Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-6415
Kohtuasi
X hagi G ja R vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kostja I G (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II R (XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja C Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-22-6415 tehtud Harju Maakohtu 3. mai 2022. a määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule 29. aprillil 2022 hagi G (kostja I) ja R (kostja II) vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208. Hagiavalduse kohaselt saatis kohtutäitur Oksana Kutšmei 20. aprillil 2022 e-kirjaga hagejale täitmisteate täiteasjas nr 084/2022/2207, mille kohaselt on kohtutäitur kostja I avalduse ja tsiviilasjas nr 2-19-1892 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsuse alusel algatanud täitemenetluse hageja vastu. Täitmisteate kohaselt on hageja perioodi 1. märts 2022. a kuni 30. aprill 2022. a elatise võlgnevus kostja I ees 271,54 eurot. Samal kuupäeval saatis kohtutäitur Oksana Kutšmei hagejale e-kirjaga täitmisteate täiteasjas nr 084/2022/2208, mille kohaselt on kohtutäitur kostja II avalduse ja tsiviilasjas nr 2-19-1892 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsuse alusel algatanud täitemenetluse hageja vastu. Täitmisteate kohaselt on hageja perioodi 1. märts 2022. a kuni 30. aprill 2022. a elatise võlgnevus kostja ees 305,02 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-57818 tehtud Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 23. septembrist 2014 kuni
kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsusega muudeti tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist selliselt, et hageja peab tasuma igakuiselt elatist kostjale I alates 5. veebruarist 2019 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 247,99 eurot ning kostjale II alates 1. jaanuarist 2020 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 278,57 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsus jõustus 26. märtsil 2022. Elatise vähendamise hagi menetluse ajal täitis hageja tagaseljaotsust ning tasus kummagi kostja ülalpidamiseks seadusest tulenevat miinimumelatist. Hageja tasus perioodil 5. veebruar 2019. a kuni 31. detsember 2019. a kostja I ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus ning perioodil 1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2022. a 292 eurot kuus. Kostja II ülalpidamiseks tasus hageja perioodil 1. jaanuar 2022. a kuni 28. veebruar 2022. a elatist 292 eurot kuus. Seega oli hageja tasunud 2022. a veebruari lõpuks kostjale I elatist ette summas 1383,16 eurot ja kostjale II summas 349,18 eurot. Ülekande kostjate 2022. a märtsi elatise tasumiseks tegi hageja
31.märtsil 2022 summas 476,56 eurot. Seoses ettemaksuga vähendas hageja kostjate ülalpidamiseks tasutud summat 50 euro võrra. Hagejal ei esine ega esinenud täitemenetluste algatamise ajal kostjate ees võlgnevust, sest ta oli elatist ette maksnud (enammaksnud) kostjale I 1111,62 eurot ja kostjale II 44,16 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 3. mai 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Hagi tagamise avalduse jättis maakohus rahuldamata hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu hinnangul puudub hageja nõudel perspektiiv, kuivõrd kostjatel hageja vastu olevat ülalpidamise nõuet ei saa hageja tasaarvestada ja seega ei saa kostjatele juba tasutud elatist tasaarvestada hilisema perioodi elatisega või lugeda eelnevalt rohkem tasutud elatist tulevikus tasutava elatise katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 järgi ei saa muuhulgas tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei saa hageja oma eelnevalt tasutud summasid tasaarvestada perioodil 1. märts 2022. a kuni 30. aprill 2022. a tekkinud võlgnevusega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu seisukoht hagi perspektiivituse osas ebaõige. Jättes hageja hagi menetlusse võtmata, on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 371 lg 2 p 2 ning kohaldanud ebaõigesti VÕS § 200 lg-t 1. Hageja on seisukohal, et see, kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem, ning sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole käsitatav tasaarvestuse teostamisena. Käesoleval juhul ei esine olukorda, kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid saamata. Kostjad on saanud ülalpidamist Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsusega ette nähtud ulatuses. See, et osaliselt on elatist saadud nö ette, ei anna alust väita, et õigustatud isikud ei ole saanud ülalpidamiseks vajalikke vahendeid enda kasutusse.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ühes hagi menetlusse võtmise otsustamisega tuleb maakohtul lahendada hagi tagamise avaldus. 2 (4)
6.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest.
6.1.TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel võib hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kohus ei tohi siiski kontrollida hageja nõude rahuldamise võimalusi pealiskaudselt ning ka esmapilgul õigusliku tähenduseta nõue võib osutuda vähemalt osaliselt seadusega kaitstuks. Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus ebaõigesti järeldusele, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel seetõttu, et hagejal ei olnud täitemenetluste algatamise ajal kostjate ees täitmata kohustusi.
6.2.Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsusega, mis jõustus 26. märtsil 2022, vähendati tagaseljaotsusega välja mõistetud elatist kostja I kasuks alates 5. veebruarist 2019 247,99 euroni ja kostja II kasuks alates 1. jaanuarist 2020 278,57 euroni. Seejuures jätkas hageja kostjatele kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni elatise tasumist tagaseljaotsusega väljamõistetud suuruses ehk suuremas ulatuses, kui seda nägi ette ringkonnakohtu otsus.
6.3.Kolleegium leiab, et hagiavalduses välja toodud asjaoludele kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 200 lg-t 1 ning see viis ka ebaõige järelduseni. Maakohus on leidnud, et hageja nõudel puudub perspektiiv, kuivõrd ülalpidamise nõuet ei saa hageja tasaarvestada. Seega ei saa kostjatele juba tasutud elatist tasaarvestada hilisema perioodi elatisega või lugeda eelnevalt rohkem tasutud elatist tulevikus tasutava elatise katteks. Niisiis on maakohus asunud seisukohale, et tegemist on elatise tasaarvestuse olukorraga, mis ei ole VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi lubatud. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist tasaarvestuse olukorraga.
7.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (Käerdi, M. VÕS § 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud kostjatelt tagasi ettemaksuna tasutud elatist, mistõttu ei ole ka nõuet, millega tasaarvestatakse (aktiivnõue). Ka hageja ise ei ole hagiavalduses tuginenud tasaarvestuse tegemisele (VÕS § 198). Veelgi enam, hageja on määruskaebuses avaldanud, et kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem ning sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole see käsitatav tasaarvestuse teostamisena.
8.Kolleegium leiab, et hageja poolt Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsuse alusel enammakstud elatist saab käsitleda elatise ettemaksuna, sest tegemist ei ole olukorraga, kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud vahendid saamata. Hageja täitis kehtivat kohtulahendit, mida hilisema kohtulahendiga tulenevalt TsMS §-st 459 muudeti uue hagi esitamise ajast. Kolleegium märgib, et ka varasemas kohtupraktikas on jaatatud elatise ettemaksu võimalikkust. Näiteks on tsiviilasjas nr 2-16-13484 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsuse p-s 28 leitud, et kostja poolt hagejale üleantud 3000 euro osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli elatise ettemaksuga, mis katab kostja elatise maksmise kohustuse ühe aasta ja üheksa päeva eest.
3 (4)
9.Veel juhib kolleegium tähelepanu, et maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud tsiviilasjas nr 2-08-53176 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2010. a otsusele, kus kohus on käsitlenud elatise tagasinõude võimalikkust. Viidatud ringkonnakohtu otsuses kajastatud kohtu seisukohad tuginesid otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 72 lg-le 2, mille kohaselt ei võinud väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Kehtivas seaduses ei ole aga sellist imperatiivset sätet elatise tagasinõude suhtes kehtestatud.
10.Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
12.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.