lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14623/19

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 20.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-14623/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1276
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus PAIDE SPORDIKESKUS90005018(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.mai 2022 Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14623

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

V.N hagi SA Paide Spordikeskus vastu kahju nõudes 9 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V.N, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx xxxxxxxxxx Kostja: Sihtasutus Paide Spordikeskus, registrikood 90005018, aadress Aiavilja 1 Paide linn Järva maakond, 72712, e-post: [email protected] Kostja seaduslik esindaja Erich Petrovits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata V.N hagi Sihtasutus Paide Spordikeskus vastu kahju 9 euro nõudes.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2-21-14623 Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt tagasi viimasele tehtud sularahalist ettemaksu 9 eurot seoses kostja poolt E-Piim spordihallis pakutava viletsa saunateenusega (pesuruumis vesi külm vaatamata hageja korduvale pöördumisele administraatori poole). Viimati kasutas hageja kostja pakutavat saunateenust 22.08.2021. 05.09.2021 pöördus hageja spordihalli administraatori poole sooviga lõpetada saunateenuse saamine ja tagastada kostjale kaart nr 000568, samuti soovis hageja ettemaksuna makstud 9 euro tagastamist, kuid kuna administraator ei osanud tema probleemiga tegelda, pöördus ta järgmisel päeval sama probleemiga uuesti seekord juhatuse liikme Erich Petrovitsi poole. Viimane hageja probleemi tõsiselt ei võtnud, keeldus raha tagastamast ning soovitas pöörduda kohtusse. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hageja kirjeldatud seisukohtadega. Tõsi on see, et kostja ei võimaldanud hagejal spordikeskuse teenust kasutada, kuid seda temast olenevatel põhjustel. Nimelt keeldus hageja spordikeskusesse sisenemisel administraatorile esitamast Covid-tõendit (vaktsineerimist tõendavat või haiguse läbipõdemist kinnitavat tõendit). Kostja on lähtunud selle nõude esitamisel Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusest nr 305. Kostja on oma klientidele, kellel eelpoolnimetatud tõend puudub, pakkunud võimalust pikendada kasutamata jäänud pääset kahe kuu võrra, kuigi kostjal selleks seaduslik kohustus puudub, kuid hageja on sellest keeldunud, nõudes kostjalt ilma õigusliku aluseta raha. Hageja on esitanud valeväite nagu kostja poolt pakutav teenus ei oleks kvaliteetne, kuid hageja väited on tõendamata. Kostja juhib tähelepanu tõsiasjale, et seniajani ei ole laekunud kostjale kaebust kvaliteedile mittevastava teenuse osas ning selliseid kaebusi ei ole esitanud ka teised spordikeskuse kliendid. Arvestades suurt külastajate arvu ja teenuse kasutamise intensiivsust ei ole usutav, et halb teenus jääks tähelepanuta. Hageja on korduvalt kostja teenuseid kasutanud ka eelnevalt, millest saab järeldada, et teenus vastas oodatud standardile (keskmisele kvaliteedile). Lisaks osundab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline leping, mille saab lõpetada erakorralise ülesütlemisega ainult erakorralise asjaolu esinemisel, mida peab tõendama hageja ning mida hageja ei ole teinud. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja eitab kostja väidetut, et on korduv alaline ja pidev saunateenuse kasutaja ja seda just viletsa sauna tõttu. Nimelt on leiliruumis temperatuur kõikuv ja madal, pesuruumis pidevalt vesi külm, riietusruumi temperatuur madal ning põrand pidevalt külm. Viimati, kui hageja kostja juures saunas käis, Covid-tõend ei kehtinud, seega on kostja esindaja väide vale. Ka kinnitab hageja, et on administraator x-le korduvalt esitanud suulisi kaebusi sauna külma pesuvee kohta. Ka teised sauna kasutajad on esitanud pidevalt kaebusi administraatorile, kuid tulemusteta. Kaardi pikendamise jutt kostja esindaja poolt on väljamõeldis. Hageja selgitusel soovitas talle sooduskaarti administraator, ei küsitud dokumenti, ei registreeritud, ei võetud allkirja ega küsitud isikuandmeid. Hageja leiab, et selliselt sooduskaardi saamisel ei ole lepingu tunnuseid, kuna see ei ole sõlmitud kirjalikult ega allkirjastatud. Ka leiab hageja, et igasugust lepingut saab ühepoolselt lõpetada. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, hageja poolt esitatut ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2-21-14623 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2.Pooled vaidlevad selle üle, kas: - hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping; - kas kostja on lepingut rikkunud; - kas hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda koos sellest tulenevate tagajärgedega; - kas hageja ütles lepingu nõuetekohaselt üles.
3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti leping, mille järgi kohustus kostja kui käsundisaaja osutama hagejale kui käsundiandjale saunateenust, hageja on tasunud teenuse eest ettemaksuna ning hagejale oli väljastatud vastava teenuse saamiseks ka sooduskaart nr 000568 viie korra kasutamiseks (tl 5). Seega sõlmiti poolte vahel käsundusleping. VÕS § 628 lg 4 kohaselt võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjat mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Käsunduslepingu näol on tegemist lepinguga, mille puhul ei kehti tehingu kohustuslik vorm, seega võis sellise tehingu teha ka suuliselt. Kuivõrd sooduskaart oli välja antud 5 korraks, on tegemist tähtajalise lepinguga.
4.Käesoleval juhul nähtub hagiavaldusest, et hageja soovis sisuliselt poolte vahel sõlmitud lepingust taganeda, kuna ta ei olnud rahul talle pakutava teenusega. Kuivõrd kostja on vaielnud vastu hageja väitele ebakvaliteetse teenuse kohta, tulnuks lähtudes TsMS § 230 lg-st 1 hagejal tõendada teenuse mittekvaliteetsust. Hageja on küll kirjeldanud, milles kostja poolt osutatud teenuse puudused väljendusid ning väitnud, et etteheiteid oli ka teistel teenuste kasutajatel, kuid hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning seda vaatamata kohtu poolt osundatule täiendavate tõendite esitamise vajaduse kohta (17.11.20221 määrus).
5.VÕS § 631 kohaselt võib kumbki pool nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles öelda korralise ülesütlemise korda järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kuivõrd antud juhul ei ole tõendatud kostjale etteheidetav ebakvaliteetne teenus ja muid lepingu erakorralise ülesütlemise põhjusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, puudub alus ka lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seetõttu ei peatu kohus eraldi asjaoludel, mis puudutavad hageja väidetavaid varasemaid pretensioone teenuse kvaliteedi kohta nagu ka temapoolset lepingu ülesütlemist.
6.Kostja on esitanud väiteid selle kohta nagu oleks hageja poolt teenuse lõpetamise tegelikuks põhjuseks nõutud Covid-tõendi puudumine, kuid hageja on seda eitanud. Hageja poolt esitatud

2-21-14623 nõude aluseks on ebakvaliteetne teenus, mitte Covid-tõendi puudumine ning kuna kostja ei ole ka oma vastuväiteid tõendanud, jätab kohus kostja vastuväited selles osas tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuna tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine, puudub alus ka kahjunõudeks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
8.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega hagejalt kostja kasuks väljamõistetavd menetluskulud puuduvad. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulusid kindlaks ei määra.
9.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja