Võlgnik/usaldusisik Kxxxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxail.com) Võlausaldajad: 1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rk 70000349; e-post [email protected])
1.Vabastada KxxxxxxxTxxxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Kxxxxxx Txxxxxxxxvastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade KxxxxxxxTxxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 27.08.2015. a määrusega välja Kxxxxxx Txxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. 22.03.2017. a lõpetas kohus Kxxxxxx Txxxxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kxxxxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. oktoobril 2017.a, järgnev 1. aprillil 2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 10. märtsil. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete suurus oli 163 772,03 eurot.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 06.10.2017, 31.03.2018, 30.09.2018, 09.04.2019, 30.09.2019, 01.04.2020, 01.10.2020, 01.04.2021, 30.09.2021, 31.03.2022. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik keskmise puudega ning talle on määratud osaline töövõime. Menetluse alguses otsis võlgnik väga aktiivselt tööd teenindussektoris, kuid tulutult, takistuseks sai eelkõige puue, mis avaldus kätes. Seejärel registreeris võlgnik end FIE-na ning on menetluse kestel tegutsenud Avoni grupijuhi ja müügiesindajana. Vahepealsel ajal on üritanud võlgnik leida ka lisatööd, kuid tulutult. Võlgnik on läbinud Töötukassa koolitusi. Võlgniku sissetulekuks on olnud müügiesindaja tasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, Töötukassa poolt makstav stipendium ja sõidukulu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks vastavalt seadusele ning enamjaolt ka vabatahtlikult. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldaja nõude katteks on välja makstud 474,08 eurot.
3.Võlgnik esitas 09.05.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik esitanud aruandeid tähtajaliselt ja teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt seadusele ning jaotusettepanekule. Maksuametile on üle kantud 2019. a 136,16 eurot, 2020. a 105,50 eurot, 2021.a 80,01 eurot, 2022. a 79,54 eurot; Julianus Inkasso OÜ-le 2019.a 11,84 eurot, 2020. a 0,09 eurot, 2021.a 0,06 eurot ja 2022. a 0,06 eurot. Võlgnik on kohtule saatnud kontode väljavõtted võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik on kogu viie aasta jooksul, mil on kestnud võlgadest vabastamise menetlus, teinud kõik endast oleneva, et tasuda maksimaalses ulatuses võlgnevusi võlausaldajate eest, on üritanud maksimaalsel ulatuses vähendanud oma väljaminekuid (asus mujale elama, kus on soodsam elupind) ja maksimaalses ulatuses üritanud teenida suuremat sissetulekut. Parema töökoha leidmine on raske, kuna võlgnik on osalise töövõime ja puudega aastast 2009. Kuna võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, siis on ta sõltuv ühistranspordist. Tööle käimine xxxxxxxxxxx on 26km kaugusele. Samuti ei soovi tööandjad võtta tööle haigete kätega
2-15-7916 inimest. Võlgnik tegutseb FIE-na Avoni grupijuhi ja müügiesindajana. Seoses viimase 2a pandeemiaga ja ka sõja olukorraga on sissetulekud vähenenud.
4.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
2.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
3.Kohus on Kxxxxxx Txxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Kxxxxxx Txxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
5.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud osaline töövõime ning keskmine puue, mis peamiselt avaldub käte motoorikas. Menetluse alguses otsis võlgnik väga aktiivselt tööd teenindussektoris, kuid tulutult, takistuseks sai eelkõige puue. Seejärel registreeris võlgnik end FIE-na ning on menetluse kestel tegutsenud Avoni grupijuhi ja müügiesindajana. Vahepealsel ajal on üritanud võlgnik leida ka lisatööd, kuid tulutult. Võlgnik on läbinud Töötukassa koolitusi. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgnikul on keskmine puue, mis peamiselt avaldub käte motoorikas ning antud asjaolu on olnud takistuseks tulutoovama töö leidmisel. Võlgnik on registreeritud FIE-na ning teeninud tulu Avoni grupijuhi ja müügiesindajana. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida.
5.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või isegi juba paar päeva enne tähtaega. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning
2-15-7916 küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
5.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud müügiesindaja tasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, Töötukassa poolt makstav stipendium ja sõidukulu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks vastavalt seadusele ning enamjaolt osas ka vabatahtlikult. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldaja nõude katteks on välja makstud 474,08 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid ka oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt. Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.
5.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
5.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
6.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
7.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
8.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Kxxxxxx Txxxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
9.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Kxxxxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Kxxxxxx Txxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
2-15-7916
10.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Kxxxxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Kxxxxxx Txxxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Kxxxxxx Txxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.