseid tõendeid esitanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja töö vastas lepingutingimustele.
25.Maakohus märkis, et kostja on õigeks võtnud hageja nõude summas 570 eurot, mille osas oli hageja ja kostja vahel kokkulepe fassaadi värvimistööde hüvitamiseks. YSE § 42 lg 1 p a kohaselt on tellijal õigus tasumata töövõtu hinnast kinni pidada puuduse, mille eest vastutab töövõtja, parandustöödele vastav summa, kuni parandustöö on tehtud. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu jääb rahuldamata (v.a. hagi õigeksvõtt summas 570 eurot) leidis maakohus, et õigusabikulude ja tõendi saamise kulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele.
26.Menetluskulud jättis maakohus 99.93% ulatuses hageja kanda ja 0.17% ulatuses kostja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 7217.71 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele 24.86 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestas maakohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis hagejalt kostja menetluskulud välja 7192.85 eurot, millest 5000 eurot kuulub lahendi jõustumisel väljamaksmisele Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2192.85 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud 99.83% ulatuses hageja kanda. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 314 522.50 eurot; puuduste kõrvaldamise kulu summas 12 474.56 eurot; viivis põhinõuete summalt 326 997.06 eurot Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates 28. märtsist 2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõuete täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui põhinõuete kogusummas; kahjuhüvitis õigusabikulude kandmise eest 2419.67 eurot; viivis 2419.67 eurolt Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates 28. märtsist 2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2419.67 eurot; kahjuhüvitis kahju kindlaks tegemise kulude kandmise eest 2340 eurot; viivis 2340 eurolt Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud viivisemääras, s.o. 7% tasumata põhinõude summalt aastas, alates 28. märtsist 2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 2340 eurot. Alternatiivselt saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kõik hageja poolt kantud menetluskulud ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
28.Hageja osutas, et maakohus nentis otsuses üksnes pealiskaudselt, et kostja pidi lähtuma tellija projektidest (otsuse p 44), kuid jättis tähelepanuta, et lepingu punkti 9.1 ning YSE kohaselt lasus töövõtjal vastutus selle eest, et hooned vastaksid kokkulepitud ning paarismaja kasutusotstarbele vastavatele kvaliteediomadustele. Töövõtjalt telliti nö võtmed kätte lahendus, s.t kostja kohustuseks oli hoonete rajamine, transport ja paigaldus Sepet-Torppa 5 kinnistule. Töövõtja kohustuseks oli seega tagada, et tellijale üleantud hooned vastaksid lepingus kokkulepitule ja seaduse nõuetele.
2-20-958
29.Maakohus asus otsuses seisukohale, et hoone teise korruse vahelagede vajumine ei ole tingitud kostja teostatud töödest ning puudub põhjuslik seos kostja teostatud tööde ja hagejale kahju tekkimise vahel (otsuse p 46). Hageja hinnangul ei järginud maakohus TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, ega ole järginud TsMS §-is 436 ja § 442 lg-s 8 sätestatut, kuivõrd kohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, miks ta ei ole arvesse võtnud hageja esitatud tõendeid. Hageja märkis, et on esile toonud ja tõendanud erinevate ehitusekspertide arvamusega (JV, PK, PP arvamused), et tuvastatud on, et töövõtja ehitas hooned erinevalt konstruktiivsetes projektides sätestatust. Maakohus ei ole nimetatud tõendeid käsitlenud ega põhjendanud, miks neid ei arvesta. Nimetatud tõenditega tutvumine oli oluline, kuna eksperdid tuvastasid, et kostja on hooned ehitanud projektist erinevalt ja jätnud olulised kõrgenduspuud paigaldamata. Maakohtus vaidluse all olnud hoonete 2. korruse vajumine on tingitud sellest, et hoonete äärtes on kõrgenduspuud ja 2. korruse element toetab 1. korruse elemendi peale, kuid hoonete keskel kõrgenduspuid ei ole (kuigi need olid projektis ette nähtud), mistõttu puudus 2. korruse elemendil keskel toetuspind ja toimus vajumine. Kohtuotsuses lähtus kohus aga põhjendamatult üksnes kostja esitatud ehitusinsener OP arvamusest, kuigi hageja oli esitanud põhjendatud vastuväited. Hageja selgitas maakohtus, et hoonete kahe korruse vahel ei ole kostja saavutanud horisontaalset tasapinnalist ühendust nagu väidab kostja. Hageja on eeltoodut põhjalikult selgitanud ja tõendanud 13. novembri 2020. a menetlusdokumendis. Kohus jättis hageja selgitustega arvestamata. Hageja tõi maakohtus esile, et kostja 19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi p-s 2.2. esitatud fotod maja elementidest ei olnud sama hoone esimene ja teine korrus, st kostja oli maakohut teadlikult eksitanud. Ka kostja enda poolt tellitud GECC Projekt OÜ töö kinnitab, et konstruktsioonide vajumise likvideerimiseks ja projektikohase lahenduse saavutamiseks on vajalik tõsta vahelae talasid ning paigaldada selle alla puuduvad toed.
30.Juhul, kui kohus oleks arvestanud ülalkirjeldatud hageja seisukohtade ning hageja esitatud ekspertarvamustega, oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja vastutab konstruktsiooni vigade ja tagajärgede eest. Maakohus on kohtuotsuses aga asunud üllatuslikule seisukohale, et antud juhul põhjustas vajumise kostja väidetud täiendava tugitala puudumine, mille olemasolu pidi tagama hageja ning milline asjaolu välistab kostja vastutuse.
31.YSE § 33 lg-st 1 nähtub, et isegi olukorras, kus hoonete projektidel lasunuks mingisuguseidki puudusi, pidanuks kostja nendest hagejat informeerima. Kostja hagejat mistahes sellistest asjaoludest aga ei teavitanud. Kostja paljasõnalised väited, et vajumise on põhjustanud väidetavalt mingisuguse tugitala puudumine, maakohtus tõendamist ei leidnud. Maakohus pidanuks jätma kostja paljasõnalised väited tähelepanuta.
32.Hageja hinnangul ei ole maakohus täitnud nõuetekohaselt TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja on rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust. Maakohus asus otsuses üllatuslikule seisukohale, et kostjal ei olnud kohustust teavitada hagejat väidetavatest puudustest konstruktsioonides. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hageja peab täiendavalt tõendama, et kostjal oli YSE § 33 lg-st 1 tulenevalt teavitamiskohustus. Eelnevast tulenevalt esitas hageja täiendavad tõendid selle kohta, et kostja teostas kooskõlas lepingu p-ga
9.1.hoonete tootmistehnilise projekteerimise ja seega oli kohustatud märkama ja teavitama hagejat väidetavatest puudustest konstruktsioonides.
33.Viidates hageja 8. aprilli 2019. a nõudekirja punktile 4 tõi hageja välja, et maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja 8. aprilli 2019. a nõudekirjast nähtuvalt hageja möönab, et vead
2-20-958 konstruktsioonides ei ole kostja tekitatud, kuid kostja oleks pidanud neid märkama ja tellijat konstruktsiooni puudustest teavitamata, ei ole õige. Lisaks on kohtu seisukoht, et kostjal puudus väidetavatest puudustest teavitamise kohustus, vastuolus nii YSE §-dega 10, 11, 33 kui ka lepingu p-ga 9.1.
34.Hageja leidis, et maakohus jättis hindamata hageja tõendid puuduste kohta kostja töös (otsuse p 47). Asjaolu, et kostja ei kõrvaldanud kõiki 9. jaanuari 2018. a kokkuleppes fikseeritud puuduseid, on maakohus jätnud tähelepanuta. Hageja selgitas, et puudused, mis ilmnesid MÖ asjatundjaarvamusest, ei olnud ilma professionaalse ehituseksperti kaasamata tuvastatavad, mistõttu on põhjendamatu maakohtu väide, et hagejal puudus mõistlik põhjus esitada pretensioone hagiavalduses. Hageja juhtis tähelepanu, et ehitusekspert MÖ poolt tuvastatud puudustest teavitas hageja kostjat viivitamata, 8. aprillil 2019. a (vt hagi lisa 27). Seega on ebaõige ja põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hageja on esitanud pretensioonid uuesti hagiavalduses. Lisaks heitis hageja ette, et maakohus on jätnud oma otsuses tähelepanuta asjaolu, et kostja on kohtueelselt omaks võtnud, et hageja esitatud puudused kuuluvad kõrvaldamisele garantii korras. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude aluseks olevate puuduste nimekirja hagi lisana ning selgitas puuduste olemust ka 25. septembri 2020. a menetlusdokumendi lisas. Selle asemel, et lahendada hageja kahju hüvitamise nõue hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt, on kohus asunud hageja nõude põhjendatust hindama hoopiski hageja poolt kostjale enne käesolevat tsiviilasja esitatud nõudekirjade alusel. Maakohus on niisiis võtnud seisukoha nõuete osas, mida hageja hagiavalduses esitanud ei ole.
35.Hageja hinnangul asus maakohus ebaõigele ja põhjendamatule seisukohale, et kostja ei vastuta puuduste eest enda töös, samuti tuvastas maakohus valesti kahju suuruse ja koosseisu. Vale on maakohtu otsuse p-s 36 märgitu, mille kohaselt hoonete konstruktsioonides olevate puuduste kõrvaldamise kulu on vastavalt Interindex Oy hinnapakkumisele 314 522.50 eurot. Hoonete konstruktsioonide puuduste likvideerimine moodustab ainult ühe osa Interindex Oy hinnapakkumisest. Juhul, kui maakohus oleks õigesti tuvastanud faktilised asjaolud ning kohaldanud õigesti materiaalõigust, oleks ka maakohus pidanud jõudma seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja hageja kahju hüvitamise nõue summas 314 522.50 eurot tuleb täielikult rahuldada.
36.Hageja tõi esile, et asjaolude ebaõige ja ebapiisava tuvastamise, tõendite eksliku hindamise ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu jättis maakohus sisuliselt lahendamata hageja kulude hüvitamise nõude. Hageja esitas maakohtus puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõude YSE § 91 lg 1 alusel. Õigusnormis esitatud viisil tekkinud kulud saab tellija sisse nõuda töövõtjalt kas vastava summa tasaarvestamisega või esitades nende kohta töövõtjale eraldi arve. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõue on põhjendatud, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastava kulu summas 12 474.56 eurot.
37.Eelnevast tulenevalt leidis hageja, et tal on õigus nõuda viivist töövõtulepingust tulenevatelt põhinõuetelt. Samuti pidanud maakohus rahuldamata hageja nõuded kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamiseks 2419.67 eurot ja kahju kindlaks tegemise kulude hüvitamiseks 2340 eurot. Olukorras, kus maakohus jättis põhjendamatult ja ebaõigesti rahuldamata hagiavalduse, jaotas maakohus ebaõigesti ka menetluskulud.
Vastustaja seisukoht
2-20-958
38.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
39.Kostja tõi esile, et poolte vahel on vaidlus seoses hoone teise korruse vannitoa põranda vajumise põhjustega. Selles, et hoone projektid sai kostja hageja käest, vaidlust ei ole – hooned projekteeris PK hageja tellimisel, mistõttu vastutab projekteerimisvigade eest hageja. Muuhulgas leidis kostja, et hageja lisad apellatsioonkaebusele on esitatud hilinenult ning hageja ei ole selgitanud, miks on ta esitanud tõendid alles ringkonnakohtus, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja selgitas, et oluline on horisontaalse tasapinnalise ühenduse tagamine ning antud juhul see on ka tagatud. Seejuures tuleb lähtuda projektist, mitte tootmistehnilistest joonistest. Asjaolu, et kostja vastutuseks olid tootmistehnilised joonised ei puutu üldse käesolevasse vaidlusse ja see ei ole apellandi nõude ega nõude eeldustega seotud. Lisaks on tegemist uue asjaoluga, mida hageja ei ole maakohtus esitanud. Kostja märkis, et apellatsioonkaebusele lisatud kirjavahetus on esitatud hilinenult TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 kohaselt ning selle asjakohasus on arusaamatu.
40.Kostja hinnangul on maakohus teinud õigesti tuvastades esmalt, millest on tekkinud vajumine. Tuvastades, et vajumise on põhjustanud projekteerimisviga ja tuvastades, et vastustaja hooneid ei projekteerinud, jõudis maakohus õigele järeldusele, et vastustaja ei vastuta hoone vajumise eest ja seega ka sellest tekkinud kahju eest.
41.Kostja leidis, et projekti eiramine saab olla kahju eelduseks vaid juhul, kui eiramine ja puudus on omavahelises seoses – käesoleval juhul see nii ei ole. Kostja rikkumiseks on see, et ta ei ole paigaldanud kõrgenduspuud. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et oli vajalik saavutada horisontaalne tasapind, siis kõrgenduspuu ära jätmisega saavutati ikkagi horisontaalne tasapind. Seega kostjapoolne projektist erinev ehitamine ei olnud põhjuslikus seoses vajumisega. Vajumise oli tinginud asjaolu, et PK ei projekteerinud raskele punktile tugitalasid. Lisaks ei ole projekteerimisviga, mis on tinginud vajumise, ilmselge viga, mida ehitajal on võimalik tuvastada ja märgata. Samuti märkis kostja, et PK seisukohti ei saa menetluses arvestada, kuna tema on hooned projekteerinud, mistõttu ei tunnistaks ta enda viga. Seevastu kostja esitatud OP selgitused on erapooletud. Kostja tõi välja, et hageja on apellatsioonkaebuses esitanud uusi asjaolusid, mis on ehitustehniliselt võttes absurdsed.
42.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud ehitusaegsete puuduste olemasolu ning enamus ehitusaegsetest puudustest on teavitatud hilinenult. Hageja ei ole tõendanud ka garantiiaegsete puuduste olemasolu. Kostja ei ole keeldunud garantiiaegsete puuduste likvideerimisest, kuid hageja ei anna selleks võimalust. Garantiiaegsete puudustele suures osas ei ole võimalik kostjal isegi vastata ega kommenteerida, sest puudused on tõendamata ja osade puhul arusaamatu, milles puudub esineb. Hageja ei ole kandnud kulutusi summas 314 522.50 eurot ning ei hakkagi neid töid teostama. Kahju suurus on tõendamata, kuivõrd tõendiks ei saa olla 2019. a hinnapakkumine, mille kehtivus oli lõppenud enne hagi esitamist. Muuhulgas ei ole hageja esitatud hinnapakkumine arusaadav ja sealt ei ole selge, mis töödele on hinnapakkumine tehtud. Lähtudes ülaltoodust ei ole hageja täitnud kahju hüvitamise nõude eeldusi ja seega ei olegi võimalik hageja nõuet rahuldada. Kuivõrd maakohus oli tuvastanud, et puuduvad kahju nõude eeldused, siis ei pidanudki maakohus andma hinnangut kahju suurusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-20-958
43.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
44.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna Harju Maakohtu 15. veebruari 2021. a otsus on vaidlustatud osas, milles hagi jäeti rahuldamata ning jaotati menetluskulud, on otsus hagi rahuldavas osas TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel jõustunud edasi kaebamata.
45.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlust lahendades rikkunud oluliselt eelmenetluse ülesanded, jättes hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse nõuetekohaselt välja selgitamata ning otsuse olulises osas põhjendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale kahjuhüvitisena 314 522.50 eurot ning puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused 12 474.56 eurot, kuna kostja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning töös ilmnesid garantiiperioodil puudused. Lisaks vaidlevad pooled ka selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahjuna kohtueelsete õigusabile tehtud kulud 2419.67 eurot ja kahju kindlakstegemise kulud 2340 eurot ning kõigi nimetatud summade tähtaegselt tasumata jätmise tõttu viivist.
47.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlust lahendades selgeks teinud hageja nõudeid ega eristanud piisavalt nende rahuldamise õiguslikke aluseid ning selgitanud pooltele sellest tulenevalt õigesti ka tõendamiskoormist, jättes nii täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p 1). Kohtuotsustest jääb ebaselgeks, millise nõude eelduseid maakohus kontrollis, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine.
48.Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole esitanud oma nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid kohtumenetluses päris selgelt, kuid hageja avalduste alusel mõistab kolleegium, et hageja nõue võib olla suunatud töövõtulepingu rikkumisega tellijale üleandmisel töö mittevastavuse tõttu puuduste kõrvaldamise ning garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise kulude tõttu 314 522.50 euro suuruse kahjuhüvitise ning töö mittevastavuse tõttu puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 12 474.56 euro saamisele. Kui see on nii, siis on hageja esitanud oma nõuded erinevatel õiguslikel alustel ning maakohus pidi selle eelmenetluses välja selgitama.
49.Seega olukorras, kus hageja nõue ei olnud selge, pidi maakohus TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi eelmenetluses esmalt selgitama välja hageja nõuded ja iga nõude aluseks olevad asjaolud ning TsMS § 392 lg 1 p 41 järgi igale nõudele kohalduva õiguse, sh hageja nõuded kvalifitseerima ja selgitama pooltele, millest sõltub hageja nõude rahuldamine. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.
50.Pooled ei vaidle, et töövõtulepingu (Leping) p-is 1.3 on pooled kokku leppinud, et hooned peavad vastama kasutusotstarbele vastava kasutamise suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetele ning Soome õigusaktidest ja ametkondlikest määrustest tulenevatele nõuetele (RakMK ja RYL). Lepingu p 4.1.2. kohaselt lisatööde suhtes kohaldatakse YSE (ehitustöövõtulepingute üldtingimused) 1998 § 72 sätteid. Lepingu p 7 kohaselt töövõtja annab valmis hoonele ja tööle YSE 1998 vastava garantii. Lepingu p 9.1. kohaselt töövõtja vastutuse suhtes kohaldatakse YSE 1998 tingimusi. Lepingu p 10.1 järgi lepingu lõpetamise suhtes kohaldatakse YSE 1998 § 80 ja
85.Lepingu p 12 kohaselt on lepingu lisadeks hinnapakkumine HP20170304MR01,
2-20-958 ehitustööde selgitus 13. märtsi 2017 ja viimistluse kirjeldus 29. jaanuari 2017, ehitustööde üldised lepingutingimused YSE 1998 (I kd, tl 16). Hageja on viidanud kahjunõude esitamisel mh YSE 1998 §-ile 27, mis reguleerib töövõtja vastutust puudustega töövõtutulemuse eest ning §-ile 29, milles sätestatakse ehitise garantii kestuseks kaks aastat alates töö valmimisest garantii kestel on töövõtja kohustatud parandama sel perioodil ilmnenud vead ja puudused, mida töövõtja ei näita töövõtjast sõltumatul põhjusel tekkinuks, näiteks osutades, et tegemist on igapäevase kulumise või vale kasutuse või tellija vastutuse alla kuuluvate hooldustööde tegemata jätmisest põhjustatud kahjustusega. Seega on nii töövõtulepingust tuleneva vastutuse kui ka ehitise garantiist tulenevate nõuete tekkimise eelduseks ehitise puuduste ilmnemine, mistõttu tuleb kindlaks teha, millistele puudustele hageja oma nõuete maksmapanekul tugineb.
51.Kolleegium selgitab, et TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid kohus on kvalifitseerimisel seotud poolte viidatud asjaoludega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Kohus on TsMS § 436 lg 2 esimese lause ja TsMS § 436 lg 4 esimese lause järgi pooltevahelise õigussuhte määratlemisel seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega.
52.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus ei ole võtnud hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel aluseks viimase poolt kohtu ette toodud asjaolusid kostja tehtud töö puuduste kohta. Maakohtu otsusest nähtuvalt on hageja kahjunõude lahendamisel kohus lähtunud vaid hageja poolt kostjale 14. märtsi 2019. a esitatud nõudekirjas (I kd, tl 83-84) sisalduvast kolmest pretensioonist arvestamata, et hageja tugines kahjunõude esitamisel hagiavalduse lisas 65 kirjeldatud puudustele. Seejuures on maakohus hinnanud nõudekirjast lähtudes kostja YSE 1998 § 36 lg 8 järgse garantiiaja tagatise andmise kohustust olukorras, kus tagatise andmisele suunatud nõuet esitatud ei ole.
