Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Ajutine haldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud elukoht xxx omanikuks on V. S. (IK xxxx), kes on rahvastikuregistri andmetel võlgniku ema. Kinnistusregistri andmetel on võlgnikule kuulunud järgmised kinnisasjad: korteriomand xxx, mis on võlgniku poolt võõrandatud 2003 aastal; korteriomand xxxx, milles võlgnik oli 1⁄2 osas kaasomanik, teine kaasomanik D. M., korteriomand on kaasomanike poolt võõrandatud 2006 aastal. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud sõiduk xxxx (2007, reg. märk xxxx). Võlgniku kinnitusel on sõiduk igapäevaselt kasutuses (kasutab tööl käimiseks). Sõiduk on heas korras. Taustauuringu andmetel on sõidukil kehtiv tehniline ülevaatus ning liikluskindlustus. Auto24.ee portaali andmetel on analoogsete sõidukite müügihinnad keskmiselt 3 300.00 – 5 000.00 eurot. Võlgnik on oma vastuses lisanud, et sõiduki võõrandamise vajadusel on olemas ostja. Võlgniku nimele on eelnevalt olnud registreeritud: sõiduk xxxx (1987, reg. märk xxxx), taustauuringu kohaselt puuduvad sõidukil kindlustused, samuti andmed tehnoülevaatuste kohta, registrikanne on peatatud 01.10.2014, seega tõenäoliselt sõidukit reaalselt ei eksisteeri; sõiduk xxxx (2002, reg. märk xxxx), mis on võlgniku poolt võõrandatud 2019. Võlgnik on registreeritud kasutajaks sõidukile xxxx (omanik T.S) ja haagisele xxxx (omanik A. M.). Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Kuivõrd võlgnik elab vanematega koos, siis võib eeldada, et elamus olev vallasvara ei kuulu võlgnikule. Haldur ei tea käesoleval ajal võlgnikule kuuluvat vallasvara, mis ei ole seotud igapäevase elu ja tegevusega ning mida saaks hinnata ning võõrandada pankrotivarana. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: AS-is SEB Pank arvelduskonto nr xxxx, mille jääk oli seisuga 22.04.2022 summas xxxx eurot. Konto jääk on muutuv, sest võlgniku avalduse alusel on ajutine haldur andnud nõusoleku kontolt rahaliste vahendite kasutamiseks kuni xxxx €/kuus; kaardikonto nr xxxx, saldo xxxx eurot; kogumishoius nr xxxx, saldo xxxx eurot. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku pangakontole laekuvate tulude osas kasutamist viimase aasta jooksul. Ajutine haldur tuvastas, et kogu 2021 aasta jooksul on võlgnik kontolt teinud kaardiga väikeseid makseid kaupluses, tanklas. Kõik rahalised ülekanded, mis on internetipangas teostatud, on välja makstud D. M. kontole. Isegi töötasu laekumisel on samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval teostatud rahalised ülekanded D. M. kontole. Makseid ei ole toimunud alates 2022 aastast. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Swedbank AS-is olnud konto on suletud 2012 aastal võlgnevuse tõttu. Võlgnik ei oma kohustusliku pensionikonto osakuid. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud töötasu aastatel 2020 – 2022 P.V Osaühing. Keskmiselt on sissetulek xxxx eurot kuus (bruto). Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgniku selgitusest tuleneb, et talle kuuluvat kontot on kasutanud omakasu eesmärgil tema endine elukaaslane D.M, kes on kirjutanud omakäeliselt võlatunnistuse, mille kohaselt võlgneb ta T.Sle xxxx eurot ning kohustub alates 2022 aasta märtsist tasuma iga kuu 10-ks kuupäevaks 150.00 eurot. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on kuni xxx eurot. Rahaliste vahendite arestimine sissetulekust on prognoositavalt ca xxxx eurot kuus (s.h laekumine võlatunnistuse täitmisel). Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 2 sissenõudja avaldust võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on T.Sl võimalikke väljaselgitatud kohustusi võlausaldajatele summas xxxx eurot. Ajutine haldur lisab,

et pankroti väljakuulutamisel on võimalik välja selgitada kõikide võlausaldajate tegelikud ja reaalsed nõuded. On võimalik, et nii mitmete võlanõuete olemasolul ja mitmete nõuete loovutuste tulemusena, ei ole võlgnikul endal teada täpne kohustuse suurus. Võetud laenusumma ei ole tavapäraselt nõude suuruseks, vaid sellele lisanduvad kõrvalnõuded (intress, viivis, kohtukulud või täitemenetluse kulud). Ajutise halduri hinnangul võlgnik ei ole suuteline nagunii neid kohustusi lähiajal täita, mistõttu on tegemist väljakujunenud alalise maksejõuetusega. Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt rahuldada täies ulatuses võlausaldajate nõudeid. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik on pankrotiavaldusega koos seletuskirjas esitanud, et tema nimel on võtnud laenud ja jätnud kohustused täitmata tema endine elukaaslane D.M, kellega koos ei ole ta juba alates 2015 aastast. Võlgniku selgituste kohaselt oli D.Mel teada võlgniku ID-kaardi koodid ning samuti teadis ta pangakontole juurdepääsuks vajalikke koode. Pärast lahkuminekut ilmselt võlgnik neid ei vahetanud ning seega oli D.Mel võimalik tagada vaba juurdepääs võlgniku kontole ning sellel toimetada isiku teadmata. Selline tegevus väljendub selgelt ka võlgniku pangakontot vaadates 2021 aastal. Võlgniku esindaja kinnitusel esitati avaldus politseile, kuid segaste selgituste tõttu ei võetud avaldust menetlusse. Ja isegi kui oleks võetud, siis oleks ilmselt olnud raske tõendada, et kõik toimingud on tehtud ilma võlgniku (konto omanik) teadmiseta ja nõusolekuta. Võlgniku selgituste kohaselt ei valda ta piisavalt arvutit, mistõttu ei olnud talle teada ka kõik varasemalt võlausaldajate poolt saadetud meeldetuletused ja võlanõuded. Arvestades eeltoodut on ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks võlgniku liigne usaldus ning oma isiku- ja pangakonto andmete usaldamine teisele isikule, kes on seda usaldust kuritarvitanud. Samuti on D.M ise võlatunnistuse andmisega kinnitanud nõuete olemasolu T.S ees. Võlasummas kajastub ilmselt ka T.S töötasu omandamise kohta. Ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist kuriteoga tekitatud maksejõuetusega PankrS § 28 mõttes. Kohus peab seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võlgniku kuulunud korteriomandid on võõrandatud ajal, mil maksejõuetus puudus ning ei ole ajaliselt ega aluste puudumise tõttu tagasivõidetavad pankrotimenetluses. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri

tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 8 tundi ja 5 minutit, tunnitasuga 100.00 eurot, kokku summas 858.40 eurot (lisandub käibemaks 171.68 eurot), s.o kokku 1 030.08 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 100.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 858.40 eurot (lisandub käibemaks 171.68 eurot), s.o kokku 1 030.08 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.