Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja A K Kostja S F (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S Flt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 1456,38 eurot, intress 284,77 eurot, hagi esitamise seisuga (10.09.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 416,74 eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni (18.05.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 455,69 eurot, kokku 2613,58 eurot.
4.Välja mõista S Flt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude (1456,38 eurot) jäägilt alates kohtuotsuse tegemisest (19.05.2022) kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 45,50% aastas.
Jätta menetluskulud 88% ulatuses S F ja 12% ulatuses Renovum OÜ kanda.
6.Määrata Renovum OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 520,00 eurot, millest 300,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 200,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
7.Mõista S Flt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 457,60 eurot.
8.Mõista välja S Flt Renovum OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (457,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis S. F (kostja) xxx AS-iga (krediidiandja) 07.11.2018 krediidilepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti 3000,00 eurot intressimääraga 45,50% aastas, tähtajaga 36 kuud. Hagis viidatud lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu igakuiste maksetega järgneva graafiku alusel: Makse kp 07.12.2018 07.01.2019 07.02.2019 07.03.2019 07.04.2019 07.05.2019 07.06.2019 07.07.2019 07.08.2019 07.09.2019 07.10.2019 07.11.2019 07.12.2019 07.01.2020 07.02.2020 07.03.2020 07.04.2020 07.05.2020 07.06.2020 07.07.2020 07.08.2020 07.09.2020 07.10.2020 07.11.2020 07.12.2020 07.01.2021 07.02.2021 07.03.2021 07.04.2021 07.05.2021 07.06.2021 07.07.2021 07.08.2021 07.09.2021 07.10.2021
3.Hagiavalduse kohaselt saatis krediidiandja kostjale tasuta meeldetuletuskirja 17.03.2020 ning tasulised meeldetuletuskirjad 17.04.2020, 17.05.2020, 02.11.2020 ja 19.11.2020. Krediidiandja saatis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse 17.06.2020, 17.07.2020, 17.08.2020, 17.09.2020 ja 29.12.2020.
5.03.02.2021 ütles krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja loovutas oma nõuded hagejale 19.05.2021.
6.Kostja tegi laekumisi kogusummas 3405,68 eurot. Hageja arvestas nendest esimeses järjekorras täidetuks sissenõudmiskulude nõude summas 75,00 eurot, seejärel allesjäänud summast 3330,68 eurot täidetuks põhinõude summas 1349,74 eurot ja viimasena intressinõude summas 1980,94 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt põhivõla summas 1650,26 eurot ja intresside 335,77 eurot välja mõistmist, viivist summas 485,03 eurot arvestatuna alates 08.10.2020 kuni hagi esitamiseni 10.09.2021 viivisemääraga 45,50% aastas ja arvestusega 360 päeva aastas.
3(7)
7.Hagi täpsustuse kohaselt taotleb hageja põhivõla summas 1650,26 eurot, intressi summas 284,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 485,03 eurot ja sissenõudmiskulude summas 55,00 eurot välja mõistmist.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
9.Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (RKTKo 3-2-1-21-17, p 16) . Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus lahendab asja sisulise otsusega ja rahuldab hagi osaliselt.
10.Hageja nõue kostja vastu võib olla põhjendatud VÕS §-ist 108 tuleneva täitmise nõudena, kui kohus tuvastab, et kostjal oli krediidiandjaga sõlmitud leping, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus ning kostja vastutab rikkumise eest.
11.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Hagiavalduse kohaselt andis xxx AS kostjale krediiti 3000,00 eurot ja kostja kohustus tasuma sellelt intressi intressimääraga 45,50% ning tagastama saadud krediidi 36 kuu jooksul. Hageja on tarbija. Seega oli hagejal krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidileping.
12.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Esitatud asjaoludel jäi kostja viivitusse 07.03.2020 ja 07.04.2020 maksega. Seejärel jätkas kostja makseid kuni 07.11.2020, pärast mida jättis kostja maksed tasumata. Seega rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi.
13.Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Kostja pole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada kohustuse vabandatavust. Seetõttu vastutab kostja kohustuse rikkumise eest.
14.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui kostja jäi maksetega viivitusse tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist. Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Kostja jäi maksetega viivitusse. Lepingus oli kokku lepitud viivisemäär 45,50% aastas. Seega võib hageja nõuda kostjalt viivise tasumist.
15.Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale tasuta meeldetuletuskiri 17.03.2020 ja tasulised meeldetuletuskirjad 17.04.2020, 17.05.2020, 02.11.2020 ja 19.11.2020. Hageja esitas meeldetuletuskirjade saatmise kohta ka tõendid.
4(7)
Kostja oli viivituses 07.03.2020 maksega ja 07.04.2020 maksega. Seega võis krediidiandja saata kummagi kohustuse kohta meeldetuletuskirja, sh tuli mõlema kohustuse kohta saata kõigepealt tasuta meeldetuletus. Kohtule esitatu kohaselt saadeti kostjale üks tasuta meeldetuletuskiri. Seega on põhjendatud üksnes ühe tasulise meeldetuletuskirja tasu. Vastavalt oli lepingu kehtivuse ajal hagis märgitud asjaoludel põhjendatud sissenõudmiskulude nõue kahe kirja eest kokku summas 5,00 eurot.
16.17.06.2020, 17.07.2020, 17.08.2020, 17.09.2020 ja 29.12.2020 edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused. VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista kitsendavalt.1 Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta.2 Kuna väljatoodud kirjade eesmärk oli pealkirja järgi täita ülesütlemise jaoks vajaliku hoiatamise kohustust, leiab kohus, et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena.
17.Hagiavalduse täienduste kohaselt saatis krediidiandja kostjale kirju iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta 06.11.2018, 07.11.2018, 05.12.2018, 05.01.2019, 05.02.2019, 05.03.2019, 05.04.2019, 05.05.2019, 05.06.2019, 05.07.2019, 05.08.2019, 05.10.2019, 05.11.2019, 05.12.2019, 05.01.2020, 05.02.2020, 05.03.2020, 08.03.2020, 26.03.2020, 02.04.2020, 05.04.2020, 08.04.2020, 05.05.2020, 08.05.2020, 05.06.2020, 08.06.2020, 05.07.2020, 07.07.2020, 30.07.2020, 05.08.2020, 05.09.2020, 05.10.2020, 03.11.2020, 05.11.2020, 08.11.2020, 05.12.2020, 08.12.2020, 05.01.2021, 13.01.2021 ja 05.05.2021. Nimetatud asjaolude kohta tõendeid esitatud ei ole ja esitatud asjaolud on vastuolus nii hagis esitatud asjaoludega lepingu sõlmimise kohta kui ka hagis esitatud asjaoludega meeldetuletuskirjade saatmise kohta. Väljatoodud kuupäevadest kolm esimest meeldetuletuskirja jäävad aega, kui kostjal ei olnud maksegraafiku järgi tekkinud krediidi tagastamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja igakuiseid makseid nõuetekohaselt kuni 07.02.2020. Seega ei saanud kuni 05.03.2020 saadetud kirjade puhul olla meeldetuletuskirjadega VÕS § 1132 lg 1 tähenduses. Ülejäänud kirjade kohta pole hageja avaldanud, missuguste kohustuste kohta krediidiandja meeldetuletusi on saatnud, missugused kirjadest oleks olnud tasuta ega seostanud nimetatud kuupäevadel saadud kirju sissenõudmiskulude nõude kujunemisega. Seetõttu jätab kohus 07.03.2022 täpsustatud sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, sest see on asjaoludega põhjendamata.
18.Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks (VÕS § 415 lg 2). Hagiavalduse kohaselt oli kostja maksetega viivituses 07.03.2020 ja 07.04.2020. Hageja tegi järgneva makse 05.05.2020. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud sissenõudmiskulu summas 5,00 eurot 17.04.2020 meeldetuletuskirja eest, põhinõue märtsi ja aprilli makse eest kokku summas 143,77 eurot ja intress kokku summas 164,39 eurot. Kostja tegi makse summas 170,00 eurot, millest saab kaetud sissenõudmiskulude nõue, 143,77 eurot põhivõlgnevus ja 21,23 eurot intressinõudest. Seega jäi pärast makset kostjal üles intressivõlgnevus summas 143,16 eurot.
19.Järgmise makse tegi kostja 07.06.2020 summas 154,08 eurot, selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud lisaks intressivõlgnevusele maikuu põhinõue ja intress ehk kokku oli kostjal kohustus tasuda 78,88 eurot põhiosa ja 221,24 eurot intressi. Maksest summas
VÕS I komm vlj, § 1132, p 5. VÕS I komm vlj, § 1132, p 5.
5(7)
154,08 eurot sai kaetud põhinõue ja osaliselt intress, mille tulemusel oli kostja intressivõlgnevuse jääk 143,16 eurot.