53.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Praegusel juhul esitas hageja oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevate puuduste kokkuvõtva nimekirja hagi lisana 65. Arvestades, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses), möönab kolleegium, et kohus ei pea otsima hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest hagi aluseks olevaid asjaolusid, millele hageja soovib tugineda. Praegusel juhul on aga ka kostja hageja viitest mõistnud, et hageja tugineb mh lisas 65 esile toodud puudustele ning on neile vastuväited esitanud. Seega on maakohus jätnud antud asjaolud arvestamata ja hindamata seda jälgitavalt põhjendamata. Kolleegium märgib, et kui hagiavalduses esitatud hageja nõudeid põhjendavad asjaolud ei olnud piisavalt selged, saanuks maakohus anda hagejale TsMS § 340 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks, kuivõrd tegu on kõrvaldatava puudusega.
54.Samuti on hageja viidanud, et nõudis hagiavalduses kostjalt kahju hüvitamist vastavalt Interindex Oy hinnapakkumisele (II kd, tl 51), mis ei hõlma aga lepingule mittevastavate akende vahetust ning hageja eeltoodu osas kostjalt kahju hüvitamist ei nõua. Seega on maakohus ekslikult käsitanud akende lepingutingimustele mittevastavust kahjunõude aluseks oleva puudusena olukorras, kus antud akendega seotud kahju ei olnud haginõude kohaselt vaidluse all. Teisalt on hageja viidanud siiski akendega seotud hulgalistele puudustele ka hagiavalduse lisas 65 (nt maja A, nr 10, maja B, nr 18a; I kd tl 39, 40). Kolleegium selgitab, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised, siis on kohtu ülesandeks eelmenetluses muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kui hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle
2-20-958 võimalus tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1). Seega tuleb vajadusel anda võimalus hagejale vastavaid asjaolusid täpsustada.
55.Eeltoodut arvestades jättis maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlust lahendades olulisel määral täitmata TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja rikkus olulises ulatuses selgitamiskohustust. Samuti jättis maakohus kohtuotsuse TsMS § 436 järgi olulises ulatuses nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul on maakohus teinud asjas ennatlikult otsuse, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, sõltumata muudest apellatsioonkaebuse väidetest, ja saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
55.1.Arvestades, et hageja on esitanud nõude nii seonduvalt töö üleandmisel ilmnenud puuduste kui garantiitähtaja jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamise vajadusega tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul esmalt kindlaks teha, millistele puudustele hageja tugineb, eristades seejuures tööde üleandmisel fikseeritud tegemata või puudulikult tehtud töid ja garantiiajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavust. Kuna hageja viidatud puuduste hulk on märkimisväärne (üle 2000 puuduse), saab maakohus hagejale anda võimaluse tuua välja kahjunõude aluseks olevad asjaolud kokkuvõtlikult ja struktureeritult seostades esitatud puudused ka nõutava kahjuga.
55.2.Kolleegium märgib lisaks, et kooskõlas poolte arusaamaga kujunes vaidluse keskmeks maakohtu menetluses hageja etteheide seoses hoonete vajumisega, mille põhjusena viitab hageja kostja poolt vahelagede konstruktsiooni ehitusprojektidest erinevalt ehitamisele (paigaldamata on projektijärgselt hoonete keskele ettenähtud kõrgenduspuud). Maakohus on nõustunud kostjaga, et praegusel juhul ei sõltu vahelagede vajumine kõrgenduspuude olemasolust, vaid oluline on kahe korruse vaheline horisontaalne tasapinnaline ühendus ning see tekib ka ilma kõrgenduspuudeta. Seejuures ei ole maakohus aga jälgitavalt põhjendanud, milliste tõendite alusel ta antud järeldusele jõudis ega analüüsinud hageja väidet, et hoonete keskel projektijärgsete kõrgenduspuude paigaldamata jätmise tõttu puudus 2. korruse elemendil keskel toetuspind ja toimus vajumine ning väite tõendamiseks esitatud tõendeid (I kd tl 85-97, II kd tl 23-26, 28-30, II kd tl 37, III kd 111-112, IV tl 56-57). Arvestades, et maakohtu otsusest ei nähtu, miks kohus hageja väidetega ei nõustu ning kõiki tõendeid ei ole analüüsitud, on kohtuotsus ka selles osas nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 442 lg 8). Eelnevat arvestades tuleb hinnata arvestades hageja esiletoodud asjaolude ja kostja vastuväidete alusel (projektist erinev ehitamine oli tellijaga kooskõlastatud ning tegelikult tingis hoonete vajumise projekteerimisviga), kas antud puudus ei tulene ehitusprojektist kui tellija spetsiifilisest juhistest ning kas kostja töövõtjana saab vastutusest vabanemiseks sellele tugineda arvestades töövõtja võimalikku kontrolli- ja informeerimiskohustust (YSE 1998 § 33).
55.3.Kolleegium märgib YSE 1998 § 24 reguleerib töövõtulepingu poolte vastutust üldiselt ja § 25 vastutuse sisu. YSE 1998 § 25 p 1 kohaselt hõlmab lepingupoole vastutus, kui töövõtulepingus või käesolevates üldistes lepingutingimustes pole teisiti sätestatud, kohustust hüvitada teisele lepingupoolele kõik need kahjud, mis on tekkinud seoses sellega, et töövõtulepingu järgsed kohustused jäävad mingis suhtes täitmata või mis on muul viisil teisele lepingupoolele tekitatud. Vastutust puudustega töövõtutulemuse eest reguleerib YSE 1998 §
2-20-958 27, mille p 1 kohaselt töövõtja parandab või teostab töö uuesti, kui töövõtu tulemuse või selle osa suhtes leitakse tööde teostamise ajal, et see ei vasta lepingutingimustele. Kolleegiumi hinnangul peab seega tööde teostamise ajal ilmnenud puudusest tulenevate nõuete esitamisel tellija tõendama puuduse olemasolu ja seda, et puudus oli olemas riisiko üleminekul tellijale (s.t ehitise puudus tekkis põhjusel, mis eksisteeris ehitise üleandmisel), samuti, et ta on puudusest õigeaegselt töövõtjale teatanud. Muid asjaolusid peab vastutusest vabanemiseks tõendama töövõtja.
56.Nagu ülal märgitud reguleerib töövõtja vastutust garantiiajal YSE 1998 § 29, mille sisuks on töövõtja kohustus kõrvaldada omal kulul garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead ning antud tingimuse alusel tekib eraldi võlasuhe, mille sisuks on tagada kokku lepitud omadustega ja puudusteta töö. YSE 1998 § 29 -ist 2 tuleneb kolleegiumi arvatest, et garantiiperioodi kestel eeldatakse, et ehitisel ilmnenud puudus on tingitud töövõtjast ning vastupidist peab tõendama töövõtja. Apellatsioonimenetluses avaldatu kohaselt ei vaidle pooled, et garantiiaeg kehtis kuni
15.jaanuarini 2020. a (V kd, tl 95p). Seega vastutab töövõtja YSE 1998 § 29 p 4 järgi alates ehitis(t)e kasutusele võtust osundatud tähtpäevani ilmnenud ehitise puuduste eest, kui ta ei tõenda, et ilmnenud puudus tekkis töövõtjast sõltumatul põhjusel, nt osutades, et tegemist on igapäevase kulumise või vale kasutuse või tellija vastutuse alla kuuluva hooldustööde tegemata jätmisest põhjustatud kahjustusega st, et puudus on tekkinud ehitise üleandmisele järgnenud mittesihipärase kasutamise või hooldamise tagajärjel arvestades ka garantiiülevaatuse regulatsiooni.
56.1.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on lähtunud ekslikult hageja kahjunõude hindamisel sellest, et hageja nõutav kahju 314 522.50 eurot moodustub vastavalt Interindex Oy hinnapakkumisele ainult hoonete konstruktsioonides olevate puuduste kõrvaldamise kulust. Interindex Oy hinnapakkumisest nähtub, et II korruse vajumise likvideerimisega seostatav vahelae rihtimise tööde hind on 52 800 eurot ilma käibemaksuta (II kd, tl 50-51). Kuna hageja kahjunõue hõlmab ka arvukalt teisi puudusi, tuleb mh kindlaks teha, milliste ülejäänud väidetavate kostja poolt kõrvaldamata ehitusaegsete puuduste kui ka garantiiaegsete puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumises märgitud tööde tegemiseks vajalikke kulusid seostatakse ning, kas ja millised puudused on omakorda tingitud vahelagede vajumisest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul seega kontrollida nii töövõtulepingu järgsete õiguste maksmapaneku kui ka garantiist tulenevate õiguste maksmapaneku eeldusi, võttes mh arvesse ülaltoodud juhiseid.