20.07.07.2020 makse tegemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud juunikuu põhivõlg 75,22 eurot ja intress koos võlgnevusega summas 218,36 eurot. 07.07.2020 maksest sai kaetud põhivõlgnevus ja osaliselt intressivõlgnevus, mille tulemusel jäi kostjal intressvõlg summas 143,16 eurot.
21.11.08.2020 makse tegemise hetkeks oli kostjal sissenõutavaks muutunud koos augusti maksega põhivõlg 166,84 eurot ja intressivõlg 284,48 eurot ning pärast 154,08 euro suurust makset jäi kostjal põhivõlg 12,76 eurot ja intressivõlg 284,48 eurot.
22.08.09.2020 makse tegemise hetkeks oli kostjal sissenõutavaks muutunud koos septembri maksega põhivõlg summas 100,95 eurot ja intressivõlg 350,37 eurot. Maksega summas 154,08 eurot kattis kostja põhivõla summas 100,95 eurot ning osaliselt intressivõlgnevuse, mille tulemusel jäi intressivõlg 310,00 eurot.
23.09.10.2020 makse tegemise hetkeks oli kostjal sissenõutavaks muutunud koos oktoobri maksega 91,54 eurot põhivõlg ja intressivõlg 372,54 eurot. Maksega summas 154,08 eurot kattis kostja põhivõla ja osaliselt intressivõlgnevuse, mille tulemusel jäi intressivõlg 310,00 eurot.
24.07.11.2020 makse tegemise hetkeks oli kostjal sissenõutavaks muutunud intressivõlg summas 310,00 eurot. 154,08 euro suuruse makse järel jäi kostjal alles intressivõlg 155,92 eurot. Seejärel kostja rohkem makseid ei teinud kuni 03.02.2021 lepingu ülesütlemiseni, mille jooksul muutus sissenõutavaks täiendav intress summas 310,61 eurot ja põhinõue summas 193,61 eurot. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg, mis koos sissenõutavaks muutunud võlgnevusega on kokku 1456,38 eurot. Samuti oli lepingu ülesütlemise seisuga kogunenud viivis 07.11.2020 makselt summas 10,40 eurot, 07.12.2020 makselt kogunenud viivis 7,12 eurot ja 07.01.2021 makselt summas 3,44 eurot. Alates ülesütlemisest on viivis summalt 1456,38 eurot kuni hagi esitamise hetkeni 395,78 eurot. Seega on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud summas 416,74 eurot, intressinõue summas 310,61 eurot ja põhinõue summas 1456,38 eurot.
25.Hageja nõudis hagi täpsustusega põhivõla summas 1650,26 eurot, intressi summas 284,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 485,03 eurot ja sissenõudmiskulude summas 55,00 eurot välja mõistmist. Seetõttu mõistab kohus põhivõla summa välja osaliselt ulatuses, milles kohtu eelnevate selgituste kohaselt oli põhivõla summa kujunemine põhjendatud, intressinõude täielikult hageja poolt välja toodud ulatuses, ning viivise osaliselt kohtu poolt eelnevalt välja toodud arvestuse järgi põhjendatud ulatuses. Kohus jätab täielikult rahuldamata sissenõudmiskulude nõude. Menetluskulud
26.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahuldatud osas 88% (rahuldatud nõuete hagihind 2820,54 eurot / algne hagihind 3221,93 eurot x 100%) ulatuses kostja ja rahuldamata jäänud osas 12% ulatuses hageja kanda.
27.Hageja taotles menetluskulude välja mõistmist summas 800,00 eurot, mis hõlmab riigilõivu 300,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ja õigusbaikulusid summas 480,00 eurot. Kohus peab õigusabikulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 200,00 eurot
6(7)
ulatuses. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Tegemist on tüüphagiga kiirlaenu võlas, milles hageja oleks tunnitasumääraga 100,00 eurot pidanud suutma 2 tunniga koostada nõuetekohase hagi, mille põhjal oleks olnud võimalik vaidlus kostja vastuväidete puudumisel lahendada. Kohtu selgituskohustuse ja täiendavate menetlustoimingute tegemise vajaduse tingis hageja enda poolt nõude vale arvestus. Kuna täiendvaate kulude vajaduse tingis hageja enda tegevus, siis ei pea kohus põhjendatuks nende kulude välja mõistmist kostjalt.
28.Kohus määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 520,00 eurot, millest 300,00 eurot on riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 200,00 eurot põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
29.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.