57.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja hageja poolt puudustega tehtud töödes puuduste likvideerimiseks tehtud kulude hüvitamiseks 13 044.56 eurot tuginedes sellele, et kuigi hageja nõudis puuduste kõrvaldamist kostja töös, s.o. fassaadide värviparanduste teostamist, hooletute tööjälgede kõrvaldamist kui ka terrassilaudade vahetamist, kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja kõrvaldas puudused ise, millega tal tekkis tööjõukulu 8609 eurot ning kulu materjalile ja alltööle 4435.56 eurot. Hageja leiab, et kostja vastutab YSE 1998 § 91 järgi, mille kohaselt kui töövõtja jätab hooletusse mingi talle vastavalt lepingule kuuluva kohustuse täitmise, on tellijal õigus hoolitseda kohustuse täitmise eest töövõtja kulul, kui töövõtja pole seda tellija poolt tehtud meeldetuletusest hoolimata teinud määratud või kokkulepitud mõistliku aja jooksul. Sellisel viisil tekkinud kulud saab tellija sisse nõuda töövõtjalt kas vastava summa tasaarvestamisega töövõtu hinnast või esitades nende kohta töövõtjale eraldi arve. Sama paragrahvi p-i 2 järgi on hooletusest tulenev hüvituskohustus on määratletud § 25. Maakohus on puudustega tehtud töö parandamise kulude nõude hagi osalise õigeksvõtu alusel summas 570 eurot rahuldanud märkides, et selles osas oli pooltel kokkulepe fassaadi värvimistööde hüvitamiseks. Ülejäänud osas maakohus puudustega tehtud töö
2-20-958 parandamise kulude nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja ei selgitanud ega tuvastanud ning ei võtnud selget seisukohta, kas hageja kulutuste hüvitamise nõue on põhjendatud. Seega jättis maakohus sisuliselt selle hageja nõude lahendamata, eksides oluliselt menetlusõiguse normide vastu. Eelnevast tulenevalt tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas vaatamata sellele, et hageja tellijana nõudis õigustatult töö parandamist, ei teinud töövõtja seda mõistliku aja jooksul, mistõttu oli tellijal õigus hoolitseda kohustuse täitmise eest töövõtja kulul. Samuti tuleb tuvastada, kas puudused on kõrvaldatud.
58.Arvestades, et hageja viivise ning kohtueelsete õigusabikulude ning kahju kindlakstegemise kulude nõude hüvitamine sõltub põhinõude läbivaatamise tulemusest, tuleb maakohtul ka need nõuded uuesti lahendada.
59.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et praegusel juhul kohaldatakse kooskõlas Rooma I määruse art 3 lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust, milleks on vastavalt lepingutingimustele Soome õigus. Arvestades, et töövõtulepingu järgi kohaldatakse poolte suhetele ehituse töövõtu üldtingimusi YSE 1998, mille puhul tuleb silmas pidada, et tegemist ei ole seadusega ning YSE 1998 kujutab endast tüüptingimustena osa ehituse tellija ja töövõtja vahelisest lepingust. Seega tuleb arvestada ka asjakohaseid Soome lepinguõiguse norme ning lähtuda kohaldatava õiguse tõlgendusest ja praktikast Soomes. Vastavalt TsMS § 234 tuleb väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-st 4. Kolleegium juhib tähelepanu, et REÕS § 4 kohaselt on menetleval kohtul kohaldatava välisriigi õiguse sisu kindlaks tegemiseks õigus nõuda poolte kaasabi. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas pooltel on tagatud võimalus esitada oma seisukohad Soome seaduse tõlgendamise kohta ja tõendid oma väidete kinnitamiseks vastavalt REÕS § 4 lg-le 2.
60.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab vaidluse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis ei lahenda ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud taotlusi tõendite kogumiseks. Pooled saavad esitada need maakohtule. Menetluskulud
61.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.